Metsamajandus ja metsatööstus otsib rahastamist – kuidas saavad erainvestorid neid investeerimisvõimalusi kasutada?
Turbulentsed majandussündmused toovad tavaliselt välja kõige stabiilsemad tööstusharud, mis elavad kõige edukamalt üle majanduslikud kõikumised. Viimase kahe aasta jooksul on olnud näha, et metsandus on stabiilne väärtus – see on atraktiivne tööstusharu nii laenuandjate kui ka investorite jaoks.
Läti metsade kogupindala on 3,08 miljonit hektarit – tänu metsade suurele osakaalule riigi kogupindala suhtes, on Läti väga metsarikas. Pideva puidu hinnatõusu, kasvava nõudluse ja ekspordipotentsiaali tõttu vajavad metsandusettevõtted üha rohkem omakapitali.
Kõige populaarsemad rahastamisvajadused – raie, metsaomandi ja seadmete soetamine
Praegu on kohalike metsandusettevõtete kõige suuremad rahastamisvajadused raie ja metsamaa omandamine. Siiski on alternatiivsetel rahastajatel nende vajaduste finantseerimisel eelis tänu kiirusele ja paindlikele tingimustele. Teisisõnu, konkreetse raie või kinnisvara ostab esimene ostja, kellel on vajalikud rahalised vahendid. Tavaliselt on raie- või metsaostu laenusumma kuni 100 000 eurot ja see väljastatakse ilma lisatagatiseta. Sellegipoolest annavad ettevõtjad sageli tagatiseks olemasolevad metsakinnistud, et rahastamistingimusi paremaks saada.
Koos raieostude suurenemisega kasvab ka nõudlus töötlemis- ja transporditeenuste järele. Sel kevadel oli nõudlus seadmete järele oluliselt suurem kui eelmisel aastal. Tavaliselt ostavad metsandusettevõtted ekspediitoreid või harvestere väärtusega 50 000 kuni 100 000 eurot. Sõltuvalt seadme hinnast ja spetsiifikast saab ostu rahastada nii laenuna kui ka liisinguga.
Transpordikulud kui ekspordi kasvu pidurdav tegur
Müüdavate kaupade ja konteinerite vahelise tasakaalustumatuse tõttu täheldasime 2020. aastal merekonteinerite kiire hinnatõusu, mis tõusis 2019. aastaga võrreldes kuni 3 korda. Nende muutuste tõttu kannatasid eriti kaugematesse sihtkohtadesse eksportivad ettevõtted, sealhulgas metsandusettevõtted. Kuigi transpordihinna tõus oli hetkeline, nõudis puidu uue hinna kokkuleppimine klientidega Aasias ja teistel kontinentidel rohkem aega. Lisaks oli olukordi, kus ei suudetud saavutada kompromissi, mis oleks täielikult kompenseerinud suurenenud transpordikulusid. Nende asjaolude koosmõju muutis eksportivate ettevõtete puhaskasumimarginaale ja põhjustas sageli vajaduse täiendava käibekapitali rahastamise järele. Ekspordiettevõtted olid motiveeritud otsima teisi ostjaid ja lähemal asuvaid ekspordisihtkohti.
Ehitustrendid - positiivsed märgid metsatööstuse pikaajalise kasvu kohta
BCC Research’i kogutud andmete kohaselt kasvab ülemaailmne puitmajade tootmise turg igal aastal 6,7%. Puit on osutunud jätkusuutlikuks ja vastupidavaks materjaliks tööstus- ja eluhoonete ehitamisel. Puidutöötlemis- ja kaitsetehnoloogiate tundmaõppimine aitab samuti kaasa puidu kasutamise suundumusele ehituses. Vastavalt "Luminor" panga andmetele ulatus 2020. ja 2021. aastal puitehitiste ehitamiseks antav rahastamine 45%-ni kogu ehitamiseks väljastatud rahastamisest. Ehitustrendide muutumine suurendab nõudlust puitmaterjalide järele ja korrigeerib nende hinda. Tänu koostööle arvukate puitmajatootjatega on ka "Capitalia" kui finantseerija kogenud selle tootmissegmendi kasvavat dünaamikat. "Capitalia" on pakkunud käibekapitali rahastamist nii tootjatele kui ka puitmajade arendajatele.
Mets kui turvaline ja kasumlik pikaajaline investeering
Erinevalt muudest investeeringutest suureneb metsas oleva puidu kogus loomulikult 3-5% aastas ilma omaniku panuseta. Kui osa metsaomanikke tormab puidu hinna tõustes raiet ja kinnistuid müüma, siis teised ostavad metsamaad ja puisniite kui investeerimisobjekte. On teada, et väljaarendatud metsaalasid ostavad tavaliselt Skandinaavia ja kohalikud fondid, mis tagavad metsade pikaajalise majandamise. Lisaks sellele suurendavad turu konsolideerumine ja kinnisvara "pakettide" moodustamine tulevikus müügihinda. On oodata, et puidu impordi kiire vähenemine Venemaalt ja Valgevenest põhjustab kohalike ressursside ja kinnisvara hinna tõusu. Seetõttu on "Capitalia" kohalike investorite kapitali kättesaadavuse edendamiseks alustanud ka metsakinnisvara tagatisel laenude väljastamist. Sellise tegevusega soovib "Capitalia" koondada selle väärtusliku loodusvara kohalike investorite kätte.
