Capitalia ettevõtte uudised, arvamused ja teave meie investoritele

Selleks et järgida kehtivaid regulatiivseid nõudeid, peab Capitalia koguma ja regulaarselt uuendama teatud teavet oma kasutajate identiteedi kohta. See on osa KYC (Know Your Customer – „Tunne oma klienti“) protsessist, mille eesmärk on suurendada turvalisust ning võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu.

Seda protsessi viiakse läbi koostöös Lemonwayga – makseasutusega, mis on Prantsusmaal litsentseeritud ja ACPR-i (Prantsuse Pangajärelevalve) poolt kontrollitav, ning on meie ametlik makseteenuse pakkuja.

Lähinädalatel saate Lemonwaylt turvalise e-kirja kutsega oma isikuandmete täiendamiseks või kinnitamiseks. See samm on hädavajalik, et saaksite oma kontot edasi kasutada ja jääksite kooskõlla Euroopa regulatsioonidega (eriti PSD2 direktiiv ja AML/CFT seadusandlus).

Lemonway on litsentseeritud ja usaldusväärne makseasutus.

Saadav e-kiri on ehtne ja vastab rangetele regulatiivsetele nõuetele.

Teie andmeid töödeldakse turvaliselt ja vastavalt GDPR-ile.

Lemonway saadetud vormis võib osa teabest olla prantsuse keeles, kuna tegemist on Prantsusmaal registreeritud ettevõttega. Palun ärge laske end sellest segadusse ajada ning kasutage Google Translate’i veebilaiendit, et tõlkida sisu oma eelistatud keelde.
 

Kui teil on küsimusi või kahtlusi, võtke meie klienditoega ühendust aadressil: finantseerimine@capitalia.com. Täname mõistva suhtumise ja koostöö eest.
 

Korduma kippuvad küsimused sertifitseerimise kohta

2025. aasta septembris viib meie partner – litsentseeritud makseasutus Lemonway – läbi klientide korduva sertifitseerimise, et tagada vastavus uusimatele KYC nõuetele. Ka kõik Capitalia kliendid peavad selles protsessis osalema ning uuendama oma andmed läbi Lemonway kasutajaliidese.
 

Mis on korduv sertifitseerimine?

See tähendab, et tuleb uuendada ja kinnitada oma isiku‑ või ettevõtteandmed, et need oleksid täpsed ja vastaksid Euroopa finantsregulatsioonide nõuetele.

Protsess on osa KYC (Know Your Customer) nõuetest, mille eesmärk on:

• kaitsta teie kontot,
• ennetada identiteedipettusi,
• võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu.

Meie usaldusväärne maksepartner Lemonway, mida litsentseerib ja kontrollib ACPR (Prantsuse Pank), kogub ja kontrollib neid andmeid turvaliselt.
 

Kuidas korduv sertifitseerimine toimub?

Te saate Lemonwaylt turvalise ja personaalse lingi e-posti teel. See link viib teid kaitstud veebikeskkonda, kus:

• olemasolev teave on juba eeltäidetud,
• teil tuleb see üle vaadata, teha vajalikud muudatused ja üles laadida nõutavad dokumendid,
• enne esitamist kuvatakse kokkuvõte teie kinnitamiseks.

Protsessi läbimine võtab vaid mõne minuti ja seda saab teha nii arvuti kui ka mobiilseadme kaudu.
 

Millist teavet tuleb uuendada?

Eraisikutele:

• Kinnitada või parandada isikuandmed (nimi, aadress, sünniaeg, rahvus jpm)
• Esitada kehtiv isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, elamisluba)
• Laadida üles aadressi tõend, kui seda küsitakse

Ettevõtetele:

• Kinnitada või uuendada ettevõtte registreerimisandmed
• Esitada info juriidilise esindaja(te) kohta
• Laadida üles ettevõtte dokumendid (registreerimistunnistus, põhikiri jne)
• Esitada juriidiliste esindajate isikut tõendavad dokumendid

Mis juhtub, kui ma andmeid ei uuenda?

KYC andmete uuendamine on kohustuslik. Kui te ei lõpeta seda protsessi etteantud tähtajaks, võib teie konto vastavalt regulatiivsetele nõuetele olla blokeeritud või peatatud.

See tähendab, et te ei saa enam:

• kanda raha oma Lemonway kontole,
• saada makseid oma Lemonway kontolt,
• ning (investorina) investeerida Capitalia ühisrahastusprojektidesse.

Et vältida katkestusi teenustes, palume uuendused teha niipea, kui saate Lemonwaylt turvalise e-kirja.
 

Kellega saan lisainfo saamiseks ühendust võtta?

Kui teil on küsimusi, millele siin lehel vastust ei leidu, võtke palun meiega ühendust, kirjutades aadressile finantseerimine@capitalia.com või helistades telefonil +372 5864 0880.

Jätkates kuluefektiivsete investeerimisvõimaluste laiendamist Baltikumis, on Captalia käivitanud Lätis esimese võlakirjafondi , mis investeerib Balti ettevõtete võlakirjadesse. Fondi sihttootlus on 8-10% aastas. Sellesse fondi investeerimine võimaldab erainvestoritel osta väärtpabereid, mis olid hinna ja investeeringu suuruse tõttu kättesaamatud.

Minimaalne investeerimissumma Capitalia võlakirjafondi on 25 000 eurot. Investeerides omandab investor professionaalselt hinnatud ja juhitud hajutatud Baltikumi ettevõtte väärtpaberiportfelli. Capitalial on enam kui 12-aastane kogemus ärilaenu andmisel, finantseerides enam kui 5000 ettevõtet, seega on ta omandanud oma kompetentsi ettevõtete krediidiriskide analüüsimiseks.

Võttes arvesse üldist finantsturgude langust, on praegu sobiv aeg alustada investeerimist, et soetada väärtpabereid hea hinnaga. Eeldatavasti teeb fond oma esimesed investeeringud 2022. aasta novembris, suurendades lähiaastatel järk-järgult investeeringusummat.

Lisaks Balti võlakirjafondile haldab Capitalia oma riskikapitalifondi, annab investoritele investeerimiskonsultatsioone ning pakub oma investeerimisplatvormi kaudu rahastamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Ümbritsev ärevus ja pinge potentsiaalse eelseisva kriisi pärast võivad üsna kergesti tekitada stressirohke keskkonna igas ettevõttes. Hirm kasvavate arvekulude, inflatsiooni ja lähiümbruse sõja ees sunnib investoreid järgmise aasta eelarve ja laienemisplaanide kavandamisel ettevaatlikumalt käituma. Kriisi tõenäosus, kui ettevõte on hästi ette valmistatud, on ka võimalik. Võimalusi, kuidas ettevõte saab kasutada lisafinantseeringut, et valmistuda stabiilsemaks tulevikuks, on palju.

Õige aeg konkurendi väljaostmiseks
Ühe jaoks on potentsiaalne kriis on teise jaoks kasvuvõimalus. Võib-olla on praegu õige aeg väljaostmiseks või mõne teise konkurendiga ühinemiseks? Teise ettevõtte väljaostmisel on võimalik omandada konkurendi varustust, toote/teenuse omadusi ja klientide nimekirja. Müüja võib tunda rahulolu, sest on kriisistressist vabanenud, kuid teie ettevõte on oma laienemisunistuse ellu viinud. Capitalia väljaostmislaen võib olla kasulik tööriist ettevõtete väljaostmisel, kuna see annab osa väljaostmiseks vajalikest vahenditest ja Capitalia aitab juhtida müügiprotsessi.

Suurem ost enne järjekordset hinnatõusu
Inflatsiooni, materjalide vähesuse ja käimasoleva sõja tõttu jätkavad hinnatõusud paljudes toote- ja teenusegruppides. Kahjuks ei ennusta ka kõige optimistlikumad eksperdid peatset hinnalangust; seetõttu on arusaadav vastureaktsioon osta lisavarukaupa müügiks või varustust praeguse hinna eest. Kindluse mõttes võtke ühendust tootja või müüjaga ja uurige, kas müüja ei plaani hindu tõsta. Juhul, kui kahtlete kogu ostuhinna katmises ettevõtte vahenditega, kaaluge võimalust rahastada osa ostust Capitalia finantseeringu või liisingu või käibekapitalilaenu abil.

Turvavõrk rasketeks aegadeks
Ettevaatlikkus on soovitav omadus ja kui olete ärimees, kes usub, et parem on tegutseda ettevaatlikult (hoida raha kontol, mitte kulutada uuele masinale), ei kavatse me teie meelt muuta. Kuid ajal, mil kulud kasvavad üllatavalt kiiresti, võib täiendav käibekapitali rahastamine olla vajalik turvavõrk, et kriis tunduks vähem hirmutav. Laenu abil on võimalik enne hinnatõusu suurendada materjali või toote kogust ning säilitada soovitud käibekapitali puhver. Tänu maksegraafikute isikupärastamisele on võimalik koostada oma äriplaanidele ja rahavoogudele täiuslikult kohandatud tagasimaksegraafik.

Kallimate laenude refinantseerimine
Turvalisuse huvides julgustavad krediidiasutused ettevõtteid üha enam tasuma oma ülejäänud finantskohustusi ja vähendama finantsvõimendust. Laenu täielik tagasimaksmine ei ole sageli nii lihtne; seetõttu otsustavad ettevõtted refinantseerida mõnele odavamale finantseerijale. Võimalusel on mugavaim võimalus refinantseerida kommertspanka, kuid tänu personaliseeritud tagasimaksegraafikule ja suhteliselt madalatele intressimääradele saab Capitalia kaasa aidata ka kohustustekoormuse vähendamisele. Lisaks pakub Capitalia abi pangafinantseeringu kaasamisel, aidates seeläbi kliendil leida paljude kapitalipakkujate seast sobivaim lahendus.

Pressiteade
11. oktoobris 2022

Capitalia investeeris 150 000 eurot Leedu idufirmasse Aispeco selle esimeses finantseerimisvoorus, mida juhib Soome riskikapitalifond Superhero Capital.

AISPECO on Leedu ettevõte, mis pakub georuumilise seire süsteeme helikopteritele, lennukitele, UAV-dele ja maismaasõidukitele. Ettevõte on välja töötanud mitmekülgse platvormi, mille operaator saab kombineerida mitmeid erinevaid sensoreid (kaamerad, LiDAR-skannerid jne) sõltuvalt seireparameetritest ja objekti eripärast. Seni on näiteks elektriliinide kontrollimine olnud väga ebaefektiivne, sest praegused andurisüsteemid on mahukad ja raskesti kasutatavad. AISPECO riistvaralahendust on lihtne seadistada ja kohandada erinevate objektide ja järelevalveülesannete jaoks. Lisaks võimaldab selle tarkvara koguda andmeid väiksema arvu lendudega, mis vähendab oluliselt kulusid ja muudab kogu protsessi keskkonnasõbralikumaks. Praegu kasutavad AISPECO toodet sellised elektriliinide operaatorid nagu Elia Group, Manitoba Hydro, Geodigital ja teised. Selle rahastamisvooru eesmärk on siseneda uutele turgudele ja laieneda horisontaalselt eri tegevusvaldkondades, näiteks raudtee- ja gaasijuhtmete kontrollimisel.

"See on meie esimene koostöö riskikapitalifondiga väljaspool Baltikumi. Välismaiste riskikapitalifondide huvi investeeringute vastu Balti ettevõtetesse on tõusuteel ning see on hea näitaja, et turg on aktiivne ja peagi on oodata rohkem välisinvesteeringuid." Capitalia esindaja Juris Grišins jagab oma kogemusi.

Kokku kaasas Aispeco selles rahastamisvoorus veidi üle 1 miljoni euro peainvestorilt Superhero Capital, 70Ventures ja Capitalia. 2020. aastal lõpetas Aispeco edukalt osalemise 70Ventures'i tulude kasvatamises ning fond jätkab ettevõtte edasise arengu toetamist. Praeguseks on Aispeco kaasanud investoritelt kokku 1,4 miljonit eurot.

"Oleme väga tänulikud selle uskumatu toetuse ja pideva usalduse eest, mida nii kogenud ja edukad fondid on näidanud. See tabav koostöö kiirendab AISPECO järkjärgulist arengut." Mantas Vaskela, AISPECO tegevjuht
 
"Aispeco on näidanud märkimisväärset kasvu alates meie 2020. aasta investeeringust. Me soovime toetada ettevõtet selle edasises arengus ja usume, et sellel on tipptasemel asutajad, kes panevad selle ettevõtte lähiaastatel õitsema," avaldab Gytenis Galkis 70Venturesist.

"Meile avaldavad suurt muljet meeskond ja nende teadmised turust. Veatu ja tõhusa energiaülekande roll muutub lähitulevikus veelgi kriitilisemaks ja me näeme AISPECO olulist rolli selles üleminekus. Seetõttu ootan huviga koostööd AISPECO meeskonnaga, et aidata saavutada nende eesmärke ja kasvatada ettevõtte väärtust," ütles Superhero Capitali partner Jussi Pyörre.

See on seitsmes investeering, mille Capitalia kaasinvesteerimisfond on teinud alates oma asutamisest 2021. aasta lõpus. Seega eelnesid investeeringule Aispecosse edukad investeeringud ettevõtetesse Aerones, Bolt, Cenos, Favro, Inzmo ja Scratcher. Selleks, et jätkata kiiresti kasvavate Euroopa idufirmade toetamist, kogub Capitalia Co-Investment Fund aktiivselt vahendeid ja meelitab juurde rohkem investoreid, kelle minimaalne investeerimissumma on 25 000 eurot.

Capitalia kohta
Capitalia Co-Investment Fund on juhtiva alternatiivse finantseerimise pakkuja Capitalia tütarettevõte. Alates fondi asutamisest 2021. aasta lõpus on fond andnud riskikapitali juba seitsmele kiiresti kasvavale Euroopa idufirmale. Capitalia on rahastanud ka käibekapitali ja kapitaliinvesteeringuid rohkem kui 5000 ettevõttele, investeerides nende arengusse üle 100 miljoni euro.

Superhero Capitali kohta
Superhero Capital alustas tegevust 2015. aastal ja on varajase faasi riskikapitalifond, mis keskendub asutajate toetamisele Soome ja Balti riikides. Praegu teevad nad investeeringuid oma teisest 40 miljoni euro suurusest fondist. Praeguseks on Superhero teinud investeeringuid ettevõtetesse Leadfeeder, Flowplayer, Printonpack.com, Cloud Factory ja paljudesse teistesse idufirmadesse.

Capitalia Co-Investment Fund on koos Soome riskikapitalifondiga Innovestor investeerinud 150 000 eurot Taani idufirmasse Scratcher. Scratcher on turundusettevõte, mis kasutab gamification-elemente, et keerata tegevusvaldkond pea peale.

Viimastel aastatel on nn mänguline turundus muutunud kitsast valdkonnast oluliseks osaks ettevõtete müügi- ja turundusvahenditest nii uute klientide genereerimiseks kui ka klientide lojaalsuse ja kaasamise suurendamiseks. Potentsiaal on suur ja ainuüksi turuväärtus kasvab prognooside kohaselt järgmise viie aasta jooksul üle 30 miljardi dollari. Üks juhtivaid ettevõtteid mängulise turunduse valdkonnas Põhjamaades on Taani ettevõte: Scratcher.io. Scratcheril on kliente juba üle 15-nel Euroopa turul ning nüüd on ta valmis võtma ja vallutama veelgi suurema osa maailmast. Ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Casper Christiansen ütleb:

"Scratcheri eesmärk on saada juhtpositsioonile globaalsel tasandil ja me peame seda saavutama, näidates ettevõtetele, et mänguline turundus on midagi enamat kui lõbu ja mängud. Vastupidi, sellel on potentsiaal olla parim digitaalne ja strateegiline vahend, mis tagab tipptulemused võimalikult lühikese aja ja vähimate kuludega. Lühidalt öeldes oleme alles puudutanud seda, mida see tehnoloogia saab teha ja millega ta saab kaasa aidata seoses andmepõhise klientide kaasamise ja kampaaniate tulemuslikkusega."

Scratcheri rahastamisvooru juhtis Soome riskikapitaliettevõte Innovestor ning koos Balti kaasinvestorite 70V.com ja Capitalia konsortsiumiga investeeriti ettevõttesse 1,2 miljonit eurot. Tegemist on valitud investorite grupiga, kes jagavad Scratcheri visiooni ja väärtusi mängulise turunduse platvormi osas.

"Me asutasime oma kaasinvesteerimisfondi, et osaleda Balti startup-keskkonna arengus. Kuid koos nii riskikapitali investeerimisfondide kui ka ettevõtjatega, kellega me koostööd teeme, laieneme oma esialgsest geograafilisest baasist kaugemale. Scratcher, Taanis asuv idufirma, millel on tütarettevõte Leedus, on selle suundumuse suurepärane näide. On tore näha teadmiste ja kogemuste ülekandumist nii ettevõtte asutajatelt kui ka suurtelt rahvusvahelistelt riskikapitalifondidelt Baltikumi," ütleb Juris Grišins, Capitalia juht.

Innovestori grupi esimehe Tommi Äijälä sõnul motiveeris juhtivinvestorit investeerima just usk meeskonna enda võimetesse ja platvormi globaalsesse potentsiaali. Ta lisab:

"Me otsime alati parimaid võimalikke meeskondi ja uuendusi, mis suudavad oma valdkonnas tõelist positiivset muutust tuua. Scratcheril on fantastiline, professionaalne meeskond ja ainulaadne platvorm, mis meie arvates aitab tänu kasutajasõbralikule, plug-and-play ülesehitusele ning võimele tagada müügi- ja turunduskampaaniate kõrge tulemuslikkus, muuta mängulise turunduse peavooluks. Usume, et nende platvormist saab tuleviku digitaalse turunduse vahendite asendamatu osa."

Capitalia kohta
Capitalia Co-Investment Fund on juhtiva alternatiivse finantseerimise pakkuja Capitalia tütarettevõte. Alates fondi asutamisest 2021. aasta lõpus on fond andnud riskikapitali juba seitsmele kiiresti kasvavale Euroopa idufirmale. Capitalia on rahastanud ka käibekapitali ja kapitaliinvesteeringuid rohkem kui 5000 ettevõttele, investeerides nende arengusse üle 100 miljoni euro.

Liepāja üks juhtivaid kinnisvaraarendajaid, Lion Estate, SIA, osaleb aktiivselt Liepāja korterelamute parendamises ja renoveerimises. Mitmete projektide samaaegseks elluviimiseks kasutas ettevõte Capitalia rahastamist tarnijatega arveldamiseks ja materjalide ostmiseks.

Taotlege Capitalia finantseerimist ja saavutage oma ärieesmärgid kiiremini, helistades telefonil +372 881 0880 või kirjutades aadressil finantseerimine@capitalia.com.

Pidevalt kasvavate materjalikulude tõttu on ehitusettevõtted ja kinnisvaraarendajad huvitatud oma projekte odavamalt ja kiiremini valmis saama. Mõnikord saab protsessi kiirendada täiendava finantseerimisega.

MNĪP, SIA, on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõte. 2022. aasta alguses alustas ettevõte kortermajade ehitamist Valmiera lähedal asuvas Mūrmuiža külas. Kuna Valmiera laieneb järk-järgult väljapoole linna piire ja Mūrmuiža asub linnast umbes 10 kilomeetri kaugusel, on sellel külal potentsiaali kujuneda oluliseks elukohaks. Juba praegu on Mūrmuiža tänu oma linnalähedusele ja rahulikule keskkonnale perede elukohaks. Capitalia kinnisvaraarenduslaenu abil sai ettevõte kiirendada ehitusprotsessi ja hoida kokku kasvavaid materjalikulusid.

