Eelmisel kevadel üleilmse pandeemia puhkedes langesid maailma ja ka Balti riikide börsidel väärtpaberite hinnad järsult. Samal ajal kasvas järsult ka värskelt avatud väärtpaberikontode arv. Mõned investorid hakkasid paanitsema, teised (julged või hulljulged) aga võtsid seda hetke kui võimalust. Siin kehtib tuntud investor Warren Buffetti ütlus: „Karda siis, kui teised on ahned, ja ole ahne vaid siis, kui teised kardavad.“ Seda aga on palju lihtsam öelda, kui tegelikult teha.
 
Eelmise aasta märtsini oli minu investeerimiskogemus keskendunud indeksiinstrumentidele (ETF) või välisriikide aktsiate haruldastele eksperimentidele. Pandeemia ajal otsustasin rohkem tähelepanu pöörata Balti riikide börsidel toimuvale. Nagu paljud mu tuttavad investorid, olen ka mina siiani tuginenud eelarvamustele, et meie börs on mittelikviidne ja et hästi juhitud ettevõtteid siin palju ei ole. Aga see ei ole üldse tegelikult nii. Seega – kuidas ja miks investeerida Balti riikide ettevõtete väärtpaberitesse?
 
Aktsiamaakleri valik
Investeerimiseks ettevalmistamise puhul on investeerimiskonto loomine esimene samm. Investeerimiskonto eelis tavalise väärtpaberikonto ees on selle maksuaspekt. Investeerimiskasumi makse tuleb maksta ainult siis, kui investeerimiskontolt arvatakse maha suurem summa, kui sisse kanti. Selle tulemusena on maksude maksmist võimalik n-ö edasi lükata ajani, kui soovite oma raha tarbimiseks välja võtta. Investeerimiskonto teine ​​eelis on võimalus vähendada oma üksikisiku tulumaksu edutute investeeringute põhjustatud kahjude korral.
 
Balti riikide aktsiatega kauplemisel kasutatavale maaklerile mõeldes on minu meelest valik väga lihtne. Swedbank on Läti ainus pank, mis pakub Balti riikide börsidel kauplemist komisjonitasuta ega kohalda kuni 30 000 eurose portfelli puhul haldustasu. Peale selle saab avada Swedbankis investeerimiskonto ja hallata seda internetipanga kaudu. Aktsiatega kauplemise pangaliides on üsna lihtne, kuid samas piisav (võrreldes välismaiste maaklerite pakutuga). Samuti pakutakse mõnede aktsiate puhul Swedbanki analüütikute arvamusi, mis võivad infovälja laiendamisel kasulikuks osutuda.
 
Investeeri sellesse, millest aru saad
Riskikapitali sektori varasemast karjäärist hoolimata (või ehk just selle tõttu) olen konservatiivne investor ja järgin väärtusinvestorite (value investor) filosoofiat. See metoodika põhineb eeldusel, et finantsturud ei ole mitte ratsionaalsed, vaid peamiselt emotsionaalsed, hinnates regulaarselt heade ja halbade uudiste mõju. Sel põhjusel võivad ettevõtted börsil kaubelda nii all- kui ka ülalpool reaalset väärtust. Väärtusinvestorid üritavad ettevõtete finantsandmete ja sektori analüüsi alusel seega ka selliseid alahinnatud ettevõtteid leida. Samuti ei toeta ma lühiajalist spekulatiivset investeerimist. Minu meelest tuleb osta selliste ettevõtete aktsiaid, mida olete valmis hoidma vähemalt 10 aastat. Edukas riskikapitalist suudab ümbritsevaid tendentse edukalt hinnata ja ette näha. Samamoodi on aktsiatesse investeerimisega – ette tuleb mõelda pikemas perspektiivis ja tuleb visualiseerida, kas konkreetne tööstus ja ettevõte on sellised, mis suudavad edukalt kasvada. Siit tulenebki mu esimene investeerimiskriteerium – investeerige neisse sektoritesse või ettevõtetesse, millest aru saate. Mul endal näiteks on raskusi ettevõtte SAF Tehnika toodetud toodete mõistmisega, sest ma ei ole tehnoloogia valdkonnas piisavalt pädev. Seetõttu ei ole SAF Tehnika aktsia see, mille ostu ma kaaluksin (hoolimata suurepärasest uuest tootest Aranet, mida ma ise ka kasutan). Teised investorid aga on SAF Tehnika valdkonnaga ilmselt hästi kursis ja see on nende portfelli puhul suurepärane aktsia.
 
