Rahastuse saamine kui tööintervjuu läbimine
Väikeste ettevõtete juhid on väga hästi kursis, mida tähendab pühendamine – leida uusi kliente, saada paremaid tingimusi tarnijatelt või olla meelejärgi töötajatele. Ärimaailmas on selle nimetuseks müük ja uued ettevõtjad peavad otsustavalt oma ideedele ja uutele toodetele rahastust otsima. Äriideede mitmekesisusel pole piire ja seega potentsiaalseid investoreid valides peab silmas pidama rahastamisallika sobivust. Väikese ettevõtte raha vajaduse katmine võib sobida kommertspankadele, riskikapitali fondidele, äriinglitele või mõnele alternatiivsele rahastuse pakkujale. Rahastamisallikad võivad varieeruda sõltuvalt ettevõtte kasvuetapist.
Ideed ettevõtte loomiseks ja arenguks Eestis kui ka mujal maailmas saavad rahastatud eelkõige pereliikmete, sõprade, inkubaatorite, riigitoetuste, äriinglite kui ka idufondide kaudu. Ettevõtte kasvuperioodis mõeldakse rohkem investeerimisfondidele, alternatiivsetele laenajatele kui ka kaubanduslikule atraktiivsusele. Tehes valiku eelnimetatute vahel, tuleb siiski ühtemoodi valmistuda. Järgmised viis soovitust võivad olla aluseks, et investor oleks huvitatud ideele ütlema “JAH”.
1. Müü ennast, seejärel ettevõtet. Investoritega vestlemist tuleks võtta kui töövestlust. Investorid hindavad ettevõtet kõigepealt läbi inimese ja alles seejärel hindavad ideed ja selle arengupotentsiaali. Ettevõtja peab veenma investorit enda tausta, kogemuste ja seniste saavutuste põhjal. Veel enam, nagu ka igas teises elusituatsioonis, loeb esmamulje palju. Seega on tähtis saabuda kohtumisele õigeaegselt ja sobivas riietuses. Näiteks teksad ja T-särk pole alati parim variant IT ettevõtte esindajale.
2. Ole konkreetne. Hea ajapiirang oma idee põhipunktide rääkimiseks on 5 minutit. See peab olema liftijutt “elevator pitch”, mida saaksid rääkida olenemata investorist või asukohast. Peamine ülesanne on investorites huvi tekitada. Kui peale pooletunnist kohtumist ei suuda sa oma ideed ja põhipunkte edasi anda, siis ei vii see kindlasti positiivsete tulemusteni ja kohtumine on kurnav mõlemale osapoolele. Seetõttu on tähtis enne kohtumist läbi mõelda ja meelde jätta parimad müügipunktid, et neid lühikese aja jooksul efektiivselt kasutada.
3. Ole ettevalmistunud. Juht peab olema kursis baasinfoga, mis ettevõttes toimub – finantsid, turuülevaated, tootmisprotsessid, konkurendid ja turundusplaanid. Lühike kuid ülevaatlik presentatsioon või väike brošüür ettevõttest võib jätta väga hea mulje. Ettevõtjad valmistavad harva enda tegemiste kohta ette esitlusmaterjalid, kuid need, kes seda teevad, seisavad teiste seast välja. Võtmetegur on ka keele valik vastavalt kontekstile – mõtle läbi, kellega kohtud. Investoritega kohtudes tuleks vältida liigset tehnilist sõnavara ja kõnepruuki, samuti tuleks vältida ka fraase “pole riski” või “puuduvad konkurendid”. Sellised fraasid tapavad investorite huvi.
4. Uuri oma “doonorit”. Enne investoriga kohtumist on tähtis uurida, millega ta täpsemalt tegeleb. Igal investoril on oma nägemus ja omad parameetrid, millistesse toodetesse või tegevusalasse investeeringuid tehakse. Sellist informatsiooni saab tänapäeval lihtsalt leida investoriga seotud veebilehtedelt või sotsiaalmeediast. Näiteks riskikapitali fondilt lühiajalise laenu küsimine on ajaraisk nii ettevõtjale kui ka riskikapitalistile.
5. Tea, mida tahad. Ettevõtja peab tegema kalkulatsioonid, kui palju ja mis ajaraamis rahastust vaja läheb. On eelistatav, et ettevõtja on paindlik rahastuse tingimuste suhtes – see aitab investoreid meelitada, kuid lähenemine, “võtame selle, mis pakud”, jätab professionaalsusest kauge mulje. Samuti pole hea idee raha küsimine “lihtsalt käibevahenditeks”. Ideaalis peaks juht omama nimekirja, milleks rahastust on tarvis ja tooma samal ajal välja ka tulemused, mida sellega saavutatakse. Selline ettevalmistus annab investorile kindluse, et omanik on oma ettevõttes toimuvaga kursis. Lisaks, investor ei pruugi ainult rahastust pakkuda, vaid ka nõustada ettevõtjat personalijuhtimise ja ekspordialastest küsimustes.