Kiirendage oma ehitusprojekti Capitalia finantseerimise abil ja taotlege konsultatsiooni, helistades telefonil +372 881 0880 või kirjutades finantseerimine@capitalia.com!

Event Center on üks juhtivaid rendifirmasid Eestis, mis rendib masinaid ja varustust ürituste jaoks. Ettevõte pakub lava- ja tarakonstruktsioone ning heli-, valgus- ja videotehnikat erinevatele kontsertidele, seminaridele, spordi-, kultuuri- ja muudele üritustele. 2022. aasta kevadel, kui aktiivne spordi- ja kultuuriürituste elustiil on taastunud, otsustas ettevõte teha märkimisväärseid investeeringuid inventari ja varustusse, suurendades seeläbi rendimahtu. Capitalia koostöös riskikapitalifondi FlyCapiga kaasrahastas investeeringuid uute masinate ostmiseks.

Investeeri oma ettevõtte arengusse Capitalia finantseerimisega ja taotle tasuta ettevõtte hindamist, helistades telefonil +372 881 0880 või kirjutades finantseerimine@capitalia.com!

Viimastel aastatel on ettevõtluskeskkond kogenud erinevaid probleeme, kus pandeemiast põhjustatud raskused on nihkunud kiireks energia- ja materjalihindade tõusuks. Muutuvad turutingimused nõuavad hoolikat planeerimist ja ennetavaid meetmeid, et leevendada võimalikke negatiivseid mõjusid. Kuigi tulevikku on võimatu ennustada, on ettevõtjal võimalik võtta mitmeid meetmeid, et kohaneda ärikeskkonna muutustega.

Kulude läbivaatamine ja optimeerimine
Käive langemisega ei ole alati võimalik kulusid kiiresti vähendada, mis võib põhjustada märkimisväärset kahjumit ja käibekapitali puudumist. Oluline on olla teadlik suurimatest kuludest ja hoida need käibe suhtes õigel tasemel. Kasulik on igal aastal üle vaadata kõik regulaarsed arved ja mõelda uuesti läbi, kas kõik need on vajalikud. Üsna sageli tekitab tööjõud suurimaid maksekohustusi – oluline on kontrollida meeskonna tõhusust ja ülesannete õigeaegset ümberjaotamist. Samuti tuleb arvestada, et ettevõtte edukas jätkamine võib nõuda ka selliseid otsuseid nagu mõne töötaja koondamine.

Tulude planeerimine
Suur müügikäive täna ei taga stabiilset sissetulekut homme. Väga oluline on hoida regulaarset kontakti peamiste klientide ja tarnijatega, jälgides seeläbi partnerite tulevikuplaane ja võimalikke muutusi müügimahtudes. Kui ettevõtte tegevus sõltub koostööst ühe või mõne suure kliendiga, on samuti oluline regulaarselt kontrollida klientide finantsstabiilsust ja maksetingimusi. Kui täiendava uurimise käigus ilmneb kliendi finantsolukorra halvenemine või muud murettekitavad signaalid, nagu kasvav maksuvõlg või avalikult registreeritud makseviivitused tarnijatele, soovitame vaadata üle koostöö ja maksetingimused konkreetse kliendiga. Klientide ja toodete mitmekesistamine võib nõuda rohkem aega; seetõttu ei ole see kiire kriisiohjamise strateegia, vaid pikaajaline strateegia, mille ettevõte peaks kasutusele võtma, et järk-järgult vähendada sõltuvust võtmeklientidest. Teine oluline aspekt äririskide vähendamiseks võib olla toodete ja teenuste mitmekesistamine, et ettevõte ei sõltuks ühest konkreetsest tootest või teenusest. Lisaks võivad Capitalia tasuta planeerimisvahendid olla kasulikud ettevõtte rahavoogude ja sissetulekute planeerimiseks.

Finantskohustuste läbivaatamine
Dünaamilistes turutingimustes võib laenuandjatega arveldamine tõstatada mitmeid küsimusi. Oluline on jälgida lähenevate tähtaegadega krediidiliine ja arvelduskrediite, julgustame ettevõtjaid varakult alustama arutelusid iga-aastase pikendamise üle. Kui finantskoormus tundub juba liiga suur, soovitame arutada võimalikke ajakava muudatusi. Teisalt, kui ettevõttel on finantskohustusi vähe või ei ole neid üldse, võib täiendav lühiajaline rahastamine laenu või krediidiliini näol suurendada tagatisi ja reserve ettenägematute või hooajaliste kulude katteks.

Võlgniku riskide vähendamine
Muutlik majandusolukord võib mõjutada klientide maksedistsipliine, mis võib põhjustada käibekapitali kaotust ja kahjusid sissenõudmatute võlgade näol. Capitalia on varem kokku võtnud ja avaldanud erinevaid nõuandeid võlgnevusriskide vähendamiseks ning kutsume ettevõtjaid üles neid nõuandeid oma igapäevases äritegevuses kasutama. Tuleb teostada mitte ainult regulaarset kontrolli olemasolevate võlgnike üle, vaid ka hoolikalt uurida uusi koostööpartnereid, enne kui pakkuda maksete ajatamise võimalust.

Mittekasumlike toodete ja teenuste kõrvaldamine
Kui ettevõte toodab, müüb või pakub mitmesuguseid tooteid ja teenuseid, on oluline olla teadlik iga toote- või teenusekategooria kasumlikkusest eraldi. Mõnikord jätkavad ettevõtted pikaajalise koostöö tõttu või muudel majanduslikult ebaotstarbekatel põhjustel kahjumlike toodete tootmist. Vajaduse korral julgustame kahjumlike toodete või teenuste kõrvaldamist, vähendades nii ka nende toodete tootmise ja pakkumise kulusid.

Kui ettevõte on kiires kasvufaasis, võivad täiendavad finantskohustused koormata arenguplaane ja panna ettevõtte isegi kulutama kogu sissetuleva rahavoo igakuiste kohustuste katmiseks. Et vältida finantskohustusi ja säilitada kontroll ettevõtte üle, võib riskikapital olla mugav vahend soovitud arengueesmärkide saavutamiseks.

Esialgu võib tunduda, et riskikapital ohustab omaniku positsiooni ettevõttes, kuna aktsiaid ja hääleõigust antakse üle riskikapitaliinvestoritele. Kuid tavaliselt kuulub riskikapitaliinvestoritele vähemusosalus ettevõtte kapitalist, nii et otsuseid langetavad endiselt asutajad.

Tuntud Läti idufirma Aerones, mis pakub tuulegeneraatorite hooldamist, on samuti kasutanud Capitalia riskikapitali rahastamist. Aerones on maailma juhtiv ettevõte, mis teeb koostööd selliste ettevõtetega nagu Siemens Gamesa, Enel, GE ja Vesta, hooldades tuulegeneraatoreid 17 riigis. Capitalia kaasatud 1,4 miljoni euro ja finantskonsultatsioonide abil kiirendab ettevõte oma kasvu ja plaanib aasta jooksul oma käivet kümnekordistada.

Arendage oma ettevõtet Capitalia riskikapitali rahastamise abil ja taotlege tasuta riskikapitali hindamist, helistades telefonil +371 2880 0880 või kirjutades aadressil finansejums@capitalia.com.

Turbulentsed majandussündmused toovad tavaliselt välja kõige stabiilsemad tööstusharud, mis elavad kõige edukamalt üle majanduslikud kõikumised. Viimase kahe aasta jooksul on olnud näha, et metsandus on stabiilne väärtus – see on atraktiivne tööstusharu nii laenuandjate kui ka investorite jaoks.

Läti metsade kogupindala on 3,08 miljonit hektarit – tänu metsade suurele osakaalule riigi kogupindala suhtes, on Läti väga metsarikas. Pideva puidu hinnatõusu, kasvava nõudluse ja ekspordipotentsiaali tõttu vajavad metsandusettevõtted üha rohkem omakapitali.

Kõige populaarsemad rahastamisvajadused – raie, metsaomandi ja seadmete soetamine
Praegu on kohalike metsandusettevõtete kõige suuremad rahastamisvajadused raie ja metsamaa omandamine. Siiski on alternatiivsetel rahastajatel nende vajaduste finantseerimisel eelis tänu kiirusele ja paindlikele tingimustele. Teisisõnu, konkreetse raie või kinnisvara ostab esimene ostja, kellel on vajalikud rahalised vahendid. Tavaliselt on raie- või metsaostu laenusumma kuni 100 000 eurot ja see väljastatakse ilma lisatagatiseta. Sellegipoolest annavad ettevõtjad sageli tagatiseks olemasolevad metsakinnistud, et rahastamistingimusi paremaks saada.

Koos raieostude suurenemisega kasvab ka nõudlus töötlemis- ja transporditeenuste järele. Sel kevadel oli nõudlus seadmete järele oluliselt suurem kui eelmisel aastal. Tavaliselt ostavad metsandusettevõtted ekspediitoreid või harvestere väärtusega 50 000 kuni 100 000 eurot. Sõltuvalt seadme hinnast ja spetsiifikast saab ostu rahastada nii laenuna kui ka liisinguga.

Transpordikulud kui ekspordi kasvu pidurdav tegur
Müüdavate kaupade ja konteinerite vahelise tasakaalustumatuse tõttu täheldasime 2020. aastal merekonteinerite kiire hinnatõusu, mis tõusis 2019. aastaga võrreldes kuni 3 korda. Nende muutuste tõttu kannatasid eriti kaugematesse sihtkohtadesse eksportivad ettevõtted, sealhulgas metsandusettevõtted. Kuigi transpordihinna tõus oli hetkeline, nõudis puidu uue hinna kokkuleppimine klientidega Aasias ja teistel kontinentidel rohkem aega. Lisaks oli olukordi, kus ei suudetud saavutada kompromissi, mis oleks täielikult kompenseerinud suurenenud transpordikulusid. Nende asjaolude koosmõju muutis eksportivate ettevõtete puhaskasumimarginaale ja põhjustas sageli vajaduse täiendava käibekapitali rahastamise järele. Ekspordiettevõtted olid motiveeritud otsima teisi ostjaid ja lähemal asuvaid ekspordisihtkohti.

Ehitustrendid - positiivsed märgid metsatööstuse pikaajalise kasvu kohta
BCC Research’i kogutud andmete kohaselt kasvab ülemaailmne puitmajade tootmise turg igal aastal 6,7%. Puit on osutunud jätkusuutlikuks ja vastupidavaks materjaliks tööstus- ja eluhoonete ehitamisel. Puidutöötlemis- ja kaitsetehnoloogiate tundmaõppimine aitab samuti kaasa puidu kasutamise suundumusele ehituses. Vastavalt "Luminor" panga andmetele ulatus 2020. ja 2021. aastal puitehitiste ehitamiseks antav rahastamine 45%-ni kogu ehitamiseks väljastatud rahastamisest. Ehitustrendide muutumine suurendab nõudlust puitmaterjalide järele ja korrigeerib nende hinda. Tänu koostööle arvukate puitmajatootjatega on ka "Capitalia" kui finantseerija kogenud selle tootmissegmendi kasvavat dünaamikat. "Capitalia" on pakkunud käibekapitali rahastamist nii tootjatele kui ka puitmajade arendajatele.

Mets kui turvaline ja kasumlik pikaajaline investeering
Erinevalt muudest investeeringutest suureneb metsas oleva puidu kogus loomulikult 3-5% aastas ilma omaniku panuseta. Kui osa metsaomanikke tormab puidu hinna tõustes raiet ja kinnistuid müüma, siis teised ostavad metsamaad ja puisniite kui investeerimisobjekte. On teada, et väljaarendatud metsaalasid ostavad tavaliselt Skandinaavia ja kohalikud fondid, mis tagavad metsade pikaajalise majandamise. Lisaks sellele suurendavad turu konsolideerumine ja kinnisvara "pakettide" moodustamine tulevikus müügihinda. On oodata, et puidu impordi kiire vähenemine Venemaalt ja Valgevenest põhjustab kohalike ressursside ja kinnisvara hinna tõusu. Seetõttu on "Capitalia" kohalike investorite kapitali kättesaadavuse edendamiseks alustanud ka metsakinnisvara tagatisel laenude väljastamist. Sellise tegevusega soovib "Capitalia" koondada selle väärtusliku loodusvara kohalike investorite kätte.

Visual Media SIA on üks turuliidreid meediatööstuses - ettevõte paigaldab Riias suures formaadis reklaamplakateid ja müüb ka reklaamipindu turundusagentuuridele. Praegu on ettevõttel 30 reklaamipinda. Capitalia rahastamise abil võiks ettevõte osaleda Riia omavalitsuse korraldatud oksjonil, et saada rohkem reklaamipindu.

Laiendage ka teie ettevõtet Capitalia finantseerimise abil ja taotlege tasuta ettevõtte hindamine, helistades telefonil +372 881 0880 või kirjutades finantseerimine@capitalia.com! 

Ceranos Invest OÜ on tuntud merekajakitootja, mis tegutseb kaubamärgi Seabird Designs all. Tänavu kevadel oli Capitalial uhkus aidata ettevõttel ellu viia oma ambitsioonikad laienemisplaanid. Capitalia finantseerimise abil sai ettevõte ehitada uue tootmisüksuse ja laiendada oma tootmisliini - nüüdseks toodab Seabird Designs ka mootorpaate.
 
Saavutage ka oma ettevõtte eesmärgid Capitalia finantseerimise abil ja taotlege konsultatsiooni telefonil +372 881 0880 või aadressil finantseerimine@capitalia.com!

Läti iduettevõte Aerones kaasas 9 miljoni USA dollari suuruse alginvesteeringu, et arendada robootikateenuseid tuuleenergia operaatoritele kogu maailmas.
 
Investeeringu eesmärk - olla innovaatiline suunanäitaja tuuleenergia sektoris ja suurendada käivet tuleval aastal 10 korda.
 
Aerones on tuulegeneraatorite labade kontrollimise ja hoolduse valdkonnas maailma juhtiv ettevõte - ta teeb koostööd üheksaga kümnest maailma suurimast tuuleenergia ettevõttest. Klientide hulka kuuluvad Siemens gamesa, Enel, GE ja Vestas. Praegu hooldab Aerones enam kui 3000 tuuleturbiini Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
 
Aeronesi teenused on automatiseeritud, kasutatakse kõrgelt spetsialiseeritud seadmeid ja IT-lahendusi, mis tagavad kiirema, turvalisema ja tõhusama tulemuse. Kasutades patenteeritud robotseadmeid, teostab Aerones turbiinide kontrolli ja hooldust kuus korda kiiremini ja 40% kasumlikumalt, kui see oleks võimalik manuaalse tööga.

Viimastel kuudel geograafiliselt lähedase sõjategevuse ja hinnatõusuga satuvad ettevõtted sageli finantsraskustesse, mis põhjustavad makseviivitusi. Enne koostöö alustamist uue äripartneriga on oluline veenduda, et klient tasub õigeaegselt. Kuidas vältida potentsiaalselt hilinevaid võlglasi?

Võlgnike kontroll. Enne kauba või teenuse osutamise järgse tasumise kokkuleppimist tasub kontrollida partneri maksevõimet. Seda saab teha kasutades Teatmikku ja erinevaid krediidiinfobüroosid, näiteks Creditinfot. Ettevõtet hinnates tasub kontrollida selliseid näitajaid nagu tasumata maksuvõlad, aktsiakapitali suurus, aktiivsed viivised võlausaldajatele või hankijatele ning täitmata rahaliste kohustuste suurus. Lisaks on oluline, et teie ettevõttel oleks oma sisemine ning võimalikult lihtne protseduur selle kohta, millistel juhtudel on järelmaks aktsepteeritav ning kuidas järelmaksu summa määratakse ja vajadusel ajakohastatakse.

Rahvusvahelised andmebaasid. Enne uue rahvusvahelise kliendiga koostööd on veelgi olulisem kontrollida kliendi ausust ja maksevõimet. Iga ettevõtte kohta leiab infot vastava riigi äriregistrist, näiteks Saksamaa, Suurbritannia või Rootsi – info hilinenud maksete ja maksuvõlgade kohta annab suurepärase ülevaate ettevõtte maksedistsipliinist. Samuti on oluline kontrollida ettevõtte turvalisust rahapesu seisukohalt, kontrollides, kas ettevõte ja temaga seotud isikud ei ole kantud siinsete sanktsioonide nimekirja.

Välja töötatud võlgnike kontrolli mehhanism. Kui klient hakkab hiljaks jääma, on oluline probleemi mitte vältida ja teha konkreetseid toiminguid võla sissenõudmiseks. Paljud ettevõtted on juba ette valmistanud protseduurid, mida teha, kui klient hilineb maksega. Esimestel hilinenud päevadel on soovitatav võtta kliendiga ühendust telefoni või meili teel, et saada aru hilinemise põhjusest ja võimalikust tagasimakse kuupäevast. Kui makse hilineb pikemat aega, on soovitatav järk-järgult saata erinevaid hoiatusi võla avaldamise kohta avalikesse andmebaasidesse. Juhtudel, kui klient jääb pidevalt hiljaks või ei ole kättesaadav, tuleb pöörduda inkassofirmade poole, kes võla kohtu kaudu sisse nõuab.

Võlgniku kindlustus. Suurte müügisummade ja pikkade maksetähtaegadega hulgimüügifirmadele on sobivaks lahenduseks võlgnike hilinemise vältimiseks arve ostmine või võlgniku makseriski kindlustamine. Kindlustusseltsid eelistavad kindlustada suure müügikäibega rahvusvahelisi ettevõtteid.

Peale pikki talve- ja vihmakuid algab soojade ilmade saabumisega metsafirmade aktiivne hooaeg. Kiiremaks töötamiseks ostavad paljud metsandusettevõtted uusi ja vähekasutatud metsamasinaid ja veoautosid, kuid kõigil ettevõtetel ei jätku vahendeid masinate soetamiseks.

Capitalia masinaliising võib olla kasulik vahend uueks hooajaks vajaliku tehnika soetamiseks. Capitalia liisingu abil on ettevõttel võimalik koheselt komplekteerida oma tehnika- ja seadmepark ning säilitada omavahendeid käibekapitali tarbeks. Capitalia pakub liisingut ka kasutatud masinate ja eritehnika ostmiseks.

Capitalia liising on saadaval kuni 36 kuuks ning vajalikuks tagatiseks on ostetavad seadmed. Finantseerida on võimalik kuni 100% masina väärtusest. Uurige lähemalt, kuidas saab liisingu finantseerimine Teie ettevõttele kasulik olla, helistades telefonil +372 881 0880 või kirjutades aadressile finantseerimine@capitalia.com.

Capitalia pälvis 2021. aasta kõige keskkonnasõbralikuma investeeringu auhinna Lätis. Tunnustus pälviti investeeringu eest ettevõttesse Aerones – kiiresti kasvavasse Lätis asuvasse idufirmasse, mis toodab tuulikute hoolduseks mõeldud droone. Capitalia investeeris ettevõttesse oma ainulaadse kaasinvesteerimisfondi kaudu, mis investeerib kiiresti kasvavatesse Baltikumi ettevõtetesse koos juhtivate piirkondlike riskikapitali investoritega. Iga-aastase auhinnatseremoonia korraldas Läti erakapitali ja riskikapitali ühendus koostöös Läti äriinglite võrgustikuga.

2015. aastal asutatud Aerones teostab oma patenteeritud drooniseadmetega turbiinide hooldustöid rahvusvahelistele tuuleparkide operaatoritele, tagades oma klientidele märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Capitalia investeeris ettevõttesse 300 000 eurot ning andis ärilaenu. Ettevõtet toetavad ka Change Ventures ja YCombinator.