Investeerimise uurimist soovitan kõigil alustada finantsandmete analüüsist. Balti riikides on börsil noteeritud aktsiaid suhteliselt vähe, mistõttu on neid kõiki suhteliselt lihtne analüüsida ja nende kohta oma arvamus välja kujundada. Mina näiteks ekspordin selleks NASDAQ Balti börsi lehelt kõikide aktsiate nimekirja Google Sheets töölehele, kus saan GoogleFinance'i funktsioonide abil luua enda vajadusteks kohandatud tööriista, mida kasutades saan jälgida nii aktsiahinna muutusi kui ka nende tehingusummasid. Esimene samm – eemaldasin oma nimekirjast kõik aktsiad, mille igapäevase ostu-/müügitehingute keskmine ulatus on alla 1000 euro. Kui aktsiaga toimub igapäevaseid tehinguid vähe, on neid aktsiaid soovitud hinnaga nii osta kui ka müüa päris keeruline. Väikese likviidsusega aktsiatel on ka suur bid/ask spread ehk ostu- ja müügihindade vahe.
 
Järgmisena hakkasin kõigepealt uurima selle valdkonna ettevõtteid, mis tundusid mulle esmapilgul perspektiivsed või arusaadavamad. Mu enda tegevusvaldkonda arvestades kuuluvad sellesse kategooriasse näiteks pankade aktsiad – LHV Group, Coop Pank, Siauliu Bankas. Iga ettevõtte analüüsi alustasin viimase aasta aruande lugemisega. Jah, ma tean, et see pole kõige põnevam lugemiskogemus, kuid seekaudu saab siiski väärtuslikku teavet. Aastaaruande puhul soovitan pöörata tähelepanu järgmisele: juhtkonna kommentaar eelmise aasta ja prognooside kohta, käibe ja kasumi muutused viimase viie aasta jooksul, bilansi- ja tulupositsioonid, mis on märgatavalt muutunud. Lühidalt öeldes saab kõige olulisema teabe aastaaruande märkustest. Miks see oluline on? See on oluline, sest ettevõtet tervikuna vaadeldes saab saadud teabe põhjal teha prognoose, milline oleks ettevõtte sobiv hind, kui keegi ostaks ära terve ettevõtte. Selle väärtuse alusel arvutan välja minu meelest vastava ühe aktsia hinna. Kui välja arvutatud väärtus on suurem kui see, millise summa eest praegu börsil ettevõtet osta saab, tasub sellesse investeerimist kaaluda.
 
Ettevõtete kohta saab kõige lihtsamini teavet Nasdaq Balti börsi kodulehelt iga ettevõtte finantsandmete jaotisest. Seal võetakse kokku nii aastaaruanded kui ka vahetulemused. Ka ettevõtete kohta analüütikute tehtud uuringud on kasulik materjal. Selliseid avaldavad nt Enlight Research, LHV Group ja Swedbank. Mulle isiklikult meeldivad LHV Grupi koostatud analüüsimaterjalid kõige rohkem, kõige tihemini olen nõus just nende järeldustega ja nende analüüsi alusel on võimalik palju täiendada mu enda teadmisi konkreetse ettevõtte kohta. 
 
Võlakirjainvesteeringud tasuvad end ära ainult suurte summade puhul
Aktsiatele lisaks pakub NASDAQ Balti börs ka fondidesse ja võlakirjadesse investeerimise võimalust. Fondid pakuvad võimalust investeerida ettevõtte- või kinnisvarapaketti, mida haldab professionaalne fondihaldur. Fondide nimekirjast võin välja tuua Baltic Horizon Fundi, mis on peamiselt Balti riikide esindusklassi büroode ja kaubanduskeskuste kinnisvara fond. Sellel fondil on juba märkimisväärne tegevusajalugu, suhteliselt väikesed komisjonitasud ja relatiivselt hea likviidsus börsil.
 