Neid 5 soovitust järgides parandab ettevõtja oma võimalust saada rahastatud kommertspanga või alternatiivse rahastaja poolt. On tähtis meeles pidada, et põhjalik ja suunatud ettevalmistus teeb investeeringu kaasamise huvitavaks protsessiks nii ettevõtjale endale kui ka investorile.
Ideed ettevõtte loomiseks ja arenguks Eestis kui ka mujal maailmas saavad rahastatud eelkõige pereliikmete, sõprade, inkubaatorite, riigitoetuste, äriinglite kui ka idufondide kaudu. Ettevõtte kasvuperioodis mõeldakse rohkem investeerimisfondidele, alternatiivsetele laenajatele kui ka kaubanduslikule atraktiivsusele. Tehes valiku eelnimetatute vahel, tuleb siiski ühtemoodi valmistuda. Järgmised viis soovitust võivad olla aluseks, et investor oleks huvitatud ideele ütlema “JAH”.
1. Müü ennast, seejärel ettevõtet. Investoritega vestlemist tuleks võtta kui töövestlust. Investorid hindavad ettevõtet kõigepealt läbi inimese ja alles seejärel hindavad ideed ja selle arengupotentsiaali. Ettevõtja peab veenma investorit enda tausta, kogemuste ja seniste saavutuste põhjal. Veel enam, nagu ka igas teises elusituatsioonis, loeb esmamulje palju. Seega on tähtis saabuda kohtumisele õigeaegselt ja sobivas riietuses. Näiteks teksad ja T-särk pole alati parim variant IT ettevõtte esindajale.
2. Ole konkreetne. Hea ajapiirang oma idee põhipunktide rääkimiseks on 5 minutit. See peab olema liftijutt “elevator pitch”, mida saaksid rääkida olenemata investorist või asukohast. Peamine ülesanne on investorites huvi tekitada. Kui peale pooletunnist kohtumist ei suuda sa oma ideed ja põhipunkte edasi anda, siis ei vii see kindlasti positiivsete tulemusteni ja kohtumine on kurnav mõlemale osapoolele. Seetõttu on tähtis enne kohtumist läbi mõelda ja meelde jätta parimad müügipunktid, et neid lühikese aja jooksul efektiivselt kasutada.
3. Ole ettevalmistunud. Juht peab olema kursis baasinfoga, mis ettevõttes toimub – finantsid, turuülevaated, tootmisprotsessid, konkurendid ja turundusplaanid. Lühike kuid ülevaatlik presentatsioon või väike brošüür ettevõttest võib jätta väga hea mulje. Ettevõtjad valmistavad harva enda tegemiste kohta ette esitlusmaterjalid, kuid need, kes seda teevad, seisavad teiste seast välja. Võtmetegur on ka keele valik vastavalt kontekstile – mõtle läbi, kellega kohtud. Investoritega kohtudes tuleks vältida liigset tehnilist sõnavara ja kõnepruuki, samuti tuleks vältida ka fraase “pole riski” või “puuduvad konkurendid”. Sellised fraasid tapavad investorite huvi.
4. Uuri oma “doonorit”. Enne investoriga kohtumist on tähtis uurida, millega ta täpsemalt tegeleb. Igal investoril on oma nägemus ja omad parameetrid, millistesse toodetesse või tegevusalasse investeeringuid tehakse. Sellist informatsiooni saab tänapäeval lihtsalt leida investoriga seotud veebilehtedelt või sotsiaalmeediast. Näiteks riskikapitali fondilt lühiajalise laenu küsimine on ajaraisk nii ettevõtjale kui ka riskikapitalistile.
5. Tea, mida tahad. Ettevõtja peab tegema kalkulatsioonid, kui palju ja mis ajaraamis rahastust vaja läheb. On eelistatav, et ettevõtja on paindlik rahastuse tingimuste suhtes – see aitab investoreid meelitada, kuid lähenemine, “võtame selle, mis pakud”, jätab professionaalsusest kauge mulje. Samuti pole hea idee raha küsimine “lihtsalt käibevahenditeks”. Ideaalis peaks juht omama nimekirja, milleks rahastust on tarvis ja tooma samal ajal välja ka tulemused, mida sellega saavutatakse. Selline ettevalmistus annab investorile kindluse, et omanik on oma ettevõttes toimuvaga kursis. Lisaks, investor ei pruugi ainult rahastust pakkuda, vaid ka nõustada ettevõtjat personalijuhtimise ja ekspordialastest küsimustes.
Neid 5 soovitust järgides parandab ettevõtja oma võimalust saada rahastatud kommertspanga või alternatiivse rahastaja poolt. On tähtis meeles pidada, et põhjalik ja suunatud ettevalmistus teeb investeeringu kaasamise huvitavaks protsessiks nii ettevõtjale endale kui ka investorile.
Avaldatud
Capitalia
20.04.2017 kell. 10:55