2022. aasta mais ostis Capitalia investeerimisfond Co-Investment Fund Eesti ükssarviku Bolti aktsiaid kogusummas 300 000 eurot, olles sellega esimene fond Lätis, kes sellesse ettevõttesse investeerib.

Selle tehinguga soovis üks esimesi Bolti investeerinud äriingleid osa enda omanduses olevatest aktsiatest maha müüa. Capitalia ostis koos Eesti ühe juhtiva riskikapitalifondi Specialist VC-ga sellelt äriinglilt Bolti aktsiad. Capitalia hallatava fondi investeeringu suurus oli 300 000 eurot.

„Üha rohkem alustavaid investoreid otsib võimalusi oma investeeringu osaliseks realiseerimiseks ja hajutamiseks. See annab võimaluse ka teistele investoritele, näiteks meie fondile, investeerida juba väljakujunenud ja tuntud idufirmadesse. Usun, et lähiaastatel selliste tehingute arv kasvab oluliselt ning see tuleb Baltikumi startup-finantseerimise ökosüsteemile ainult kasuks,“ kommenteerib Capitalia juht Juris Grišins.

Selle tehinguga on Capitaliast saanud esimene Lätis registreeritud fond, mis on teinud investeeringu Eesti ükssarvikusse Bolti. Ükssarvikud on ettevõtted, mille väärtus on jõudnud vähemalt 1 miljardi USA dollarini. Bolt pälvis selle staatuse juba 2019. aastal, saades neljandaks ükssarvikuks Eestis. Investeering Bolti on Capitalia fondi viies investeering pärast asutamist 2021. aasta septembris.

Capitalia Co-Investment Fund on passiivse strateegiaga riskikapitalifond. Selle sihtinvestoriteks on erainvestorid, kellele pakutakse lihtsaid ja soodsaid investeerimisinstrumente suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse investeerimiseks. Hetkel otsib fond aktiivselt uusi investeerimisvõimalusi ning kaasab kvalifitseeritud erainvestoritelt finantseerimist summas alates 25 000 eurost.

Capitalia investeerib 300 000 eurot Rootsi idufirmasse Favro ja liitub investorite grupiga Practica Capitali poolt juhitavas varase kasvuetapi rahastuses (seed capital). Favro on koostöö planeerimise tööplatvorm, mis on äratanud märkimisväärset huvi juhtivate ettevõtete poolt üle maailma.
     
Favro koostöö planeerimise platvormi kasutavad enamasti SaaS ja mängufirmad. See aitab tõhusamalt planeerida tööd meeskondades ja nende vahel kõigis organisatsiooni valdkondades. Favro enam kui 1500 kliendi hulgas üle maailma on Wolt, Unity, EA ja Volvo Car Mobility. Muud Favro investorid on Practica, Creandum, Inbox Capital, Scale Capital ja mõned valitud strateegilised äriinglid. Capitalia jaoks on see eelmise aasta lõpus asutatud kaasinvesteerimisfondi (Co-Investment Fund) neljas investeering.

Capitaliast
Capitalia on juhtiv alternatiivse finantseerimise ja finantsnõustamise pakkuja Balti riikides. Capitalia on finantseerinud enam kui 5000 ettevõtte investeeringuid käibekapitali ja põhivarasse, rahastades ettevõtete arengut enam kui 90 miljoni euroga. Lisaks laenudele ja riskikapitalile pakub Capitalia ettevõtetele ka professionaalset nõustamist ettevõtte müümisel ja finantseerimisel.

Practicast
Practica Capital on varajase faasi riskikapitalifond, mis on pühendunud Baltikumi iduettevõtete asutajate toetamisele. Viimased 10 aastat on Practica investeerinud Balti riikide tehnoloogia sektorisse. Practica toetab suurepäraseid asutajaid nende ambitsioonikuses seemnefaasi, valitud seemnefaaside eelse ja A-etappides, tehes investeeringu järgselt asutajatega tihedat koostööd ettevõtte arendamisel. Tänaseks on Practica teinud üle 70 investeeringu, sealhulgas ettevõtetesse nagu TransferGo, PVcase, Interactio, Eneba, Ovoko, Trafi, CGtrader, Sonarworks, Montonio jt.

Capitalia osales finantseerijana RCG Lighthouse, SIA aktsiate väljaostmise. Capitalia finantseerimise toel ostsid ettevõtte asutajad ja juhid 49% riskikapitalifondile kuulunud aktsiatest. Pärast väljaostu said ettevõtte juhtkond ja asutajad ettevõtte 100% omanikeks. Juhtkonna poolt ettevõtte väljaostu finantseerimise (management buyout, MBO) olukorrad on muutunud Capitalia üheks tugevuseks – siiani on edukalt Capitalia rahastanud juba üle 10 sellise tehingu.

RCG Lighthouse on asutatud 2013. aastal. Ettevõte pakub energiasäästlikke valguslahendusi, valgustuse auditi teenust ettevõtetele ja omavalitsustele, toimides ESCO põhimõttel. Ettevõtte klientideks on sellised ettevõtted nagu Jysk, Būvniecības ABC ja Accenture.

Capitalia on investeerinud 250 000 eurot inseneri simulatsiooni ja modelleerimise startupi Cenos. Startup Wise Guysi juhitud rahastamisvoorus kaasas Lätis asuv ettevõte kokku miljon eurot. Koos Capitalia ja Startup Wise Guysiga investeerisid ettevõttesse ka mitmed äriinglid. Rahastamisvooru tulu kasutatakse meeskonna laiendamiseks ja edasiseks tootearenduseks. 2022. aastal kavatseb Cenos tutvustada oma platvormi veel kahe rakenduse jaoks.
 
Cenose asutasid 2017. aastal 3 Läti doktorit, kes soovisid välja töötada simulatsioonitarkvara, mis oleks taskukohane ja hõlpsasti kasutatav igale insenerile. Seni on Cenos välja töötanud tarkvara toodete testimiseks induktsioonkütte- ja antennide disainitööstuse jaoks.
 
Capitalia riskikapitali kaasinvesteerimisfond asutati 2021. aasta lõpus ning on sellest ajast alates teinud kolm investeeringut, investeerides juba alla 1 miljoni euro. Fond otsib aktiivselt uusi investeerimisvõimalusi ja kaasab rahastust erainvestoritelt. Oma ainulaadse strateegiaga, milleks on ainult mainekate juhtinvestoritega kaasinvesteerimine, pakub Capitalia erainvestoritele madalaid haldustasusid ja kättesaadavaid võimalusi saada kokkupuude kiiresti areneva Balti idufirmade valdkonnaga. Minimaalne investeering fondi on alates 25 000 eurost.

Capitalia julgustab ettevõtteid mõtlema headele keskkonna-, sotsiaal- ja ettevõttejuhtimise (ESG) standarditele ja neid rakendama. Seetõttu on ESG tegurid olnud juba alates 2018. aastast Capitalia Balti riikide väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimisel olulised komponendid. Alates 2022. aasta algusest oleme nende tegurite osakaalu suurendanud ning nüüd on keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavade eest kõrge hindega ettevõtetel võimalik saada veelgi soodsamalt ettevõtluslaenu.

Järgmise sammuna plaanime oma ESG skoori tulemusi edastada ka meie kaasinvesteerimisplatvormi kaudu, võimaldades investoritel tuvastada ettevõtted, kes on keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest kõige teadlikumad.

6. jaanuaril 2022 ostis ülebaltilise pilvetarkvara levitamisettevõtte TVG USA-s asuv edasimüüja Pax8, mis tegutseb Euroopas Resello kaubamärgi all. Riias asuva peakontoriga ning Vilniuses ja Tallinnas asuvate kontoritega TVG-l on üle 20aastane kogemus pilveteenuste ja tarkvara levitamise vallas oma piirkonnas. See töötab selliste ettevõtete toodetega nagu Microsoft, Adobe, Corel, TeamViewer ja teised. TVG omandamine juhib Pax8 Euroopa laienemise strateegiat, mis näeb Baltikumi järgmise geograafilise sammuna.

Capitalia tegutses TVG omanike ainsa finantsnõustajana ärimüügil ja strateegilise investori otsimisel. Capitalia poolelt juhtis projekti Juris Grišins. Ettevõttele on juriidilist nõu andnud Cobalt Legal. Töö selle tehingu kallal tugevdab Capitalia juhtivat turupositsiooni Baltikumi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantsnõustajana, täiendades meie investeerimis- ja ettevõtete finantseerimistooteid.

Viimasel ajal on pandeemia negatiivsed majanduslikud tagajärjed inflatsioonile muutunud üha olulisemaks. Näiteks 2021. aasta detsembris jõudis inflatsioon Lätis rekordiliselt kõrgele tasemele – 7,9%. Oluline on, et olukorras, kus sularaha kiiresti oma väärtust kaotab, teeks see tööd, mitte ei jääks hoiu- või hoiukontole. Raha saab ennetavalt tööle panna kas ettevõtetesse investeerides (ostes aktsiaid) või ettevõtetele laenu andes.
 
Hetkel tundub, et maailma ja ka Baltikumi aktsiaturud on oma ajalooliselt kõrgeimal väärtusel. See tähendab, et on märkimisväärne oht, et aktsia väärtuse edasine kasv on aeglasem või isegi aktsiahindu korrigeeritakse. Selles olukorras on ärilaenude väljastamine suurepärane rahaline kaitse inflatsiooni vastu, kui intressimäär on prognoositust kõrgem.

Üks lihtsamaid viise ärilaenude väljastamiseks ja haldamiseks on Capitalia finantseerimisplatvormil. Capitalia, kel on ettevõtluse rahastamise kogemus aastast 2007, pakub investoritele võimalust kaasfinantseerida laene Baltikumi ettevõtetele, kes kasutavad neid vahendeid oma äri arendamiseks ja kasvatamiseks. Ühisrahastuse kontseptsioon tähendab, et kõikidel Capitalia poolt antud laenudel on vähemalt 5% investeeringud Capitalia enda poolt. Selline ainulaadne toimimisviis tagab, et Capitalial ja platvormi investoritel on samad huvid. Capitalia teostab ka ettevõtte analüüsi, maksete kontrolli ning vajadusel tegeleb laenu tagasinõudmisega.

Capitalia ühisrahastusplatvorm on rahastanud üle 500 ettevõtte ning investorite ajalooline keskmine aastane intressimäär on üle 12% (sh halbade laenude provisjonid). Capitalia ettevõtetele pakutavaid laene kasutatakse sageli lisaks pangafinantseerimisele käibekapitalina, masinatesse investeerimiseks või ettevõtete väljaostmise rahastamiseks. Selliste laenude keskmine tähtaeg on 12 kuud, kuid üldiselt on saadaolevad laenutingimused 2 kuni 36 kuud. Capitalia finantseerimist on kasutanud sellised ettevõtted nagu Pure Chocolate, Aerodium, Aerones, Gandrs, Peruza, Stenders ja paljud teised. Kõige sagedamini pakutakse investoritele laenu andmist põllumajanduses, töötlevas tööstuses ja kaubanduses tegutsevatele ettevõtetele. Keskmiselt saavad investorid nädalas 3-5 uut laenu investeerimisvõimalust.

Laenufinantseerimine läbi Capitalia platvormi võimaldab investoril saada passiivset tulu ja luua hõlpsalt hajutatud portfell. Lisaks ei võimalda laenufinantseerimine mitte ainult raha teenida, vaid toetab ka Läti majandust, aidates kohalikke ettevõtteid. Capitalia investeerimisplatvormil registreerimine põhineb üksikasjalikul investorite valiku protsessil, mille käigus vaadatakse üle investorite kogemused ja investeerimiseesmärgid ning nende vastavus sellele finantsinstrumendile. Pärast registreerimist pääseb investor ligi iga pakutava laenu üksikasjalikule kirjeldusele ja Capitalia analüütikute koostatud analüüsile. Seda teavet arvesse võttes saab investor taotleda konkreetse ärilaenu kaasrahastamist. Minimaalne investeeringusumma ühes laenus on 1000 eurot. Samuti pakutakse investoritele kohandatud automaatse investeerimisvaliku koostamist.
 
Investorid saavad laenu valida laia riski, tagatise ja tähtaja eelistuste põhjal. Täielik intressimäära vahemik jääb 6% ja 18% vahele aastas. Madalaima intressimääraga laenud annavad kõrgeima investeerimistagatise. Näiteks pakub Capitalia Euroopa Investeerimisfondi garantiiga laenudesse investeerimist. Kui selline laen hilineb üle 90 päeva, makstakse see laen investorile automaatselt tagasi koos kogunenud intressidega. Capitalia pakub regulaarselt värskendusi ja teavet iga rahastatud laenu kohta.

Loomulikult on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antud laenud avatud riskile. Kuigi Capitalia platvormil tekkinud halbadest võlgadest tulenevad kahjud moodustavad vaid 0,07% kõigist väljastatud laenudest, võib see statistika majandusolukorraga oluliselt muutuda. Seetõttu peaksid investorid suutma iga laenu riske individuaalselt hinnata ja aru saama ettevõtte finantsanalüüsist. Nad ei tohiks võtta riske, mis ei sobi kokku investori finantsolukorra ja investeerimisstrateegiaga.
 
Oma pika tegevuslooga Capitalia on üks esimesi alternatiivseid rahastajaid Baltikumis. Lisaks laenudele pakub Capitalia ettevõtetele riskikapitaliinvesteeringuid ning konsultatsioone ettevõtete müügi- ja finantseerimisalaste tehingute alal. Investoritele pakub Capitalia oma uuringuid Balti võlakirjade, riskikapitalifondidesse investeerimise kohta ning peagi hakatakse pakkuma ka investeerimisnõustamisteenust.
 
Peamised põhjused, miks alustada ettevõtte ühisrahastamist Capitalia platvormil:
● Ajalooline aastane tootlus üle 12%;
● Võimalus luua lihtsalt hajutatud laenuportfell;
● Lihtne ja mugav riski- ja investeerimiseelistuste juhtimine;
● Laenud tunnustatud ja hea mainega Balti ettevõtetele;
● Rahastamine julgustab kohalikke ettevõtteid täiendavalt toetama.
 
Lisainfot investorteenuste kohta saab kodulehelt https://www.capitalia.com/en/invest/cofinancing/, kuid investoriks registreerumine on võimalik siin https://www.capitalia.com/en/registration/.
 
Kontaktid: info@capitalia.com ja +371 2880 0880.

Capitalia on loonud uue alternatiivse investeerimisfondi, mis võimaldab erainvestoritel investeerida Baltikumi juhtivasse riskikapitalifondi Change Ventures. Fondi investeeringu kogumaht on 1 miljon eurot. Change Ventures pakub finantseerimist suhteliselt rahvusvahelistele tehnoloogiasektoris tegutsevatele ettevõtetele. Riskikapital on ajalooliselt olnud suurte institutsionaalsete investorite (näiteks pensionifondide) või väga jõukate erainvestorite finantsinstrument. Capitalia alternatiivfond on uuenduslik oma ligipääsetavuses palju laiemale investorite ringile. Capitalia investeerimisfondi on investeerinud 28 investorit Balti riikidest.

Info meediale
2. veebruar 2022

Eelmisel aastal emiteeris Capitalia enam kui 20 miljoni euro väärtuses laenufinantseerimist enam kui 200 ettevõtjale Balti riikides. Üle poole rahastusest eraldati kolmandat aastat järjest Läti ettevõtetele, ülejäänud osa jagavad Leedu ja Eesti võrdselt. Ettevõtete rahastamise ligitõmbamise suurendamiseks Balti riikides on Capitalia käivitanud kaks alternatiivset investeerimisfondi ning teinud oma esimesed riskikapitaliinvesteeringud.
 
"Covid-19 pandeemia saab peagi kaheaastaseks ja need aastad on olnud šokeerivalt erinevad. 2020. aastal olid paljud Baltikumi ettevõtted hirmul, paigal ja siht oli lihtsalt ellu jääda. 2021. aastal oli aga enamik ettevõtteid taas täies hoos, sihiks kasv, laienemine ja omandamised. Eelmisel aastal sõlmis Capitalia palju keerulisi struktuure ja ebastandardseid tehinguid. Selliste tehingute hulka kuuluvad aktsiate omandamine ja väljaostutehingud, mida on traditsioonilise pangalaenuga raske rahastada. Erksaim neist oli energiatõhususe ja valgustusteenuste pakkuja RCG Lighthouse, SIA. Selle tehingu raames ostis ettevõtte juhatus riskikapitalifondist “FlyCap” välja 49% aktsiatest, mille üheks nišiks on struktuurselt keerulised ja ebatavalised tehingud, millele Capitalia rahastus võib eriti sobida,” rõhutab Capitalia finantseerimisprojektide juht Artūrs Soročenkovs.
 
Suurim nõudlus Capitalia finantseerimise järele oli eelmisel aastal kaubanduses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses – nende 3 valdkonna ettevõtted moodustavad kokku ligi 60% kõikidest laenutehingutest. Capitalia keskmine laenusumma jätkas kasvamist ja ulatus 64 000 euroni, ulatudes 5 000 eurost 824 000 euroni. 2021. aastal väljastati suurim laen Lätis asuvale kogenud metallitooteid tootvale ettevõttele tootmishoone ostmiseks Riias.
 
Capitalia jätkab edukalt koostööd ka Euroopa Investeerimisfondiga (edaspidi EIF), viies ellu laenutagatisprogrammi, mille raames tagab EIF 80% laenu põhiosast. EIF-i tagatisprogrammi raames on kuni 50 000 euro suurune laen Baltikumi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavam ja taskukohasem. Eelmisel aastal rahastati EIF EaSI skeemi raames 124 ettevõtet kokku enam kui 3 miljoni euro eest.
 
Uued finantseerimislahendused
 
2021. aastal on Capitalia välja töötanud palju uusi tooteid ja teenuseid. Eelmisel kevadel alustas Capitalia liisingfinantseerimist transpordi, masinate ja seadmete ostmiseks, millele järgnes Capitalia alternatiivsete investeerimisfondide asutamine. Esimene 0,5 miljoni euro suurune riskivõlatehing sõlmiti ka kiiresti kasvava ja perspektiivika Leedu lemmikloomatoidu tootjaga „Rocketo“. Capitalia hakkas aasta lõpus pakkuma pangafinantseeringu ligimeelitamise teenust ettevõtetele, kes soovivad Capitalia juhtide professionaalse abiga ning minimaalse ajakulu ja vaevaga saada finantseerimispakkumisi erinevatelt Läti kommertspankadelt.
 
"Capitalia on viimastel aastatel edukalt muutunud nišiäri laenuandjast terviklikuks investeerimispangandusteenuseid pakkuvaks finantspartneriks. Eriti hea meel on kahe alternatiivse investeerimisfondi – Capitalia Co-Investment fondi ja Capitalia Feeder fondi asutamise üle. Capitalia Co-Investment fond koos Baltikumi juhtivate riskikapitalifondidega investeerib perspektiivikatesse Baltikumi idufirmadesse. Hetkel on tehtud juba kolm esimest investeeringut kogusummas 750 000 eurot. Seevastu on Capitalia Feeder fond investeerinud tuntud riskikapitalifondi Change Ventures II fondi. Oleme uhked, et lisaks laenujuhtumite kaasfinantseerimise võimalusele oleme andnud piirkondlikele investoritele võimaluse osaleda kuluefektiivselt ka perspektiivsete ülebaltiliste idufirmade aktsiainvesteeringutes,” märgib Capitalia tegevjuht Juris Grišins.
 