Võlakirjad (ettevõtete võlakirjad) aga võimaldavad investoril saada investeeringu prognoositavat tulusust, kuna asjaomastele omanikele makstakse regulaarset intressi (kuponge). Balti riikide ettevõtete võlakirjade intressimäär jääb aastas vahemikku 2% (Ignitis Grupe Leedus) kuni 14% (DelfinGroup Lätis) koos mitmete emitentidega, kes pakuvad tulusust nimetatud vahemiku keskmes. Võlakirjade analüüsi puhul on vaja kohaldada täiesti erinevat viisi kui aktsiate ostmise analüüsi puhul. Ettevõtte võlakirju ostes peab investor põhiliselt analüüsima riske, aktsiate ostmisel aga – võimalusi. Lisaks on võlakirjade ostmine tehniliselt suhteliselt keeruline – ma ei tea ühtegi panka, kes pakuks seda internetikeskkonnas lihtsal viisil. Tavaliselt peab võlakirjade ostmiseks helistama maaklerile ja andma ostmise jaoks suulised juhised. Seepärast on ka võlakirjade ostmise komisjonitasu suhteliselt suur. See tähendab, et võlakirju on soodsam osta suhteliselt suurtes kogustes ja eeldada, et neid hoitakse kuni nende lõpliku tähtajani. Nimetatu tulemusena tuleb minu arvates hästi mitmekesistatud investeerimisportfelli loomiseks võlakirjainvesteeringuteks ette näha vähemalt 100 000 eurot. Samas on mitmekesistamist raske saavutada, kuna börsi peaaegu kõigil võlakirjadel on likviidsus väga väike. Olgugi et võlakirjadesse investeerimine on minu meelest paljude huvitavate investeerimisvõimalustega väga atraktiivne instrument, sobib see siiski paremini jõukatele investoritele, kellel on võimalik sellistele väärtpaberitele eraldada suhteliselt palju vahendeid. Ja ka sel juhul oleks minu arust võlakirjaportfelli loomise õigeim viis esmase võlakirjade jaotuse taotlemine, mitte börsil väärtpaberite ostmine. Börsil esindatud võlakirjaemitentidest tunduvad mulle sümpaatsete (riski-tulususe hea suhe) investeeringutena Auga group ja DelfinGroup. Ka Elko Grupi nõutud võlakirjad on peagi börsil ostmiseks saadaval.
 
Ettevõtted, keda jälgin
Kokku olen kirjeldatud aktsiahindamismetoodikat järgides Balti riikide börsil uurinud u 30 noteeritud ettevõtet. Sellise uurimise üks järeldustest on see, et Eesti ettevõtteil tundub olevat parem reiting kui Läti või Leedu samalaadsetel ettevõtetel. Selle asjaolu põhjuseks on see, et Eestis on erainvestoreid rohkem ja nad on aktiivsemad. Minu hüpotees on selline – Balti riikide finantsturgude arenedes ja kohalikesse aktsiatesse investeerimise kontekstis investorite kasvava huvi tõttu riigivaheliste väärtuste hindamiste erinevused järk-järgult kaovad. Ettevõtted, mida aktiivselt jälgin ja kuhu olen investeerinud, on nt Siauliu bankas, Olainfarm, Auga Group ja HansaMatrix.  Iga minu investeeringu kohta kirjutasin lühikese põhjenduse, milles kirjeldan, miks selle otsuse tegin ja millised tingimused peaks täituma, et kaaluksin selle aktsia müümist. Pärast on huvitav neid lugusid takkajärgi kontrollida, et kas esialgu püstitatud investeerimishüpotees kehtib.
 
Kokkuvõttes tahaksin praeguseid ja tulevasi investoreid julgustada Balti riikide börsi investeeringutele tähelepanu pöörama. Siin leidub nii perspektiivseid ettevõtteid kui ka atraktiivseid hinnanguid, et oleks võimalik teha edukaid pikaajalisi investeeringuid. Samas pidage meeles, et teie elukoha riigi ettevõttesse investeerimisel on teil informatsiooni saamise eelised. Suudate paremini hinnata ettevõtte edukust turul, toote nõudlust, juhtkonna mainet ja muid tegureid, mida välismaalasel oleks raske hinnata. Prognoosin, et varsti näeme mitmeid uusi ettevõtteid, kes otsustavad oma aktsiad börsil noteerida, ja investoritel on järjest suuremad võimalused valida endale meeldivad investeeringud. Juba praegu investeerima hakkamine annab teile kogemused ja teadmised, mis tagavad teile hiljem Balti riikide väärtpaberitesse investeerima hakkavate teiste investorite suhtes kindla eelise. Peale selle ei olegi praegu vabadel vahenditel teenida laskmiseks väga palju alternatiive, sest hoiuste aeg on läbi ja muud valmislahendustega finantsinstrumendid ei saa väärtpaberitesse investeerimise kasumivõimalustele üldse lähedalegi.