Läti metsade kogupindala on 3,08 miljonit hektarit – tänu metsade suurele osakaalule riigi kogupindala suhtes, on Läti väga metsarikas. Pideva puidu hinnatõusu, kasvava nõudluse ja ekspordipotentsiaali tõttu vajavad metsandusettevõtted üha rohkem omakapitali.
Kõige populaarsemad rahastamisvajadused – raie, metsaomandi ja seadmete soetamine
Praegu on kohalike metsandusettevõtete kõige suuremad rahastamisvajadused raie ja metsamaa omandamine. Siiski on alternatiivsetel rahastajatel nende vajaduste finantseerimisel eelis tänu kiirusele ja paindlikele tingimustele. Teisisõnu, konkreetse raie või kinnisvara ostab esimene ostja, kellel on vajalikud rahalised vahendid. Tavaliselt on raie- või metsaostu laenusumma kuni 100 000 eurot ja see väljastatakse ilma lisatagatiseta. Sellegipoolest annavad ettevõtjad sageli tagatiseks olemasolevad metsakinnistud, et rahastamistingimusi paremaks saada.
Koos raieostude suurenemisega kasvab ka nõudlus töötlemis- ja transporditeenuste järele. Sel kevadel oli nõudlus seadmete järele oluliselt suurem kui eelmisel aastal. Tavaliselt ostavad metsandusettevõtted ekspediitoreid või harvestere väärtusega 50 000 kuni 100 000 eurot. Sõltuvalt seadme hinnast ja spetsiifikast saab ostu rahastada nii laenuna kui ka liisinguga.
Transpordikulud kui ekspordi kasvu pidurdav tegur
Müüdavate kaupade ja konteinerite vahelise tasakaalustumatuse tõttu täheldasime 2020. aastal merekonteinerite kiire hinnatõusu, mis tõusis 2019. aastaga võrreldes kuni 3 korda. Nende muutuste tõttu kannatasid eriti kaugematesse sihtkohtadesse eksportivad ettevõtted, sealhulgas metsandusettevõtted. Kuigi transpordihinna tõus oli hetkeline, nõudis puidu uue hinna kokkuleppimine klientidega Aasias ja teistel kontinentidel rohkem aega. Lisaks oli olukordi, kus ei suudetud saavutada kompromissi, mis oleks täielikult kompenseerinud suurenenud transpordikulusid. Nende asjaolude koosmõju muutis eksportivate ettevõtete puhaskasumimarginaale ja põhjustas sageli vajaduse täiendava käibekapitali rahastamise järele. Ekspordiettevõtted olid motiveeritud otsima teisi ostjaid ja lähemal asuvaid ekspordisihtkohti.
Ehitustrendid - positiivsed märgid metsatööstuse pikaajalise kasvu kohta
BCC Research’i kogutud andmete kohaselt kasvab ülemaailmne puitmajade tootmise turg igal aastal 6,7%. Puit on osutunud jätkusuutlikuks ja vastupidavaks materjaliks tööstus- ja eluhoonete ehitamisel. Puidutöötlemis- ja kaitsetehnoloogiate tundmaõppimine aitab samuti kaasa puidu kasutamise suundumusele ehituses. Vastavalt "Luminor" panga andmetele ulatus 2020. ja 2021. aastal puitehitiste ehitamiseks antav rahastamine 45%-ni kogu ehitamiseks väljastatud rahastamisest. Ehitustrendide muutumine suurendab nõudlust puitmaterjalide järele ja korrigeerib nende hinda. Tänu koostööle arvukate puitmajatootjatega on ka "Capitalia" kui finantseerija kogenud selle tootmissegmendi kasvavat dünaamikat. "Capitalia" on pakkunud käibekapitali rahastamist nii tootjatele kui ka puitmajade arendajatele.
Mets kui turvaline ja kasumlik pikaajaline investeering
Erinevalt muudest investeeringutest suureneb metsas oleva puidu kogus loomulikult 3-5% aastas ilma omaniku panuseta. Kui osa metsaomanikke tormab puidu hinna tõustes raiet ja kinnistuid müüma, siis teised ostavad metsamaad ja puisniite kui investeerimisobjekte. On teada, et väljaarendatud metsaalasid ostavad tavaliselt Skandinaavia ja kohalikud fondid, mis tagavad metsade pikaajalise majandamise. Lisaks sellele suurendavad turu konsolideerumine ja kinnisvara "pakettide" moodustamine tulevikus müügihinda. On oodata, et puidu impordi kiire vähenemine Venemaalt ja Valgevenest põhjustab kohalike ressursside ja kinnisvara hinna tõusu. Seetõttu on "Capitalia" kohalike investorite kapitali kättesaadavuse edendamiseks alustanud ka metsakinnisvara tagatisel laenude väljastamist. Sellise tegevusega soovib "Capitalia" koondada selle väärtusliku loodusvara kohalike investorite kätte.
Avaldatud
Capitalia
13.09.2022 kell. 11:57