Capitaliast
Oleme rahastanud enam kui 5000 ettevõtet, kes investeerivad oma arendusse üle 100 miljoni euro. Samuti oleme nõustanud enam kui 100 ettevõtet ettevõtete hindamise, finantside meelitamise ja müügitehingute vallas. Investoritele pakume samas laia valikut laenuvõimalusi ettevõtetes, sealhulgas võla- ja aktsiainvesteeringuid ning finantsinstrumente. Meie klientide hulgas on väiksemad ettevõtted nagu TasteCaps ja Erenpreiss, aga ka tunnustatud ettevõtted nagu Stenders, Aerodium Technologies ja Uprent.
 
Kontaktid:
info@capitalia.com
 +371 2880 0880

Viimasel ajal on inflatsioon olnud maailma kõige aktuaalsem majandusprobleem. Mullu detsembris saavutas Läti inflatsioonitase rekordiliselt kõrge, 7,9%. Selline inflatsiooni kasv on tingitud nii suurest rahasummast, mis on majandusse pandeemia tagajärgedega võitlemiseks kasutusele võetud, kui ka ülemaailmsetest tarneviivitustest. Olukordades, kus raha kaotab kiiresti oma väärtuse, on oluline tegutseda nii, et investeeringutulu kasvaks vähemalt inflatsioonimäära võrra.

Välismaal on mõned finantsinstrumendid, mille kasumlikkus on tugevas korrelatsioonis inflatsiooniga – need on nn inflatsiooniga seotud võlakirjad. Kahjuks on inflatsiooniga korrelatsiooniga tootlus madal. Ostes näiteks Prantsusmaa inflatsiooniga seotud võlakirju, võib investor loota, et saab aastast tootlust, mis on inflatsioonitasemest umbes 1,5% madalam. Samas on Baltikumis üksikute välisvõlakirjade ostmine tehniliselt keeruline. Sellest tulenevalt, kui investor soovib tagada inflatsioonist suuremat tootlust, on vaja täiendavaid riske ja muu vara, näiteks kinnisvara, aktsiate ja kulla ostmist.

Kinnisvara, näiteks üürikorteri ost on Baltikumi investorite seas väga populaarne säästmisviis. See on arusaadav, sest kinnisvara on käegakatsutav ja arusaadav ning emotsionaalselt väga mugav. Ka paberil arvutades tundub korteriüür tulusa variandina ning kinnisvara väärtus võib tulevikus tõusta. Lisaks sai seni koos inflatsiooniga kergesti tõsta üürihindu. Tihtipeale ei arvesta investorid aga muid kulutusi nagu üürnikuga suhtlemisele ja korteri haldamisele kuluv aeg, kindlustus, maksud, vara seisakud ja kulum, mis põhjustab regulaarset lisainvesteeringute vajadust. Seega on pärast kõigi nende tegurite arvessevõtmist üürikorteri tootlus mitte 7-8% aastas, vaid 3-4% aastas. Mida rohkem üürikinnisvara investoril on, seda suuremat tulu nad võivad anda. Näiteks, kui investorile kuulub ühes majas 5 korterit, vähenevad oluliselt halduskulud. Üürikinnisvara ostmise alternatiiv on investeerimine börsil kaubeldavatesse kinnisvarafondidesse nagu Eften Real Estate ja Baltic Horizon. Sellised investeeringud võivad pakkuda nii suuremat tootlust kui ka likviidsust, mis tulenevad investeeringu börsil müümise võimalusest. Kui sellised kinnisvarafondid suudavad oma üüritulu indekseerida vähemalt inflatsioonisumma võrra, saavad nad oma väärtust tõsta ka kasvavas intressikeskkonnas.

Aktsiad on veel üks alternatiiv. Idee, et aktsiatesse investeerimine võib säästa kapitali inflatsiooni eest, tuleneb eeldusest, et paljud ettevõtted suudavad materjalikulude ja palkade tõustes oma klientidele hindu tõsta. Erandiks on tööstusharud, kus teostatakse pikaajalisi püsikuludega projekte (nt ehitus), ja idufirmad, mille kasumit oodatakse tulevikus.

Kui vaadata arenenud riikide aktsiaturgude ajaloolist tootlust, ületab see oluliselt inflatsiooni. Selle strateegia tulemused varieeruvad aga erinevatel aegadel. Näiteks 1972. aastal S&P 500 indeksisse investeerinud investor kogeks väärtuse langust, millest taastuks (arvestades ka inflatsiooni mõju) alles 12 aasta pärast. Kõrge inflatsioon oli aktuaalne ka 1970. aastatel. Seetõttu on oluline teha pikaajalisi (üle 10 aasta) investeeringuid börsile, teha aja jooksul mitu deposiiti ning veenduda portfelli hajutatuses. Kõige mugavam viis mitmekesistamise tagamiseks on investeerida börsil kaubeldavatesse fondidesse. Suurepärane investeerimisportfelli alus oleks iShares World ETF (investeerib arenenud riikide aktsiatesse) ja iShares Emerging Markets ETF (investeerib arengumaadesse). Lisaks avaldab Balti börsil oma aktsiaid üha enam uusi ettevõtteid, mis võivad olla atraktiivsed pikaajalised investeerimisvõimalused.

Suuremat tootlust saab pakkuda kõrge tootlusega võlakirjade ja laenudega ettevõtetele. Kui inflatsioonitase ületab 5% aastas, ei anna madala riskiga riikide ja ettevõtete võlakirjad piisavat kindlust inflatsiooni vastu. Lühiajalised madala riskiga võlakirjad eurodes on negatiivse tootlusega, kuid pikaajalised võlakirjad pigem paljastavad kui kaitsevad investoreid intressimäära muutuste eest. Seetõttu peaks osa investeerimisportfellist koosnema kõrgema tootlusega ja kõrgema riskiga võlakirjadest. Balti riikides on arvukalt ettevõtteid, kelle 5-10% intressimääraga võlakirju saab osta Balti börsilt. Selliste ettevõtete hulka kuuluvad Elko grupa, Storent, IuteCredit, Auga jt. Need investorid, kes soovivad kõrgemat intressimäära, saavad investeerida Capitalia laenuplatvormi, mis võimaldab finantseerida väikeseid ja keskmise suurusega Balti ettevõtteid ajaloolise keskmise aastase intressimääraga 12%. Sellised investorid on investeerinud näiteks Stendersi, Pure Chocolate'i, Gandrsi ja teistesse ettevõtetesse.

Teine strateegia on investeerimine füüsilistesse varadesse, mille hind peaks koos inflatsiooniga tõusma. Kulla ostmist peetakse traditsiooniliselt baaskaitsestrateegiaks kõrge inflatsiooni ja majandusliku ebakindluse vastu. Kulda saab investeerida füüsiliselt, ostes kuldmünte või -kange, kuid neid tuleb korralikult hoida ja kinnitada. Ka füüsilistel ostudel on märkimisväärsed vahendustasud. Kulda saab osta näiteks Tavexist ja Payserast. Peale nende tegutseb arvukalt rahvusvahelisi teenusepakkujaid, näiteks Goldsilver.com, mis tegeleb väärismetallide müügi ja ladustamisega mitmes kohas üle maailma. Füüsilise kullaostu alternatiiv on elektroonilise kulla ostmine XAU – see on digitaalne instrument, mille väärtus on seotud kulla hinnaga börsil. Sellist teenust pakuvad Revolut, Paysera ja paljud teised vahendusplatvormid. Samuti on võimalik osta indeksfonde või kullatöötlemisettevõtete indeksfonde, mille väärtus on seotud kulla hinnaga, näiteks iShares Gold Producers UCITS ETF. Pandeemia alguses tõusis kulla hind kiiresti 25%, kuid seejärel langes. Viimase 20 aasta jooksul on kullainvesteeringud andnud 9,5% keskmise tootluse, kaitstes investorit inflatsiooni tõusu eest. Siiski kontrollivad investorid harva kulla hinna muutusi pikemas perspektiivis. Kui nad seda teeksid, näeksid nad, et kulla hinnad kõiguvad tugevalt. Seetõttu on kullal kalduvus oma väärtust kiiresti muuta, mistõttu on see väga ebastabiilne investeeringutüüp.

Toorainete nagu nafta, gaas, metallid ja teraviljad, hinnad kohanduvad tavaliselt hästi inflatsiooni hinnatõusuga. Tooraine hindu mõjutavad aga tugevalt ka lühiajalised muutused nende materjalide pakkumises ja nõudluses. Pandeemia on selliste muutuste suurepärane näide. Seetõttu võib toorainetesse investeerimine muutuda väga riskantseks ja järsult muutuda. Toorainet saab osta elektrooniliselt (kunstliku finantsinstrumendina) või osana tootjate aktsiatest või indeksfondidest. Huvitav indeksfond on iShares Diversified Commodity Swap UCITS ETF, mis pakub tuletisinstrumentide abil toorainetesse investeerimist.

Oluline on mõista, et kulda või toorainesse investeerimine ei too tulu (dividende) ja see on täielikult spekulatiivne. Seetõttu ei tohiks see ületada väikest protsenti individuaalsest investeerimisportfellist.

Nagu näha, siis kuigi kõrge inflatsioonitase on ebameeldiv igale säästjale, on selle eest kaitsmiseks olemas palju investeerimisvõimalusi. Potentsiaalselt halvim, mida investor inflatsiooni tõusu ajal teha saab, on istuda suurte sularahareservide otsas ja nendega mitte midagi teha. See on hea aeg raha tööle panna.

* Ülaltoodud teave on minu isiklik arvamus ja see ei ole soovitus konkreetsete investeeringute tegemiseks või mitte tegemiseks.

On olukordi, kus ettevõte soovib areneda ja laieneda, ostes mõne lisaseadme või -rajatise, kuid kõik ostuks vajalikud vahendid kas puuduvad või on eraldatud muudele projektidele. Et arenguplaane mitte edasi lükata, tasub kaaluda seadmete liisimist.
 
Ettevõtte jaoks on liising lihtsam ja tulusam finantseerimisviis kui laen. Liising ei nõua lisatagatist ilma seadme endata. Capitalia pakub ka liisinguteenust. Neid on kasutanud erinevad põllumajandus-, transpordi- ja tootmisettevõtted, sealhulgas kogenud veisekasvataja Krasti-B H. Liisingu abil ostis klient tööprotsessi hõlbustava traktori.
 
Palun urige, kuidas liising võib aidata Teie äril kasvada, taotledes Capitalia liisingu finantseerimist ja helistades numbrile +372 881 0880 või kirjutades e-postile finantseerimine@capitalia.com!

Kuigi pangafinantseerimine on ettevõtetele tavaliselt kõige odavam ja taskukohasem, võib pangafinantseeringu hankimine olla aeganõudev protsess. Pank nõuab enne finantseeringu andmist ettevõtte detailse analüüsi tegemiseks erinevat dokumentatsiooni, kuid nõutav dokumentide hulk ei pruugi mitte ühtki ettevõtjat segadusse ajada.
 
Nõutavate dokumentide loend võib sisaldada finantsprognoose mitmeks aastaks ette, bilansikirjete väljavõtteid, aga ka erinevaid lepinguid tarnijate või klientidega tagasimaksmise võimaluse kontrollimiseks. Pangafinantseeringu taotlemise hõlbustamiseks kaasab Capitalia pangafinantseeringut. Konsultatsiooni raames ei pea Capitalia mitte ainult läbirääkimisi panga esindajatega ettevõttele soodsaima lahenduse otsimisel, vaid aitab koostada vajalikku infot, et finantseerimisprotsess saaks kiirelt ja edukalt lõpule viia.
 
Taotlege kapitalia panga finantseerimiskonsultatsioonile helistades nu,brile +372 881 0880 või kirjutage e-postile finantseerimine@capitalia.com ning aitame Teie ettevõttel saada pangafinantseeringut kiiremini ja soodsamatel tingimustel!

Juhul, kui ettevõttel on mitu omanikku ja üks neist otsustab oma aktsiad maha müüa, tekib küsimus, kes saab ostjaks ja võtab ettevõtte osa üle. Tihti on esimeseks potentsiaalseks ostjaks ülejäänud ettevõtte omanik või juhatuse esindaja, kes on juba ärivaldkonnaga kursis ja ei soovi äritegevust teistele investoritele üle anda. Ettevõtte aktsiate omandamine võib olla oluline ka valdkonna konkurendile või laieneda soovivale välisettevõttele. Aktsiate ostmiseks ja ettevõtte hoidmiseks ei pruugi aga soovitud ostjast üksi säästudega piisata.
 
Kui potentsiaalsel ostjal on vaid osa nõutavast ostust, võib kasuks tulla Capitalia finantseering aktsiate lunastamiseks. Tihti võimaldab Capitalia laen ettevõtte aktsiate ostu 6-12 kuu pärast panga poolt uute omanikega refinantseerida. Capitalia on kogunud Balti riikides kõige laiemaid kogemusi selliste lunastustehingute rahastamiseks ning suudab lisaks fondidele pakkuda ka nõu tehingu struktureerimisel ja sõlmimisel. Viimased tehingud hõlmavad lõhketööde ja puurimistöödega tegeleva Voglers Eesti väljaostmist ning kliendiportfelli omandamist liisinguteenuse pakkuja Finto Capitali poolt.
 
Kui ka Teie ettevõttel on vaja lunastada omaniku aktsiaid, registreerige end Capitalia spetsialistide konsultatsioonile kirjutades finantseerimine@capitalia.com või helistades telefonil 881 0880!

Teave meediale 2021-10-21
 
Capitalia osales finants konsultandina Sotero Finance, UAB Läti filiaali aktsiate ja varade müügis. Capitalia abiga müüs Sotero edukalt oma autolaenu portfelli Finto Capital, SIA-le, aktiivse tarbijakrediidilitsentsiga Läti ettevõtte aktsiad aga Binole (Extra credit, SIA). Tehinguprotsessi kiirendamiseks finantseeris Capitalia ostjat ka autoliisingu portfelli ostmiseks.
 
Sotero oli asutatud aastal 2015 Leedus ning pakkus liisinguteenuseid ja autolaene eraisikutele Leedus (Paskola23) ja Lätis (Credico).
 
Tegemist on neljanda eduka tarbijakrediidifirma müügiga, milles Capitalia on konsultandina osalenud. Usume, et tööstusharu sobib hästi edasisteks konsolideerimistehinguteks ning usume, et lähiajal näeme ka teisi omandamisi.
 
Capitaliast
Capitalia on Läänemere piirkonna juhtiv väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerija ja finantsnõustaja. Alates 2007. aastast tegutsedes oleme rahastanud üle 5000 ettevõtte, investeerinud nende arendusse üle 100 miljoni euro ning nõustanud enam kui 100 ettevõtte finantseerimisprojekti.

Info meediale
1. november 2021
 
Esimene Capitalia alternatiivne investeerimisfond, mis investeerib Balti idufirmadesse, on alustanud oma tegevust
 
Capitalia tütarettevõte Capitalia Fund Management AIFP on loonud oma esimese suletud riskikapitaliga investeerimisfondi, et suurendada Balti ettevõtetesse investeerimise ligimeelitamist. See fond teeb kaasinvesteeringuid kiiresti kasvavatesse Balti riikide ettevõtetesse koos piirkonna juhtivate riskikapitalifondidega. See on uus ja innovaatiline riskikapitalifoni kontseptsioon, millel on sarnasusi aktsiaindeksifondidega. Selle tulemusena saab fond eraninvestoritele kättesaadavaid ja kuluefektiivseid investeerimisvõimalusi meie piirkonna idufirmadesse.
 
Fondi esialgne suurus on 1,25 miljonit eurot ning eeldatakse, et aasta pärast on see kasvanud 5 miljoni euro suuruseks. Fond plaanib investeerida 20-30 Balti idufirmasse. Investeeringu summa ühe ettevõtte kohta jääb vahemikku 100 000 kuni 300 000 eurot. Hetkel on alanud esimeste projektide hindamine ning esimesi investeeringuid on oodata novembris.
 
Fondi sihtinvestorid on erainvestorid, kellele pakutakse lihtsat madalate kuludega investeerimisinstrumenti suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. Erinevalt teistest piirkonna riskikapitalfondidest, tegutseb Capitalia juhitud investeerimisfond passiivsema investeerimisstrateegiaga, osaledes investeerimistehingutess, mida juhivad teised riskikapitali valitsejad. Selline strateegia lubab luua hajutatuma investeerimisportfelli ja pakub investoritele madalamaid haldustasusid. Lisaks pakutakse investoritele riskikapitaliinvesteeringute kättesaadavuse suurendamiseks minimaalset investeerimissummat, milleks on 25 000 eurot, mis on selle majandusharu kohta suheliselt madal minimaalse investeeringu tase.
 
“Näeme, et ettevõtete huvi ligi meelitada rahastust erinevatest investeerimisfondidest aina kasvab; seepärast jätkame oma tegevusalade laiendamist eesmärgiga parandada kohaliku ettevõtluse arengut. Samal ajal otsivad erainvestorid võimalusi neisse fondidesse investeerida. Capitalia investeerimisfond pakub seega võimalust sellesse fondi investeerida, pakkudes madalate kuludega efektiivset ja kättesaadavat lahendust riskikapitali investeerimiseks, mis muidu poleks erainvestoritele võimalik”, sõnab Juris Grišins, finantsettevõtte Capitalia juht.
 
Tulevikus plaanib Capitalia laiendada oma alternatiivse investeerimisfondi pakkumist, pakkudes investoritele võimalust ka teistese varaklassidesse investeerida. Capitalia Fund Management AIFP on Läti finants- ja kapitaliturukomisjoni FCMC poolt registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitseja.
 
Capitaliast
Capitalia on ettevõtete juhtiv rahastaja ja finantsnõustaja Baltimaades. Capitalia on rahastanud üle 5000 ettevõtte käibekapitali ja aktsiainvesteerinuid, investeerides nende arengusse üle 90 miljoni euro. Lisaks laenudele ja riskikapitalile pakub Capitalia professionaalseid konsultatsioone äri müügis ja äride rahastamise ligimeelitamises.

Pandeemia põhjustatud ärikatkestuse tagajärjel on ettevõtete ostu -müügitehingute arv märkimisväärselt kasvanud mitte ainult maailmas, vaid ka Balti riikides. Näiteks OSS Networks on viimase kuu jooksul omandanud rahvusvaheline telekommunikatsiooniettevõte Enreach, Primeksi juhtkond on aga Altum Capital Fundi kasutades finantsinvestoritelt aktsiaid välja ostnud. Capitalia hallatavad äri müügitehingud näitavad samuti väga suurt huvi välisinvestorite vastu, eriti Läti ettevõtete omandamise vastu. Suur ostjate huvi soodustab võimalust saada oma ettevõtte müümise eest atraktiivne hind. Kuid pidage meeles, et ettevõtte müümine on nüansirikas protsess ja peate enne selle kaalumist hoolikalt ette valmistama. Tasuta nõu oma ettevõtte müügi, võimaliku hinna ja vajaliku ettevalmistuse osas jagavad hea meelega Capitalia spetsialistid, kellega hiljuti ühines Anna Gaile, kellel on kogemusi paljude rahvusvaheliste äri ostu -müügitehingute juhtimisel. Lisainfo saamiseks palun kirjutage finantseerimine@capitalia.com või helistage 881 0880.

Paljude kauplejate jaoks on sügis ja talv aktiivne hooaeg, mil tarbijad teevad üha rohkem oste, valmistudes riigipühadeks ja jõuludeks, samuti musta reede pakkumisteks. Siiski oleme sel aastal näinud üha enam aktiivsust ka kauplejatelt, kelle nõudlust aastaaegade vaheldumine tegelikult ei mõjuta. Kui aastaaegade vahetus ettevõtte nõudlust ei suurenda, otsustavad ettevõtjad sageli aega tõhusalt kasutada ja teha täiendavaid investeeringuid ettevõtte arengusse.
 
Ka meie pikaajaline klient KL Retail, SIA on sel hooajal saanud lisarahastust. KL Retailile kuulub LaTS kaubamärgi kaupluste kett ning Capitalia rahastamise toel sai ettevõte soetada seadmed uue kaupluse avamiseks Riias. Kuigi toidukaubandustööstuse nõudlus ei sõltu otseselt hooajast, saab ettevõtte arengusse investeerida lisarahastust. Kasvatage oma äri ka Capitalia rahastamisega, kirjutades aadressile finantseerimine@capitalia.com või helistades 881 0880!

Kui tundub, et ettevõte on juba saavutanud oma maksimaalse potentsiaali ja ammendanud kõik praeguse tehase, seadmete või töötajate arvu pakutavad võimalused, on soovitatav mõelda, kuidas aitaksite oma ettevõttel veelgi kõrgemaid eesmärke saavutada, kui rahaline aspekt ei olnud takistuseks. Võib-olla laiendada oma tootmisruume, avada mõni muu ettevõte või täita oma kauaoodatud unistus välisturgude vallutamisest? Alati ei ole soovitav investeerida käibekapitali ettevõtte arendamisse - need saab eraldada igapäevasteks kuludeks, vaid taotleda rahastust laienemiseks.

Kakaotoodete tootja ja hulgimüüja Panamir kasutas Capitalia laienemisrahastust, et soetada veel üks kakaooade röstimisahi ja suurendada tootmisvõimsust. Selline suurem investeering suurendab ettevõtte käivet ja vähendab tootmiskulusid pikemas perspektiivis. Samuti mõistate oma ettevõtte potentsiaali ja taotlete laienemisrahastust, kirjutades aadressile finantseerimine@capitalia.com või helistades +372 881 0880.

Alates sellest aastast pakub Capitalia oma klientidele ka liisingfinantseeringut tootmisseadmete ja sõidukite ostmiseks summas üle 10 000 euro. See rahastamine on lahendus olukordades kus kohas pangaliising ei ole kättesaadav ja mis on kõige aktiivsemalt kasutanud põllumajandus- ja tööstus ettevõtete hulgas.
 
Samas võimaldab liisingfinantseerimine ka teistel ettevõtetel oma tooteid kiiremini ja rohkem müüa. Koos Capitaliaga saavad ettevõtted pakkuda lihtsat tootemakselahendust, millel on võrdsed igakuised maksed ja ilma sissemakse nõueteta. Sel viisil teeme koostööd Capital'iga riistvara müümisel, samuti mitmete Põllumajandus -, köögi-ja Ehitustehnika edasimüüjatega kõigis Balti riikides. Uuri välja, kuidas teie ettevõte võiks Capitalia ' ga rohkem müüa, kirjutades finantseerimine@capitalia.com või helistades +372 881 0880.
 

Aja jooksul on indeksfondid end tõestanud kui pikas perspektiivis ettevõtete aktsiatesse investeerimise kõige tõhusam viis. Ajalooliste andmete põhjal annab indeksfondidesse tehtud investeering pikas perspektiivis 8–10% suuruse aastatootluse. Selles artiklis soovime anda praktilise ülevaate ja nõuandeid, kuidas alustada ja investeerida indeksfondidesse.

Esimene samm on ettevalmistumine. Indeksfondide ostmiseks on vaja väärtpaberikontot ning Lätis tasub selle kontoga siduda investeerimiskonto, mis võimaldab lükata füüsilise isiku tulumaksu tasumise edasi kuni selle hetkeni, mil investeerimiskontolt võetakse välja suurem summa kui sinna on sisse makstud. Tuleb arvestada, et investeerimiskonto ei pea tingimata olema avatud Lätis registreeritud maaklerfirmas või pangas. Sama hästi võib investeerimiskonto asuda välismaiste maakleri juures, ent sel juhul tuleb maksuametit selle konto avamisest eraldi teavitada.

Järgmine samm on maakleri valimine, kelle kaudu investeerida. Maakleri valimisel on oluline arvesse võtta järgmisi tegureid: kasutusmugavus (funktsionaalsus), turvalisus (maakleri enda finantsseisund, kindlustus), kättesaadavus (kui mugavalt ja kergesti saab suhelda) ja kulud (valitsemis- ning väärtpaberite ostmise ja müümise tasud). Maaklereid on palju ning praktiliselt kõik pangad pakuvad ka maakleriteenuseid. Indeksfondidesse investeerimisel tuleb mõelda pikaajaliselt ja hoida investeeringut vähemalt 10 aastat. Seetõttu on väärpaberite ostu- ja müügitehingute arv eeldatavalt võrdlemisi väike ning seetõttu ei mängi ka maakleritasu suurus olulist rolli. Oluline on pöörata tähelepanu maakleritasude minimaalsele ja protsentuaalsele suurusele. Vahendustasude erinevuse tõttu on näiteks 1000 euro eest indeksfondi ostmine Swedbankist odavam kui Luminorist, ent 10 000 euro investeerimisel on väiksemad vahendustasud just Luminoris. Välismaistest maakleritest oleme aga kõige paremat tagasisidet kuulnud Interactive Brokersi kohta.

Teine samm on uurimine ja valimine. Indeksfonde on palju ning nende valimisel võib segadusse sattuda. Seetõttu on arvukate fondide filtreerimiseks kasulik töötada välja oma lähenemisviis. Esiteks tuleb arvestada, et Lätis saab osta ainult UCITS-tüüpi indeksfonde. UCITS tähendab, et fond on registreeritud ja investoritele kättesaadav Euroopas. Indeksfonde on loonud paljud investeerimisfirmad ning suur osa pakutavatest fondidest on praktiliselt identsed. Maailmas on suuremad indeksfondide (ETF) pakkujad Blackrock (iShares), Vanguard ja State Street. Nii Vanguardi kui ka Blackrocki valikus on nii palju fonde, et soovitan valida ühe neist ja jätta ülejäänud lihtsuse huvides kõrvale. Mõlema investeerimisfirma indeksfondidel on ka väga sarnased vahendustasud.

Kui valikuid on sel viisil kitsendatud, võib juba hakata tegelema investeerimisstrateegiaga. Idee on korraga nii lihtne kui ka keeruline – investeerimisstrateegia tuleb kujundada vastavalt oma arusaamale, kuhu maailma majandus pikas perspektiivis (loe: 10 aasta jooksul) liikumas on. Millised valdkonnad, regioonid ja riigid võiksid teistest kiiremini ja paremini areneda?  Peaaegu kõigile investoritele soovitaksin oma pead sellega mitte murda ning valida kas üks või kaks põhilist indeksfondi, mis investeerivad kogu maailma aktsiatesse, näiteks iShares MSCI World. Selle ostuga on Sinu aktsiaportfellis kohe olemas nii Apple, Tesla, Micrsoft, Alibaba, Tencent kui ka teised maailma suurnimed. Ent ka selline kogu maailma aktsiaid sisaldav indeksfond on oma geograafilise nüansiga, kuna umbes 65% investeeringutest tehakse just USA aktsiatesse. Kuigi USA on loomulikult suure majandusega riik, ei ole sellel maailma mastaabis kaugeltki sellist osakaalu. Investeeringuportfellile USA mõju vähendamiseks võib osta lisaks teiste riikide ja regioonide indeksfonde, näiteks iShares India või Core Dax (Saksamaa). Lisaks regionaalsele fookusele on olemas ka selliseid indeksfonde, mis keskenduvad konkreetsetele valdkondadele või trendidele. Näiteks iShares Digital Security hõlmab küberturvalisuse valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja iShares Aging Population neid, mis spetsialiseeruvad vanematele inimestele mõeldud toodetele ja teenustele. Indeksfonde võib leida praktiliselt iga valdkonna ja investeeringute klassi, sealhulgas kulla, krüptovaluuta ja nafta jaoks.

Capitalia soovitus indeksfondidesse investeerimiseks põhineb kahel baasfondil – iShares MSCI World ja iShares MSCI Emerging Markets (võrdses vahekorras), mis moodustavad 80% meie soovitatavast investeerimisportfellist investoritele, kelle investeeringute summa ületab 100 000 eurot. Meie arvates on selge trend, et maailma majandus suundub Aasia regiooni ning seetõttu soovitame me USA mõju „lahjendada“ maailma aktsiate indeksfondis. Neid kaht indeksfondi soovitame täiendada paari riigi- ja valdkonnaspetsiifilise investeeringuga, näiteks India aktsiafondi ja tervishoiule suunatud fondiga iShares World Health Care Sector. Siiski soovitame kuni 100 000 euro suuruse investeerimisportfelli korral investeerida maksimaalselt kahte-kolme baasfondi, jättes eksperimendid spetsialiseeritud fondidega selleks ajaks, kui hakkate investeerima suuremaid summasid.

Indeksfondide võrdlemisel tasub pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele. Esiteks fondi valitsemiskuludele (expense ratio). Populaarsematel ja suurematel fondidel peaksid need olema 0,15–0,25% aastas. Mõnedel rohkem spetsialiseeritud fondidel võivad need kulud olla 0,4–0,6% aastas. Indeksfonde, mille kulud on suuremad, on võrdlemisi vähe. Lisaks kulude arvestamisele tasub eelistada selliseid fonde, mida saab osta samas valuutas, milles on Sinu säästud. Samuti on igal fondil oma nüansid, näiteks kas dividende makstakse välja või kogutakse. Tavaliselt soovitame eelistada kogumispõhimõttega indeksfonde, et ei oleks vaja mõelda dividendide uuesti investeerimisele. Indeksfondide valimisel ja individuaalse portfelli koostamisel võivad aidata erapankurid ja investeerimiskonsultandid, sealhulgas ka meie ettevõte Capitalia.

Kui see valik on tehtud, jääb veel kolmas samm – ostmine. Esmalt tuleb veenduda, et valitud maakler pakub võimalust soovitud indeksfonde osta. Kui see nii ei ole, siis paljud maaklerid pakuvad võimalust väärtpabereid lisada, milleks tuleb täita eraldi vorm või võtta nendega ühendust. Üsna naiivne on lootus, et investeerida õnnestub siis, kui hind on kõige madalam. Mitte keegi ei saa anda nõu, millal indeksfondidesse suuremat fikseeritud summat investeerida. Nii on kõige lihtsam indeksfondidesse investeerimise portfell luua järk-järgult, investeerides iga kuu, kvartal või aasta kogunenud varud. Nii ostate aktsiaid nii võrdlemisi kõrge kui ka madala hinnaga. Pikaajalises perspektiivis on see tasakaalus. Kui valitud maakler ei tööta just supermadalate vahendustasudega (või ilma nendeta), siis soovitame vahendustasudelt säästmiseks osta iga indeksfondi vähemalt 1000 või isegi 5000 euro eest.

Kokkuvõttena on indeksfondid lihtne ja kättesaadav viis igale investorile, et alustada oma varude kogumist aktsiates. Investeerimisel võivad peamiseks takistuseks olla maaklerite vahendustasud, mis võivad võrdlemisi väikesed ostutehingud ebasoodsaks muuta. Kui soovitavate regulaarsete investeeringute suurus on võrdlemisi väike (ütleme alla 1000 euro), siis on investeering kolmandasse pensionisambasse lihtne alternatiiv – kuigi fondivalitsejale tuleb maksta lisaks valitsemistasu, kaalub selle üles riigipoolne füüsilise isiku tulumaksu soodustus. Indeksfondidesse investeerimist pakuvad nii Indexo kui ka SEBi valitsetavad kolmanda samba pensionifondid.

Kui ettevõte vajab oma tegevuse arendamiseks rahalisi vahendeid, on esimene peatus tavaliselt pank. Kui on vaja pikendada krediidiliini, muuta faktooringu limiiti või saada lisaks väike laen, on olukorra lahendamine tavaliselt lihtne. Pangad võivad küsida hetke finantsandmeid ja ehk ka lisaselgitusi. Suuremate tehingute finantseerimiseks, uue või lisalaenu andmiseks võib aga pank nõuda rohkem dokumente, sealhulgas finantsprognoose, eelarveid, äriplaane ja muid materjale. Selles olukorras võib ettevõtte juhatus nõutud materjalid ise koostada või kaasata ka kogenud konsultante, kes võivad ellu viia kogu rahastuse leidmise protsessi ja annavad nõu, kuidas soovitud tulemust kõige paremini saavutada. Lisaks projekti juhtimisele võib konsultant aidata ka leppida kokku soodsamates laenutingimustes ning hankida ja võrrelda pakkumusi teistelt pankadelt. Laenu saamise konsultatsioone pakub ka Capitalia kogenud finantsspetsialistide meeskond. Vajaduse korral võib Capitalia pakkuda ettevõtetele ka oma finantsinstrumente (investeeringute, liisingu ja laenude valdkonnas), mis täiendavad pangalaenu.

Capitalia pakub mitte ainult selliseid finantstooteid nagu laenud, liisingud ja investeeringud, vaid ka konsultatsioone, aidates nii ettevõtetel ise jõuda enda soovitava rahastamis- ja ärilahenduse juurde. Vahel võivad eriti kasulikud olla just ettevõtte ostmise või müümise alased konsultatsioonid.

Teise ettevõtte ostmine võib olla edukas samm valdkonnas enda ettevõtte positsiooni parandamiseks ja konkurentsi vähendamiseks. Ettevõtte müük on aga mugav viis selle andmiseks teistesse asjatundlikesse kätesse ning uute väljakutsete või turgudega tegelema hakkamiseks. Müüa saab nii ettevõtte osi kui ka konkreetseid varade rühmi, näiteks nõudeid või varusid.

Meie liisinguteenuseid pakkuv klient Finto Capital SIA ostis Capitalia abil teiselt, Läti turult lahkunud liisingufirmalt ära selle nõuete portfelli. Capitalia konsultatsioonid aitasid müüjal ja ostjal mitte ainult teineteist leida, vaid Capitalia finantseeris ka portfelli ostmist, mis suurendab nüüd Finto Capital SIA tähtsust liisinguturul.

Registreeri ka sina oma firma Capitalia ettevõtte müümise või ostmise konsultatsioonile, helistades +371 2880 0880 või kirjutades aadressil finantseerimine@capitalia.com!

Capitalia kavatseb augustis lõpule viia oma esimese riskikapitalifondi loomise. Fond, mille suurus on plaani kohaselt 5 miljonit eurot, kaasinvesteerib Baltimaades koos regiooni teiste riskikapitali fondidega kiiresti kasvavatesse ettevõtetesse. Capitalia kavatseb ühte ettevõttesse investeerida 100 000–300 000 eurot. Prognoosi kohaselt teeb fond 2023. aasta lõpuni investeeringuid 20–30 ettevõttesse.

Lisaks riskikapitalile on Capitalia esimene kohalik ettevõte, mis pakub riskilaene. Selliseid laene pakutakse ilma maksegraafikuta ning muutuva intressimääraga, mis sõltub äritegevuse edukusest. Kasvavad ettevõtted kasutavad sellist laenu sageli omakapitali suurendamiste vahelisel ajal.

Eelmisel aastal aitasime me paljudel ettevõtetel mitte ainult vee peal püsida ja Covid-19 põhjustatud tagajärgedest toibuda, vaid ka kasutada suurepäraseid võimalusi ja saavutada uusi kõrgpunkte. Soovime toetada üha rohkem Läti ettevõtteid ja pakkuda rahastust järjest suuremale arvule Läti ettevõtetele ning Sinu abiga saame me rohkem ära teha!

Meil on hea meel tutvustada oma uut soovitamisprogrammi – teeni lihtsa ja kõigile pooltele soodsa soovituse eest 500 eurot. Soovita Capitalia rahastust oma sõpradele, äripartneritele või mõnele teisele koostööettevõttele ning kui ettevõte hakkab meie teenuseid kasutama, siis premeerime Sind 500 euroga!

Mida Sa tegema pead?

• Soovita oma sõbral või äripartneril liituda Capitalia finantsteenustega ning palu, et ta nimetaks Sind selle infoallikana, kelle käest ta Capitalia kohta teada sai VÕI anna meile potentsiaalse kliendi kontaktandmed ning võtame Sinu soovitatud inimesega ise ühendust.
• Oota, kuni sinu soovitatud klient saab soovitud rahastuse või finantsteenuse.
• Esita Capitaliale arve ja saad 300 eurot.

Arvesta, et:

• ettevõte peab nimetama sind infoallikana VÕI Sa ise pead meile andma potentsiaalse kliendi kontaktandmed;
• et saaksid 500 eurot, peab ettevõte saama Capitalialt rahastuse või kasutama finantsteenust.

Capitalia osutab kommertspankade pakutavaid enamikke teenuseid, kuid pakume kiiremat ja individuaalsemat lähenemist, määrates igale kliendile isikliku kliendihalduri. Meie toodete hulgas on laenud, arvete müük, liising ja investeeringud. Pakume ka ettevõtte müümise ja ostmise konsultatsioone, ettevõtte hindamise ja investeeringute leidmise teenuseid.

Capitalia rahastuse saamiseks helista +371 2880 0880 või kirjuta finantseerimine@capitalia.com.

Ajal, kui erainvestorite aktiivsus aina kasvab, on sageli kuulda küsimust, kas võlakirjad on kasumlik investeering ja kas see sobib kõigile? Võlakirju on aktsiatega võrreldes siiski raskem osta ja vahetada. Baltimaade võlakirjadel on börsil väga madal likviidsus. Selle tulemusena on nende turuhinnast raske aru saada ja prognoosida, kui palju võlakirju on võimalik müüa. Seetõttu tasub teemat veidi sügavamalt uurida, sest üldiselt on võlakirjad küll hea investeeringute viis, kuid on väga tõenäoline, et see ei sobi siiski kõigile.

Kõige sagedamini ei investeeri erainvestorid mitte valitsuse võlakirjadesse, vaid ettevõtete omadesse. Võlakirjad on standarditud laenud, et neid saaks lihtsalt osta ja müüa. Lisaks pangalaenudele emiteerivad ettevõtted võlakirju või seda ka juhul, kui pangad ei soovi selle valdkonna ettevõtet finantseerida. Näiteks kui ostsin 100 000 euro nimiväärtusega airBalticu võlakirju, laenasin need vahendid airBalticule. Seetõttu on võlakirjade põhiparameetrid samad mis laenude puhulgi: intressimäär (ehk võlakirja kupong), tähtaeg ja tagatis.

Oluline on arvesse võtta, et ettevõte võib oma võlakirju müüa kas avalikult või mitteavalikult. Avalikud võlakirjad on need, mida pakutakse paljudele investoritele ja mis on börsil noteeritud, nt Elko ja airBaltic. Mitteavalikke võlakirju (nt Sakret ja PlusPlus) pakutakse aga vaid teatud investoritele ja nende võlakirjade puhul on võimalus leida teine ​​ostja (ehk likviidsus) märksa väiksem.

Baltimaades on aktiivsed võlakirjade emitendid alternatiivse finantseerimise (peamiselt tarbimislaenude) pakkujad, nt Mogo, DelfinGroup, Creditstar ja Iute Credit. Selle valdkonna ettevõtted vajavad laenude andmise finantseerimisel kapitali, pangad aga ei soovi selle ala ettevõtetele neid pakkuda. Elko Group, Auga ja Latvenergo on head näited olukordadest, kui ettevõtted kasutavad võlakirju juba võetud pangalaenude lisana.

Ära tuleb märkida, et võlakirju (sh näiteks airBaltic), müüakse sageli ainult suhteliselt suurtes pakettides (tavaliselt nimiväärtusega 100 000 eurot). Muudel võlakirjade seeriatel võivad seevastu olla lisaeeskirjad, mis piiravad nende väärtpaberite müüki professionaalse investori staatuseta investoritele.

Peale selle teeb Baltimaade võlakirjade tehingud keerukaks asjaolu, et neid ei saa osta internetipangas ega maakleri platvormi keskkonnas. Selleks tuleb helistada maaklerile (mõne panga puhul on maaklerite osakonna kontaktide saamine keeruline ülesanne), teavitada soovist võlakirju osta või müüa, näiteks börsil tehingukorralduse esitamiseks. Isegi börsil noteeritud võlakirjade puhul ei toimu tehingud sageli mitte automaatse börsisüsteemi, vaid läbirääkimiste kaudu, st maaklerid viivad ostja ja müüja kokku oma kliendikeskkonnas. Ka võlakirjade ostmise vahendustasu on märgatavalt suurem kui aktsiate ostmisel, tavaliselt kaks kuni kolm korda suurem.

Võlakirjade ostmise veel üks takistus on sõltumatu arvamuse puudumine. Võlakirjade emitendi teabe koostab tavaliselt ainult maakler, kes neid väärtpabereid ka müüb, seega ei ole tal võimalik tehingu kohta sõltumatut arvamust avaldada. Erainvestoril on ettevõtte krediidivõimelisust keeruline hinnata, tagatise kvaliteeti süveneda ja väärtpaberi muid tunnuseid hinnata. Mitte ükski Baltimaade suurimatest maakleritest ei paku kahjuks võlakirjaemissioonide sõltumatuid analüütilisi aruandeid. Seega on minu soovitus investorile (kui ta just ise ei ole kogemustega finantsist) enne võlakirjade ostmist konsulteerida mõne sõltumatu eksperdiga (maakler, tuntud finantsdirektor või analüütik), kes oskab sellist analüüsi teha. Sõltumatu ekspert ei ole maakler, kes pakub neid võlakirju osta. Seepärast hakkas Capitalia oma pikaajalistele krediteerimiskogemustele tuginedes koostama investeerimisotsuste langetamise eesmärgil võlakirjade analüüse, mida pakume ka oma investoritele teavitamise eesmärgil.

Üldiselt tuleb tunnistada, et Baltimaades on erainvestoril endal 10 või enama ettevõttega mitmekesist võlakirjaportfelli keeruline luua. Sellises portfellis domineeriks tihti ühe valdkonna, st finantssektori ettevõtted. Selle tulemusena on võlakirjad minu meelest väga hea investeerimisviis, kuid need võivad moodustada vaid osa investori passiivsest tuluportfellist, mida saab täiendada platvormide kaudu ettevõtetele laenamise, fondidesse (nt A3E) või dividende maksvatesse ettevõtetesse investeerimisega. Võlakirju, nagu ka aktsiaid, tuleks osta vaid siis, kui investor saab selgelt aru, millega ettevõte tegeleb ja millised on tema väljavaated − osta seda, millest aru saad.

Üleminekulaen ehk inglise keeles „bridge loan“ on ettevõtte kapitali tagamise viis, mis tagab konkreetse vajaduse jaoks lühiajalise finantseeringu. Lühikese tähtaja tõttu on üleminekulaen eriti sobiv konkreetse projekti elluviimisel puuduvate vahendite tagamiseks.

Ettevõtte suuremahulise arengu või laienemise korral võib tekkida olukord, kus pank keeldub ettevõttele laenu andmast seni, kuni ettevõte on jõudnud projekti järgmisse etappi. Sel juhul on üleminekulaenu kaudu võimalik tagada, et projekt ei jääks seisma ja et hiljem oleks võimalik soovitud panga finantseeringut saada, mille abil hiljem see üleminekulaen tagasi maksta. Üleminekulaen võib osutuda kasulikuks ka neile ettevõtetele, kes viivad projekte ellu Euroopa Liidu fondide toega – üleminekulaenuga saab projekti toetusraha laekumiseni kulud katta. Meie kogemused näitavad, et üleminekulaenu kasutavad kõige sagedamini tootjad, kinnisvaraprojektide arendajad, ehitusettevõtted ja ka teiste valdkondade esindajad.

Hiljuti andsime üleminekulaenu meie kliendile Nākotne SIA, kes ostis meie finantseeringu abil ühelt teiselt ettevõttelt tootmishoone ja -seadmed. Kuna ettevõttel Nākotne SIA oli hiljuti toimunud omanike muutus, vältisid pangad ettevõttele finantseeringu pakkumist, sest sageli nõuavad pangad ettevõttelt, et see töötaks olemasolevate töötajate juhtimisel vähemalt ühe aasta. Seetõttu sai ettevõte Capitalialt 12 kuuks 800 000 euro suuruse üleminekulaenu. Tähtaja lõpuks on ettevõte juba piisavalt arenenud, et saada finantseering pangalt ja et meie üleminekulaen tagasi maksta.

Pangad keskenduvad rohkem pikaajaliste finantsteenuste osutamisele, seega pole üleminekulaenud nende põhitoode. See võimaldab finantsteenuste alternatiivsetel osutajatel selle niši täita ja siin on Baltimaade liider just Capitalia. Pangandusväliste krediteerijate eelis on otsuste langetamise ja rahaliste vahendite laekumise kiirus ning tagasimaksmise tingimuste paindlikkus, mis kohandub iga ettevõtte konkreetse olukorraga.

Juba kolmandat aastat pakume finantseeringut Euroopa Investeerimisfondi (EIF) garantiiga, mis tagab klientidele madalama intressimäära ja väiksemate tagatisnõuetega finantseeringu. EIF-i garantiiga finantseering sobib eriti hästi väikeettevõtetele, kelle käive ja bilansimaht jääb alla 2 miljoni euro.

Ettevõtete toetamiseks Covid-19 kriisi jooksul suurendas EIF programmi tavalist laenusummat 25 000 eurolt 50 000 euroni. Veel vaid 30. juunini on EIFi garantiiga kuni 50 000 euro suurune finantseering kättesaadav ilma tagatiseta.
 
EIF-i garanteeritava laenu nõuetele kvalifitseerumiseks peab ettevõte vastama Capitalia finantseeringu tagamise juhistele, ettevõttel ei tohi olla üle üheksa töötaja ning käive ja bilansimaht ei tohi ületada 2 miljonit eurot. Finantseering on saadaval kolmest kuust kolme aastani ja ainus nõutav tagatis on omaniku isiklik tagatis.

Rohkem teavet ja EIF-i garanteeritava laenu taotlemine: kirjutage finantseerimine@capitalia.com, helistage 2880 0880 või taotlemine Capitalia veebisaidil.

Meie igapäevane elu on juba tervelt ühe aasta jooksul varasemast täiesti erinenud. Näomask on saanud populaarseimaks aksessuaariks, üha rohkem õpime soovitud kaupu internetist ostma ja uute normidega kohanemiseks on ka enamik ettevõtteid pidanud oma tegevuse ümber kujundama. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on rahalisi vahendeid vähem, otsivad endiselt aktiivselt riigiabi võimalusi, lootes, et see aitab neil kriisist välja tulla. Aga millal see kriis lõpeb ja milline on ettevõtete kriisijärgne tulevikuprognoos?

Riigi ja ettevõtete tulemuslikkusest rääkides valime mõõdupuuks sageli SKP näitaja. See indeks kajastab aga ainult minevikusündmusi ega prognoosi tulevikku. Näiteks on sel aastal SKP Covid-19 mõju tõttu viis protsenti langenud, kuid see ei tähenda, et järgmine aasta oleks majanduslikult ebasoodus. See näitaja annab tunnistust vaid sellest, et 2020. aastal oli majandusaktiivsus viis protsenti väiksem kui varem. Selline statistika võib ainult majanduse elavdamist stimuleerida.

Oleme seisukohal, et 2021. aasta tuleb rahulikum kui eelmisel aastal pandeemia kontekstis. Olgugi et pole veel selge, kas eelmisel aastal prognoositud esimese ja teise laine järel tuleb sellel aastal veel ka kolmas ja neljas laine, vähendab vaktsiini kättesaadavus kindlasti levimisohtu ja parandab ka majandusolukorda. Praegu on veel vara konstateerida, et vaktsineerimisega alustamine on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuses positiivseid muutusi põhjustanud. Vaktsiinide väljatöötamise kohta esimeste uudiste ilmnemisel hoidusid ettevõtted läbimõtlemata tegevusest ja säästsid vahendeid võimalikult suures ulatuses.

Kui aga peame kogema Covid-19 veel ühte puhangut, on ettevõtted kindlasti selleks paremini ette valmistatud kui aasta tagasi, kui esimene kojujäämine üllatas kõiki ja paljud ettevõtted jäid täielikult seisma, jälgimaks, mis saab edasi. Suvised tingimused pakkusid puhkust ja võimaluse ekstreemsete asjaolude kontekstis uue suunitluse leidmiseks, millest oli sügisel omakorda palju kasu.

Sügishooajal vähenes ka nende ettevõtete arv, kes otsisid lisarahastamist – tavaliselt huvitusid ettevõtted laenuvõimalustest ainult siis, kui oli olemas garantii, et nad suudavad selle laenu ka tagasi maksta. Ettevõtete taotletavad laenud on ka praegu lühiajalised, et ettevõte saaks selle rahastuse lähemas tulevikus tagasi maksta. Eelmine aasta tõi ettevõtete tegevuse rahastamisallikate valdkonnas kaasa uued tuuled – kui varem proovisid ettevõtted rahastust saada peamiselt pankadelt, said 2020. aastal uue tähenduse riigiabiprogrammid, mida Lätis pakub Altum. Ka Capitalia aitas klientidel Altumi riigiabi taotleda.

Kättesaadavale riigiabile vaatamata on paljud tööstusvaldkonnad olnud ikkagi ebakindlad selles suhtes, kuidas praegu töötada ning kas ja kuidas pandeemiajärgses maailmas tegutseda. Praegu on ettevõtted äraootaval ja lootusi hellitaval positsioonil, mõeldes kannatamatult tulevikule ja muretsedes oleviku pärast. Esineb ka ettevõtteid, kes on oma tegevuse täielikult peatanud, näiteks hotellid. Mõned ettevõtted on ka pankrotti läinud, kuid seda ei saa kindlasti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas arengusuundumuseks nimetada. Kättesaadav riigiabi on kindlasti olnud hea põhjus, miks äritegevusega edasi minna ja seda mitte katkestada, kuid samas pole see ka nõudluse kasvule kaasa aidanud. Majanduskasvu ja häid tulemusi on sellel ärevust pakkuval aastal kogenud ehk vaid 10% ettevõtetest. Mikroettevõtted, kellel on aga väiksemad rahalised reservid ja riigiabi juurdepääs keerulisem, puutuvad ka suuremal määral pankrotiohuga kokku. Pandeemia suurimad tagajärjed ettevõtlusele ilmnevad tõenäoliselt aga alles kevadel. Esineb võimalus, et mõned ettevõtted ei pea tulevase talve teist lainet vastu. Näiteks mõjutavad Lätis selle kauba, mida ei saa osta, puhul kehtestatud piirangud kõige rohkem väikekauplejaid, kelle toodang toetubki just kaubale, mida praegu osta ei saa. Sellised kaubandushiiglased nagu Rimi ja Maxima seevastu ei pruugi nimetatud piirangute mõju isegi märgata.

Ka meie naaberriikides on pandeemia mõju ettevõtlustegevusele sarnane. Eestis on tehnoloogiasektor paremini arenenud ja seda valdkonda ei ole Covid-19 nii palju mõjutanud, seega võib ka üldine olukord suhteliselt parem välja näha. Leedus said väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pinnal püsimiseks riigiabi kiiremini – peale riiklike finantsasutuste kutsuti appi ka pangad, mis suurendas rahaliste vahendite pakkumist.

Pandeemia jooksul saadud rahalised vahendid on mõnes mõttes justkui nagu õnnelaen, mis tuleb hiljem tagasi maksta. Praegu loodavad ettevõtted, et kevade ja suve jooksul saab hinge tõmmata, mõelda tulevikuplaanidele ja püüda laen tagasi maksta, aga ettevõte peab veel sinnamaani vastu pidama. Seda ei tule arvesse võtta mitte ainult üksikutele ettevõtetele, vaid ka tervele riigile mõeldes. Varsti võidakse pandeemia tekitatud kulude katmiseks kehtestada lisamaksukoormus või meid võib oodata kokkuhoiurežiim. Majandusliku olukorra taastumiseks 2019. aasta tasemele läheb mitu aastat, et saaksime jälle elada nagu varem. Jääb vaid üle oodata ja loota, et see toimub võimalikult kiiresti.

1993. aastal asutatud AS Elko Grupa on Kirde-Euroopa üks suurimaid IT-toodete ja -teenuste müüjatest ja pakkujatest. Kontsernil on filiaalid 14 riigis ja selle pakutavaid tooteid saab osta 31 riigis. Elko müüb üle 400 tootja tooteid. Siia kuuluvad Apple, Samsung, Huawei, Acer, Intel, LG jm, pakkudes klientidele kokku üle 40 000 toote. Klientide hulka kuuluvad elektrikaupade jaemüüjad, väikemüüjad jne.

Capitalia tegi ettevõtte väljastatavate võlakirjade analüüsi. Täpsemat teavet ja meie arvamuse selle kohta, kas investeerida on soovitatav, saab Capitalia investoritelt tasuta.

Pressiteade
26. veebruar 2021
 
Capitalia laiendab investeeringute valdkonnas tegevust, saades alternatiivse investeerimisfondi valitsejaks

Balti riikide ettevõtetesse investeerimise lihtsustamiseks laiendab Capitalia oma tegevust; ettevõte kavatseb oma tütarettevõtte Capitalia Fund Management AIFP kaudu luua ja hallata kahte kinnist alternatiivset investeerimisfondi. Finantskapitali ja -turu komisjon kiitis heaks finantsettevõtte Capitalia alternatiivse investeerimisfondi valitseja registreerimise.

„Juba lähemal ajal kavatseme luua ja pakkuda investoritele uue kontseptsiooniga kahte investeerimisfondi, mille investeerimisstrateegiad tuginevad meiepoolsele ettevõtete rahastamise valdkonnas omandatud aastatepikkusele kogemusele. Seda näeme oma tegevuse laiendamise järgmise sammuna, et kohalike ettevõtete arengu eesmärgil oleks võimalik lihtsustada finantside kaasamist,“ ütles Capitalia juht Juris Grišins. 

Neist fondidest esimene on otselaenude fond, mille kavandatud ulatus on 20 miljonit eurot. Fond pakub Balti riikide ettevõtetele lühikese ja keskpika tähtajaga finantseerimist ning see on ette nähtud institutsionaalsetele investoritele (nt pensionifondidele).

Teine fond teeb koos piirkonna juhtivate riskikapitali fondidega kaasinvesteeringuid järsult kasvavatesse Balti riikide idufirmadesse. Fondi sihtinvestorid on erainvestorid, kellele pakutakse lihtsat ja väikeste kuludega investeerimisinstrumenti suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse investeerimiseks.

Plaani kohaselt hakkavad mõlemad fondid tööle 2021. aasta lõpuks.
  
Finantsettevõttest Capitalia
Capitalia on Balti riikide ettevõtete juhtfinantseerija ja -finantsnõustaja. Capitalia on rahastanud käibekapitali ja kapitaliinvesteeringuid üle 5000 ettevõtte puhul, investeerides nende arendamisse üle 85 miljoni euro. Peale laenude ja riskikapitali pakub Capitalia ettevõtetele ka ettevõtte müümise ja finantside kaasamise valdkonnas professionaalset nõustamist.

DelfinGroup, SIA (varem ExpressCredit, SIA) asutati 2009. aastal ja see on Läti pangandussektoriväline litsentsitud laenuandja. Oma tütarettevõtjate Banknote SIA ja Vizia SIA kaudu pakub ettevõte eraisikutele erinevaid lühiajalisi rahastusvõimalusi: laene, pandimaja ja rahaülekannete teenuseid. Ettevõttel on kogu Lätis 87 filiaali. DelfinGroup SIA on maakleriteenuste pandimajade sektoris Läti turuliider. Viimastel aastatel on ettevõte hakanud osutama ka tarbijalaenu ja rahaülekannete teenust.

Capitalia tegi ettevõtte väljastatavate võlakirjade analüüsi. Täpsemat teavet ja meie arvamuse selle kohta, kas investeerida on soovitatav, saab Capitalia investoritelt tasuta.

Eelmisel kevadel üleilmse pandeemia puhkedes langesid maailma ja ka Balti riikide börsidel väärtpaberite hinnad järsult. Samal ajal kasvas järsult ka värskelt avatud väärtpaberikontode arv. Mõned investorid hakkasid paanitsema, teised (julged või hulljulged) aga võtsid seda hetke kui võimalust. Siin kehtib tuntud investor Warren Buffetti ütlus: „Karda siis, kui teised on ahned, ja ole ahne vaid siis, kui teised kardavad.“ Seda aga on palju lihtsam öelda, kui tegelikult teha.
 
Eelmise aasta märtsini oli minu investeerimiskogemus keskendunud indeksiinstrumentidele (ETF) või välisriikide aktsiate haruldastele eksperimentidele. Pandeemia ajal otsustasin rohkem tähelepanu pöörata Balti riikide börsidel toimuvale. Nagu paljud mu tuttavad investorid, olen ka mina siiani tuginenud eelarvamustele, et meie börs on mittelikviidne ja et hästi juhitud ettevõtteid siin palju ei ole. Aga see ei ole üldse tegelikult nii. Seega – kuidas ja miks investeerida Balti riikide ettevõtete väärtpaberitesse?
 
Aktsiamaakleri valik
Investeerimiseks ettevalmistamise puhul on investeerimiskonto loomine esimene samm. Investeerimiskonto eelis tavalise väärtpaberikonto ees on selle maksuaspekt. Investeerimiskasumi makse tuleb maksta ainult siis, kui investeerimiskontolt arvatakse maha suurem summa, kui sisse kanti. Selle tulemusena on maksude maksmist võimalik n-ö edasi lükata ajani, kui soovite oma raha tarbimiseks välja võtta. Investeerimiskonto teine ​​eelis on võimalus vähendada oma üksikisiku tulumaksu edutute investeeringute põhjustatud kahjude korral.
 
Balti riikide aktsiatega kauplemisel kasutatavale maaklerile mõeldes on minu meelest valik väga lihtne. Swedbank on Läti ainus pank, mis pakub Balti riikide börsidel kauplemist komisjonitasuta ega kohalda kuni 30 000 eurose portfelli puhul haldustasu. Peale selle saab avada Swedbankis investeerimiskonto ja hallata seda internetipanga kaudu. Aktsiatega kauplemise pangaliides on üsna lihtne, kuid samas piisav (võrreldes välismaiste maaklerite pakutuga). Samuti pakutakse mõnede aktsiate puhul Swedbanki analüütikute arvamusi, mis võivad infovälja laiendamisel kasulikuks osutuda.
 
Investeeri sellesse, millest aru saad
Riskikapitali sektori varasemast karjäärist hoolimata (või ehk just selle tõttu) olen konservatiivne investor ja järgin väärtusinvestorite (value investor) filosoofiat. See metoodika põhineb eeldusel, et finantsturud ei ole mitte ratsionaalsed, vaid peamiselt emotsionaalsed, hinnates regulaarselt heade ja halbade uudiste mõju. Sel põhjusel võivad ettevõtted börsil kaubelda nii all- kui ka ülalpool reaalset väärtust. Väärtusinvestorid üritavad ettevõtete finantsandmete ja sektori analüüsi alusel seega ka selliseid alahinnatud ettevõtteid leida. Samuti ei toeta ma lühiajalist spekulatiivset investeerimist. Minu meelest tuleb osta selliste ettevõtete aktsiaid, mida olete valmis hoidma vähemalt 10 aastat. Edukas riskikapitalist suudab ümbritsevaid tendentse edukalt hinnata ja ette näha. Samamoodi on aktsiatesse investeerimisega – ette tuleb mõelda pikemas perspektiivis ja tuleb visualiseerida, kas konkreetne tööstus ja ettevõte on sellised, mis suudavad edukalt kasvada. Siit tulenebki mu esimene investeerimiskriteerium – investeerige neisse sektoritesse või ettevõtetesse, millest aru saate. Mul endal näiteks on raskusi ettevõtte SAF Tehnika toodetud toodete mõistmisega, sest ma ei ole tehnoloogia valdkonnas piisavalt pädev. Seetõttu ei ole SAF Tehnika aktsia see, mille ostu ma kaaluksin (hoolimata suurepärasest uuest tootest Aranet, mida ma ise ka kasutan). Teised investorid aga on SAF Tehnika valdkonnaga ilmselt hästi kursis ja see on nende portfelli puhul suurepärane aktsia.
 
Investeerimise uurimist soovitan kõigil alustada finantsandmete analüüsist. Balti riikides on börsil noteeritud aktsiaid suhteliselt vähe, mistõttu on neid kõiki suhteliselt lihtne analüüsida ja nende kohta oma arvamus välja kujundada. Mina näiteks ekspordin selleks NASDAQ Balti börsi lehelt kõikide aktsiate nimekirja Google Sheets töölehele, kus saan GoogleFinance'i funktsioonide abil luua enda vajadusteks kohandatud tööriista, mida kasutades saan jälgida nii aktsiahinna muutusi kui ka nende tehingusummasid. Esimene samm – eemaldasin oma nimekirjast kõik aktsiad, mille igapäevase ostu-/müügitehingute keskmine ulatus on alla 1000 euro. Kui aktsiaga toimub igapäevaseid tehinguid vähe, on neid aktsiaid soovitud hinnaga nii osta kui ka müüa päris keeruline. Väikese likviidsusega aktsiatel on ka suur bid/ask spread ehk ostu- ja müügihindade vahe.
 
Järgmisena hakkasin kõigepealt uurima selle valdkonna ettevõtteid, mis tundusid mulle esmapilgul perspektiivsed või arusaadavamad. Mu enda tegevusvaldkonda arvestades kuuluvad sellesse kategooriasse näiteks pankade aktsiad – LHV Group, Coop Pank, Siauliu Bankas. Iga ettevõtte analüüsi alustasin viimase aasta aruande lugemisega. Jah, ma tean, et see pole kõige põnevam lugemiskogemus, kuid seekaudu saab siiski väärtuslikku teavet. Aastaaruande puhul soovitan pöörata tähelepanu järgmisele: juhtkonna kommentaar eelmise aasta ja prognooside kohta, käibe ja kasumi muutused viimase viie aasta jooksul, bilansi- ja tulupositsioonid, mis on märgatavalt muutunud. Lühidalt öeldes saab kõige olulisema teabe aastaaruande märkustest. Miks see oluline on? See on oluline, sest ettevõtet tervikuna vaadeldes saab saadud teabe põhjal teha prognoose, milline oleks ettevõtte sobiv hind, kui keegi ostaks ära terve ettevõtte. Selle väärtuse alusel arvutan välja minu meelest vastava ühe aktsia hinna. Kui välja arvutatud väärtus on suurem kui see, millise summa eest praegu börsil ettevõtet osta saab, tasub sellesse investeerimist kaaluda.
 
Ettevõtete kohta saab kõige lihtsamini teavet Nasdaq Balti börsi kodulehelt iga ettevõtte finantsandmete jaotisest. Seal võetakse kokku nii aastaaruanded kui ka vahetulemused. Ka ettevõtete kohta analüütikute tehtud uuringud on kasulik materjal. Selliseid avaldavad nt Enlight Research, LHV Group ja Swedbank. Mulle isiklikult meeldivad LHV Grupi koostatud analüüsimaterjalid kõige rohkem, kõige tihemini olen nõus just nende järeldustega ja nende analüüsi alusel on võimalik palju täiendada mu enda teadmisi konkreetse ettevõtte kohta. 
 
Võlakirjainvesteeringud tasuvad end ära ainult suurte summade puhul
Aktsiatele lisaks pakub NASDAQ Balti börs ka fondidesse ja võlakirjadesse investeerimise võimalust. Fondid pakuvad võimalust investeerida ettevõtte- või kinnisvarapaketti, mida haldab professionaalne fondihaldur. Fondide nimekirjast võin välja tuua Baltic Horizon Fundi, mis on peamiselt Balti riikide esindusklassi büroode ja kaubanduskeskuste kinnisvara fond. Sellel fondil on juba märkimisväärne tegevusajalugu, suhteliselt väikesed komisjonitasud ja relatiivselt hea likviidsus börsil.
 
Võlakirjad (ettevõtete võlakirjad) aga võimaldavad investoril saada investeeringu prognoositavat tulusust, kuna asjaomastele omanikele makstakse regulaarset intressi (kuponge). Balti riikide ettevõtete võlakirjade intressimäär jääb aastas vahemikku 2% (Ignitis Grupe Leedus) kuni 14% (DelfinGroup Lätis) koos mitmete emitentidega, kes pakuvad tulusust nimetatud vahemiku keskmes. Võlakirjade analüüsi puhul on vaja kohaldada täiesti erinevat viisi kui aktsiate ostmise analüüsi puhul. Ettevõtte võlakirju ostes peab investor põhiliselt analüüsima riske, aktsiate ostmisel aga – võimalusi. Lisaks on võlakirjade ostmine tehniliselt suhteliselt keeruline – ma ei tea ühtegi panka, kes pakuks seda internetikeskkonnas lihtsal viisil. Tavaliselt peab võlakirjade ostmiseks helistama maaklerile ja andma ostmise jaoks suulised juhised. Seepärast on ka võlakirjade ostmise komisjonitasu suhteliselt suur. See tähendab, et võlakirju on soodsam osta suhteliselt suurtes kogustes ja eeldada, et neid hoitakse kuni nende lõpliku tähtajani. Nimetatu tulemusena tuleb minu arvates hästi mitmekesistatud investeerimisportfelli loomiseks võlakirjainvesteeringuteks ette näha vähemalt 100 000 eurot. Samas on mitmekesistamist raske saavutada, kuna börsi peaaegu kõigil võlakirjadel on likviidsus väga väike. Olgugi et võlakirjadesse investeerimine on minu meelest paljude huvitavate investeerimisvõimalustega väga atraktiivne instrument, sobib see siiski paremini jõukatele investoritele, kellel on võimalik sellistele väärtpaberitele eraldada suhteliselt palju vahendeid. Ja ka sel juhul oleks minu arust võlakirjaportfelli loomise õigeim viis esmase võlakirjade jaotuse taotlemine, mitte börsil väärtpaberite ostmine. Börsil esindatud võlakirjaemitentidest tunduvad mulle sümpaatsete (riski-tulususe hea suhe) investeeringutena Auga group ja DelfinGroup. Ka Elko Grupi nõutud võlakirjad on peagi börsil ostmiseks saadaval.
 
Ettevõtted, keda jälgin
Kokku olen kirjeldatud aktsiahindamismetoodikat järgides Balti riikide börsil uurinud u 30 noteeritud ettevõtet. Sellise uurimise üks järeldustest on see, et Eesti ettevõtteil tundub olevat parem reiting kui Läti või Leedu samalaadsetel ettevõtetel. Selle asjaolu põhjuseks on see, et Eestis on erainvestoreid rohkem ja nad on aktiivsemad. Minu hüpotees on selline – Balti riikide finantsturgude arenedes ja kohalikesse aktsiatesse investeerimise kontekstis investorite kasvava huvi tõttu riigivaheliste väärtuste hindamiste erinevused järk-järgult kaovad. Ettevõtted, mida aktiivselt jälgin ja kuhu olen investeerinud, on nt Siauliu bankas, Olainfarm, Auga Group ja HansaMatrix.  Iga minu investeeringu kohta kirjutasin lühikese põhjenduse, milles kirjeldan, miks selle otsuse tegin ja millised tingimused peaks täituma, et kaaluksin selle aktsia müümist. Pärast on huvitav neid lugusid takkajärgi kontrollida, et kas esialgu püstitatud investeerimishüpotees kehtib.
 
Kokkuvõttes tahaksin praeguseid ja tulevasi investoreid julgustada Balti riikide börsi investeeringutele tähelepanu pöörama. Siin leidub nii perspektiivseid ettevõtteid kui ka atraktiivseid hinnanguid, et oleks võimalik teha edukaid pikaajalisi investeeringuid. Samas pidage meeles, et teie elukoha riigi ettevõttesse investeerimisel on teil informatsiooni saamise eelised. Suudate paremini hinnata ettevõtte edukust turul, toote nõudlust, juhtkonna mainet ja muid tegureid, mida välismaalasel oleks raske hinnata. Prognoosin, et varsti näeme mitmeid uusi ettevõtteid, kes otsustavad oma aktsiad börsil noteerida, ja investoritel on järjest suuremad võimalused valida endale meeldivad investeeringud. Juba praegu investeerima hakkamine annab teile kogemused ja teadmised, mis tagavad teile hiljem Balti riikide väärtpaberitesse investeerima hakkavate teiste investorite suhtes kindla eelise. Peale selle ei olegi praegu vabadel vahenditel teenida laskmiseks väga palju alternatiive, sest hoiuste aeg on läbi ja muud valmislahendustega finantsinstrumendid ei saa väärtpaberitesse investeerimise kasumivõimalustele üldse lähedalegi.

Capitalia laiendab oma toodet, pakkudes raskete masinate ja seadmete liisingut põllumajandus -, tootmis-ja tööstussektori ettevõtetele. Meie eesmärk on jätkuvalt täiendada traditsiooniliste pankade pakutavad tooted ja meie liisingu lisamine pakub veel üks kasulik vahend ettevõtetele rahastada laienemist ja toimingud. Potentsiaalsete rasketehnika ostjate poole pöördumiseks oleme sõlminud partnerluse Mascus'iga - juhtiv  põllumajandus- ja  tööstusmasinate turuplats Baltikumis.
 
Pakume seadmete liisingut summaga kuni 500 000 eurot ja tähtajaga kuni 36-kuud. Capitalia saab rahastada ka 100% seadmete väärtus. Meie lihtsustatud hindamisprotsessiga suudame pakkuda kiire rahastamise pakkumised 1-3 päeva jooksul. Palun võtke meiega ühendust telefoni  +372 881 0880 või meili finantseerimine@capitalia.com teel, et saada rohkem infot.

Hoolimata ümbritsevatest piirangutest on investorite aktiivsus pandeemia ajal olnud eriti suur, seda nii maailmas kui ka Lätis. Erilist tähelepanu on pööratud tehnoloogiaettevõtetesse tehtavatele investeeringutele. Just pandeemia ajal jõudis tehnoloogiaga küllastunud NASDAQ aktsiaindeks oma haripunkti. Seevastu Balti riikides (ja eriti Eestis) jätkasid tehnoloogiaettevõtted aktiivset riskikapitali vahendite kogumist. Konservatiivsemad investorid seevastu püüdsid investeerida fikseeritud tuluga finantstoodetesse, sealhulgas võlakirjadesse ja ettevõtete laenudesse.

Reageerides klientide ja investorite soovidele algatas Capitalia Balti riikide emiteeritud võlakirjade analüüsi, pakkudes professionaalset ja sõltumatut arvamust intressikandvate väärtpaberite investeerimisvõimaluste kohta. Samuti pakume jätkuvalt võimalust Balti riikide ettevõtete erinevate riskide ja tootlusega otselaenude kaasrahastamiseks tähtaegadega 2 kuni 36 kuud. Kui ka teie soovite enda või oma ettevõtte jaoks raha teenida, tutvustame teile hea meelega meie investeerimisvõimalusi.

Riskilaenud ehk inglise keeles venture debt on ettevõtete jaoks suhteliselt uus rahastamisvõimalus. See toode sobib ettevõtetele, kes end juba riskikapitali investeeringutega rahastavad. Sellised ettevõtted saavad riskilaenu kasutada riskikapitali voorude vahelise äri rahastamiseks. Alternatiivina kasutavad ettevõtted sageli riskilaene, et vähendada emiteeritud omakapitali summat ja asendada see ettevõttele antud laenuga. See võimaldab olemasolevatel aktsionäridel säilitada äri suurem kontroll, tagastamata uutele riskikapitali investoritele nii palju aktsiaid.

Riskilaenud erinevad veidi ettevõtte tavapärasest rahastamisest. Esiteks koosneb riskilaenude maksumus kahest komponendist: 1) fikseeritud intressimäär ja 2) võimalus osta ettevõtte aktsiaid. Fikseeritud aastane intressimäär määratakse tavaliselt vahemikku 8–12%. Ettevõtte aktsiate (inglise keeles warrants) ostmise võimalus on omakorda see, mis annab laenuandjale lisakasumit olukorras, kui ettevõte on suutnud edukalt edasi kasvada ja häid tulemusi näidata. Tavaliselt antakse laenuandjale õigus osta ettevõtte osakuid 5-15% väljastatud laenusummast eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Enamasti määratakse see hind lähtuvalt ettevõtte hinnangust viimases riskikapitali tehingus enne laenu saamist. Riskilaenud maksab ettevõte tagasi kas 2–4aastase amortisatsioonigraafiku alusel või järgmise riskikapitali finantseerimisvooru kaasamisel.

Riskilaenud sobivad kiiresti kasvavatele ettevõtetele, kellel on märkimisväärne käive (eelistatavalt vähemalt 500 000 euro ulatuses aastas) juba olemas ja need võivad olla eriti atraktiivsed ettevõtetele, kes vajavad kasvu jaoks olulisi investeeringuid kas seadmetesse või käibekapitali. Riskilaen on väga paindlik rahastamisvahend, mis tagab suure paindlikkuse tagasimaksmise, finantseerimise tingimuste ja laenule lisanõuete osas. Samal ajal on see ettevõtetele kindlasti kallim kui pangalaen, krediidiliinid või liisingutooted, kui need on ettevõttele kättesaadavad.

Riskilaenud on Balti riikides suhteliselt uus toode. Praegu pakuvad seda paar rahvusvaheliselt spetsialiseerunud riskifondid ja Capitalia. Nišipangad pakuvad riskilaene ka Lääne-Euroopas ja USAs. Riskilaenu toote ja oma ettevõttele selle rahastamise sobivuse kohta lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust, helistades +371 2880 0880 või kirjutades finantseerimine@capitalia.com.

Pandeemia on andnud paljudele ettevõtjatele oma eesmärkide  strateegiliseks läbimõtlemiseks lisaimpulsi, pidades  äritegevust silmas. Selliste mõtiskluste tulemusena tunneme klientide kasvavat huvi oma äri müüa. Need võivad olla olukorrad, kus ettevõtted on otsustanud keskenduda oma põhitegevusele ja soovivad maha müüa kapitaliosakud teistes oma projektides. On ka alternatiivseid variante, kui ettevõtjad on otsustanud pensionile või puhkusele mineku kasuks.
Capitalia suudab ettevõtetele tagada täieliku ja professionaalse äri müümise juhtimise. Tuginedes ettevõtete rahastamisel omandatud kogemustele, võime teha ettevõtte analüüsi unikaalse hinnangu, mis võimaldaks maksimaalselt hästi firma edukaks müügitehinguks ette valmistada. Lisaks konsultatsioonidele pakume ostjatele (näiteks juhtkonna meeskonnale) kapitali, et finantseerida ettevõtte omandamise tehingut. Pärast äri müümist omakorda alustame lähimal ajal individualiseeritud nõustamisega, soovitades, kuhu investeerida, nii rahalistesse vahenditesse kui alternatiivsetesse väärtpaberitesse.

Paljud ettevõtted elasid hiljuti peaaegu kogu majanduse seiskudes üle majandusliku šoki. Selles šokis läbib ettevõte tavaliselt kolm faasi – ehmatus, stabiliseerumine ja taaskäivitus. Sellisel ajal leiab mõni uusi arenguvõimalusi, enamik püüab aga end vee peal hoida, kulutades selleks sageli ettevõtte kogutud kapitali. Edasise pikaajalise stabiilsuse tagamiseks tuleb ettevõtet aga vältimatult uuendada. Tekib küsimus, kas teha seda laenu või investeeringute toel.

COVID-19 poolt maailmas põhjustatud šoki tõttu oli hirm esimene, mida ettevõtted kogesid. Selles faasis valitsevad tohutu segadus ja suur pessimism. Ettevõtted lülitavad sisse säästmis- ja ellujäämisrežiimi. Säästetakse ettevõtte kontol olevat raha, lükates edasi arvete tasumist või küsides kohe allahindlusi. Suuremal osal Eesti ettevõtetest kestis see periood alates märtsi algusest mitu nädalat, mõnel aga jätkub endiselt. Kui ettevõte on suutnud uues reaalsuses tasakaalustada tulud ja kulud, algab järgmine etapp.

Stabiilsuse staadiumis on segadus tuleviku osas endiselt alles, kuid see ei ole enam tähelepanu keskpunktis. Ettevõtted hakkavad uue reaalsusega leppima ja korraldavad end ümber, et neis tingimustes tegutseda. Kauplused avavad e-poed, tootjad kohandavad oma tooteid või leiavad uusi, restoranid hakkavad toitu kätte toimetama. Kaalutakse uute toodete ja teenuste ideid ning otsitakse uusi müügikanaleid ja võimalusi tegevuse tõhusamaks muutmiseks. Selles staadiumis on enamik Eesti ettevõtteid praegu.

Kui müügi- ja finantsnäitajad on stabiliseerunud, on aeg viimaseks, taaskäivituse faasiks, milles ettevõtjad muutuvad taas optimistlikuks ja hakkavad tulevikku planeerima. Äris mõeldakse selle peale, kuidas pärast kriisi kaotatu tagasi saada või isegi turg ümber jagada. Ettevõtjad teevad ettevalmistusi äri arendamiseks. See on etapp, millele praegu hakkab mõtlema üha enam Eesti ettevõtteid.

Üks taaskäivituse faasis tehtavaid ettevalmistustöid on veendumine erinevate ressursside piisavuses tulevase arengu jaoks. Pandeemia ajal olid paljud ettevõtted vältimatult sunnitud tarbima kogunenud rasvakihti ehk kulutama omakapitali. Riigi toel saab puuduvat raha asendada, kuid tuleb arvestada, et riik pakub enamasti laene või maksude tasumise edasilükkamist, kuid hiljem tuleb need siiski ära maksta. Laenude osakaalu oluline suurendamine ettevõtte bilansis ei ole hea, sest see suurendab ettevõtte ja vahel ka ettevõtja riski. Näiteks mõne toetuse saamiseks tuleb esitada isiklik käendus.

Omakapitali ja laenude mõistlik vahekord annab ettevõttele lisavabadust nii arengusse kui ka uutesse projektidesse ja töötajatesse investeerimiseks, muretsemata samal ajal laenumaksete tasumise ja laenulepingute täitmise pärast. Omakapital on liberaalne. Mitte ilmaasjata ei anna Läti riik lennuettevõttele airBaltic toetust laenuna, vaid vahendite investeeringuna ettevõtte omakapitali suurendamiseks. Arutatakse selle üle, et Eesti peaks andma sarnast riiklikku toetust ka Tallinkile.
 
Capitalia pakub samuti ettevõtetele investeeringuid omakapitali. Oleme praeguseks investeerinud sellistesse firmadesse nagu Indexo, Giraffe360 ja Edurio, mis on investeeringuid omakapitali pidanud pikaajalises plaanis stabiilsuse tagamisel paremaks kui laenu. 
 
Omakapitali on teatud ajal võimalik taastada või koguda (keskendudes kasumi saamisele) või ka investeerida sellesse enda või uute investorite vahenditest. Jah, kriisi madalpunkt (kuigi seda ei saa muidugi ise kunagi hinnata) ei pruugi olla uute investorite kaasamiseks sugugi kõige soodsam hetk. Kriisi ajal muutub raha alati kallimaks ja ettevaatlikumaks. Samal ajal ei toimu investeerimistehingud kunagi nädalaga – see on protsess, mis võtab tavaliselt aega 3–6 kuud. Kui hakata selle vastu huvi tundma juba praegu, tähendab see edumaad nende ees, kes hakkavad investeerimise peale mõtlema alles siis, kui pandeemia tagajärjed on juba selja taga.

Muidugi tuleb enne investorite kaasamist veenduda, et ettevõte on investorile atraktiivne. Selleks peavad olemas olema läbipaistvad finantsandmed, selge äriplaan, korrastatud sisemised protsessid ja juhtide meeskond. Omakapitali investeerijate leidmine on palju kergem võrdlemisi suurtel ettevõtetel (käibega üle 5 miljoni euro) ja ka kiiresti arenevas äris.

Seega suudab see, kes on teinud ettevalmistustöid mitte ainult toodete ja protsesside sisemisel ümberkorraldamisel, vaid ka bilansi koostamisel, saada kõige parema äratõuke majandusliku taaskäivituse ajal, mis vältimatult tuleb, ning spetsialistide prognooside kohaselt võib seda parima arengustsenaariumi korral oodata juba järgmisel aastal.

Seoses Covid-19 levimuse ja väljakuulutatud eriolukorra tõttu Baltimaades, teavitame teid Capitalia klienditeeninduse ja finantseerimispoliitika muutustest.

Alates 16. märtsist 2020 on ettevaatuse huvides ajutiselt peatatud uute finantseerimistehingute ja uute laenude väljastamine. Jälgime olukorda riigis ja finantsturgudel ning teavitame oma kliente kohe, kui rahastamine taastub.

Capitalia olemasolevatele klientidele, kelle tegevus on Covid-19 levimuse tõttu praegu ohustatud, oleme laenu tagasimakse järjekorra muutmisega loonud operatiivse tugimehhanismi. Toetusvajaduse selgitamiseks võtame iga kliendiga eraldi ühendust. Suhtlemiseks võtke meiega ühendust telefonil +372 881 0880 või kirjutades e-posti aadressile finantseerimine@capitalia.com.

Peatselt teavitame ja konsulteerime oma kliente ettevõtetele kättesaadavate riiklike toetusvahendite kohta, et saada üle Covid-19 põhjustatud tagajärgedest.

Väikeettevõtted, mis pakuvad teenuseid teistele ettevõtetele, kannatavad tihti hilinenud maksete tõttu. Kui olete töösse panustanud, lubatud teenuse osutanud ja saatnud kliendile arve, on tõenäoline, et kõik läheb plaanipäraselt ja makse laekub õigeaegselt? Kahjuks mitte.

Asjaolu, et suur osa arvele krediiti pakkujaid ei saa makseid õigeaegselt on teada-tuntud. USA raamatupidamisfirma Xero läbiviidud uuringud näitavad, et sõltumata arve tähtajast laekuvad maksed keskmiselt 14 päeva pärast tähtaega. Ka Capitalia läbiviidud uuring näitab, et enam kui pooled arved makstakse tähtaja möödudes.

Kui Teie ettevõttel on sarnane probleem, on vajalik luua kontroll ettevõtte võlgnike üle. Tõenäoliselt on Teil kontroll mingil määral olemas, isegi kui Te sellest mõelnud pole – iga kord, kui kontrollite laekumisi ning märkate, et laekumised pole toimunud tähtajaks, tegelete Te võlglaste kontrolliga. Aga kuidas siis kiiremini arvete maksed kätte saada?
 
Ärge kartke suhelda võlglastega
Jah, see on väsitav. See on tõenäoliselt viimane asi, millega tegeleda sooviksite. Sellegi poolest ei tohiks loobuda võlgnevuste kontrollimisest ning võlglastega tegelemisest. Suhelge oma võlglastega päeva esimeses pooles ning võlgnevuse esimestel päevadel. Mida kauem on maksetähtajast möödas, seda suurem on tõenäosus, et tekib ebameeldivusi ning vihastate – see ei ole kummalegi poolele meeldiv olukord.

Ebameeldivate olukordade vältimiseks kontakteeruge arve saajaga nädal peale arve väljastamist. Veenduge, et suhtlete kontaktisikuga personaalselt, mitte läbi info ega klientidele mõeldud emaili aadressi. Helistage ja uurige, kas arve on neile saabunud ja vastuvõetav.

Emailiga võite hiljem edastada meeldetuletuse, välja tuues olulisemad üksikasjad:

• Kui suur on võlgnevus, kaasarvatud käibemaks jms;
• Mis on arve ja tellimuse number;
• Mis on arve tähtaeg;
• Kas toote või teenusega on probleeme, mille tõttu makse võiks hilineda?

Ärge unustage kirja lõppu oma kontaktandmed lisamast.
Kirjaliku meeldetuletuse olemasolul võib olla kindlam, et arve ning vajalik info on maksjani jõudnud.
 
Kui maksetähtaeg on juba ületatud
Kui maksetähtaeg on kätte jõudnud kontrollige, kas makse on laekunud. Võib olla, et tasuti õigeaegselt.

Kui laekumist ei ole, siis olete vähemalt nendega varasemalt juba vestelnud ning saate nüüd edastada uue meeldetuletuse, või helistage ja uurige makse kohta. Olge viisakad, kuid samas ka visa - lõppude lõpuks on see Teie ettevõtte raha.
 
Kui eelnimetatud võtted ei tööta ning maksetähtajast on möödas juba nädal või isegi mitu, on aeg mõelda rangemate meetmete peale. Looge protsess, mille käigus võlglastega hakkab suhtlema keegi teine – antud olukorras tuleb kasuks, kui Teil on ettevõttes finantsjuht või mõni partner. Loodetavasti näeb klient, et olukord on tõsine ja teostavad makse enne kui peate neid täiendavate tagajärgedega ähvardama.
 
Tänage oma kliente
Makse on laekunud – suurepärane! Võite klienti tänada teostatud makse eest ja saata neile vastavasisuline kiri. See on hea võimalus oma kliente lahkusega üllatada, samas valmistades neid ette järgmiseks korraks, kui peate võlgnevust taga ajades taas telefoni haarama.

Capitalia ja Euroopa Investeerimisfond (EIF) on sõlminud lepingu Lätis, Leedus ja Eestis tegutsevate väikeste ettevõtete toetamiseks, mille kogusumma on 10 miljonit eurot. Euroopa Investeerimisfondi pakutava garantiiga saavad väikesed ettevõtted parema juurdepääsu rahastamisele. Lepingut toetavad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), mis on Euroopa investeerimiskava keskmes, ja Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI).

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja tööjõu liikuvuse volinik Marianne Thyssen ütles: "Meie prioriteediks on anda väikestele ettevõtjatele ligipääs vahenditele, mis võimaldavad neil oma oskusi tööalaselt rakendada. Niiviisi loome õiglasema ja kaasavama Euroopa Liidu."

EIFi kaasava rahanduse juhataja Per-Erik Eriksson ütles: „Euroopa Liidu EaSI programmi toetusel suudab Capitalia suurendada oma laenutegevust mikro- ja väikeettevõtetele, kooskõlas strateegiaga säilitada oma ainulaadne turupositsioon alternatiivse finantseeringu pakkujana Baltikumis. Tegevuse laienemine toob kaasa eeldatavasti olulist mõju finants- ja sotsiaalsele kaasatusele kõigis kolmes Balti riigis ning EIF toetab seda eesmärki meeleldi.”

„Meil on väga hea meel, et Capitalia on Baltikumi esimene alternatiivne finantseerimisasutus, mis on maineka garantiiprogrammi kaasamiseks kvalifitseerunud. Kokkuleppe sõlmimine Euroopa Investeerimisfondiga tähendab, et suudame pakkuda ärilaene soodsamatel tingimustel ja tagatiseta. Selle programmi raames on ettevõttel võimalik saada kuni 25 000 euro suurust rahastust,” selgitab Capitalia juht Juris Grišins.

EaSI garantiile kvalifitseerumise tingimuseks on käive alla 2 miljoni euro ning ettevõttel ei tohi olla rohkem kui 9 töötajat. Ettevõtetele pakutakse rahastamist tähtajaga kolm kuud kuni 5 aastat. Ettevõtted saavad taotleda laenu ja lugeda muude tingimuste kohta Capitalia veebilehel www.capitalia.com. EaSI garantiid Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni (EaSI) programmi raames rahastab Euroopa Liit. Euroopa Komisjon on valinud Euroopa Investeerimisfondi EaSI garantii rakendamiseks.
 
Capitalia kohta
Capitalia on Balti riikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtiv alternatiivne rahastaja. Alates 2007. aastast on rahastatud üle 5000 ettevõtte Lätis, Leedus ja Eestis, investeerides ettevõtete arengusse üle 50 miljoni euro. Lisaks laenudele pakub Capitalia riskikapitali ning finantseeringu kogumise ja muude investeerimispanganduse teenuseid.

Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kohta
Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames toetab Euroopa Komisjon mikrolaene ja sotsiaalse ettevõtluse rahastamist aastatel 2014-2020 kokku 193 miljoni euro ulatuses. Eesmärk on suurendada ligipääsu mikrokrediidile, st laenudele kuni 25000 eurot, eelkõige haavatavatele isikutele ja mikroettevõtetele. Lisaks toetab Euroopa Komisjon ka esimest korda sotsiaalettevõtteid kuni 500000 euro suuruste investeeringute abil. Mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse toetust rakendatakse esmakordselt EaSI garantii kaudu, mis võimaldab mikrokrediidi pakkujatel ja sotsiaalettevõtete investoritel abistada ettevõtjaid, keda nad ei oleks saanud riski arvestades muidu rahastada. Euroopa Komisjon on valinud Euroopa Investeerimisfondi EaSI garantii rakendamiseks.

Euroopa investeerimiskava kohta
Euroopa Investeerimiskava, mida tuntakse ka kui „Junckeri kava”, on üks Euroopa Komisjoni peamisi prioriteete. See keskendub investeeringute suurendamisele eesmärgiga luua töökohti ja edendada majanduskasvu, muutes uued ja olemasolevaid rahalised vahendeid kättesaadavamaks, kõrvaldades takistused ning pakkudes investeerimisprojektidele nähtavust ja tehnilist abi.
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on Junckeri kava peamine tugisammas pakkudes esmaseid kahjumitagatisi, mis võimaldab EIP-l investeerida enamatesse projektidesse, mis sealjuures sageli kaasnevad suurema riskiga. EFSI-l on juba ette näidata ka käegakatsutavaid tulemusi. EFSI raames rahastamiseks heakskiidetud projektide ja lepingute investeeringud ulatuvad eeldatavasti 380 miljardi euroni ja abistavad ligi 842000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet Euroopa 28 liikmesriigis. Rohkem teavet Euroopa investeerimiskava kohta leiate siit.

Lühidalt arve faktoorimisest
Faktooring on mõiste arvepõhiste laenude jaoks. Faktooring teiste sõnadega on arvete müük. Faktooring võib olla üksnes ühe arve müük või ka mitme kuni kõikide arvete müük.
Saades väljamakse finantseerijalt vabaneb käibekapitali, mis tähendab et saate koheselt uued teod käsile võtta ega pea ootama arve maksetähtaja saabumist. Maksetähtaja saabumisel tasub arve saaja selle otse finantseerijale.
 
Kuidas faktooring toimib?
Pakute teenust või kaupa oma kliendile, väljastate arve ning kooskõlastate selle finantseerijaga. Seejärel saab finantseerija teha väljamakse summale, millest on maha lahutatud kulud. Üldjuhul tehakse väljamakse 24 tunni jooksul, kuid oleneb ka teenuspakkujast.
Maksetähtaja saabumisel saab finantseerija laekumise ning juhul kui väljamakset ei teostatud 100% arvest siis tehakse ülekanne ülejäänud osale. Väljamakse suurus oleneb finantseerija poolt pakutud limiidist ja muudest väljamakse tingimustest.
 
Faktooringu eelised
Ilmselge eelis on makse laekumine 24 tunni jooksul peale arve väljastamist – võrreldes 30+ päeva ooteajaga. Suuremate ettevõttete korral võib maksetähtaeg olla ka kuni 90 päeva.
Lisaks on võimalik koheselt saadud väljamaksega rahastada uusi projekte ning edendada ettevõtte kasvu ilma, et oleks vaja laenu kohustusi võtta.
 
Meelespea
Tutvuge kindlasti finantseerijate tingimustega. Teenuse pakkujatel on erinevad ootused – mõni finantseerija nõuab kõikide arvete faktoorimist, mõni teine jällegi ei sea piiri. Capitalia pakub võimalust faktoorida ka üksikuid arveid. 
Enne lepingu sõlmist peaks kindlasti olema teadlik, kuidas protsess konkreetse finantseerijaga toimib, et vältida ebameeldivusi kõikidele osapooltele. Mõni finantseerija võib nõuda pidevat kontrolli ning ülevaadet ettevõtte raamatupidamisest või koguni võtta üle suhtluse Teie klientidega, mis pikasperspektiivis kahjustab Teie ja Teie klientide vahelisi suhteid.

Veel üks Baltikumi ettevõte on kasutanud võimalust kaasata kapitali ühisrahastuse platvormi www.capitalia.com kaudu. Investorid näitasid üles suurt huvi ja 153000 euro suurune laen kolmeks kuuks rahastati minutite jooksul pärast selle avalikustamist. Investoritele pakuti 10,8% intressi igakuiste intressitagasimaksetega.
 
Ettevõte omab Baltikumi ühte suurimat lõbustusparki, kus sihtrühm on lastega pered. Lõbustuspark pakub erinevaid atraktsioone, mis sarnanevad teistes Euroopa riikides olevatele lõbustuspargidele, kuid pargil on ka ainulaadne teema. Tulenevalt eelmise suvehooaja menukusest nii klientide külastuste kui ka kasumi poolest on ettevõttel plaan avada ka veepark 2018. aasta juuli alguses
 
ÜHISRAHASTUSE PLATVORMIST
Ühisrahastuse platvorm võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel lihtsamalt finantseerida käibekapitali, investeeringuid ja ettevõtte väljaoste summades alates 50 000 kuni 1 000 000 eurot.

CAPITALIAST
AS Capitalia on esindatud NASDAQ Riia börsil ja on üks juhtivaid ettevõtete väikefinantseerijaid Baltimaades. Tänaseks on Capitalia käibekapitali- ja investeerimislaene väljastanud rohkem kui 1000 äriühingule, olles finantseerinud ettevõtete arengut juba üle 30 miljoni euroga.

Veel üks Baltikumi ettevõte on kasutanud võimalust kaasata kapitali ühisrahastuse platvormi www.capitalia.com kaudu. Investorid näitasid üles suurt huvi ja 255 000 euro suurune laen kaheteistkümneks kuuks rahastati tunni jooksul pärast selle avalikustamist. Investoritele pakuti 12% intressi igakuiste intressitagasimaksetega.
 
Eelmainitud ettevõte on ülemaailmne liider vertikaalsete tuuletunnelite tootmisel ja lennugraafikute pakkumisel. Firma igapäevaselt kavandab, toodab, paigaldab ja opereerib vertikaalseid tuuletunneleid erinevate funktsioonide jaoks kogu maailmas, sealhulgas meelelahutuseks, siseruumide langevarjukoolitusteks, toodete ja brändi tutvustamisüritusteks, ja sõjaväeõppusteks. Kuna ettevõte pakub oma klienditele pärast seadme kasutamist ka tagasiostuvõimalust, otsib ettevõte 255 000 euro suurust rahastust kasutatud seadme tagasiostuks. Laen on tagatud kommertspandiga ja omaniku isikliku käendusega. Omanikul on jube üle kümne aasta pikkune kogemus ning teda tunnustatakse niši globaalse juhina.
 
ÜHISRAHASTUSE PLATVORMIST
Ühisrahastuse platvorm võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel lihtsamalt finantseerida käibekapitali, investeeringuid ja ettevõtte väljaoste summades alates 50 000 kuni 1 000 000 eurot.

CAPITALIAST
AS Capitalia on esindatud NASDAQ Riia börsil ja on üks juhtivaid ettevõtete väikefinantseerijaid Baltimaades. Tänaseks on Capitalia käibekapitali- ja investeerimislaene väljastanud rohkem kui 1000 äriühingule, olles finantseerinud ettevõtete arengut juba üle 30 miljoni euroga.

Pankade ja muude traditsiooniliste laenuandjate puhul on laenutaotluse edastamine justkui kirja pudelpostiga saatmine. Sul pole õrna aimugi millal keegi selle avab või kuidas (kui üldse) vastab. Ainus mida teha saad, on oodata, mis võib kesta nädala või lausa kuid.

Riskijuhtimine ehk inglise keeles underwriting on protsess, mille käigus hinnatakse ettevõtte krediidivõimekust ehk suutlikkust laenu või mõnda muud krediiditoodet teenindada.

Capitalias asetame vajalikud muutujad võrrandisse: võtame ettevõtte iga aspekti piltlikult öeldes luubi alla ja keskendume hindamisele selleks, et anda vastus laenu taotlusele 24 tunniga. Kõik kliendid, kes meie poolt on finantseeritud, suhtlevad otse inimesega, kes nende taotlust krediidikomitees kaitseb ehk investeeringute juhiga või traditsioonilises panganduses teatud ka kui riskijuhiga (i.k. underwriter).

Kas tekkis huvi teada saada, kuidas sinu riskijuht nii lühikese aja jooksul nii detailselt laenutaotlust töötleb? Panime kokku killukesed vastused kõige levinumatele küsimustele, mis meie riskijuhtimise protsessi kohta esitatud on:

Mis asi on investeeringute või riskijuhtimine?
Lihtsamalt öeldes, underwriting ehk riskijuhtimine on protsess, mille käigus me hindame ettevõtte krediidivõimekust ehk seda, kas klient kvalifitseerub mõne meie finantseerimistoote kasutamiseks. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul näiteks jälgime, et igakuine laenu koormus ei kasvaks liialt suureks ning et laenu period poleks ebaproportsionaalselt pikk. Meie platvormi kaudu investeerijate jaoks peame kindlustama riskile vastava hinnataseme selleks, et investoritel säiliks huvi panustada kohalikesse ettevõtetesse.

Milliseid finantsdokumente riskijuhid hindavad?
Tavaliselt küsime iga taotluse korral kõige põhilisemaid andmeid nagu bilanss, kasumiaruanne ja pangakonto väljavõte, kusjuures me vaatleme igat edastatud infokildu väga tähelepanelikult. Riske hinnates me teeme järeldusi sinu maksude tasumise distsipliini ja ettevõtte pangakonto liikumiste osas. Seda selleks, et mõõta laenude tagatamise võimet ja analüüsida omaniku ja juhi ostuseid oma äritegevuse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks.

Miks Capitalia investeeringute juhid helistavad laenu taotlejatele personaalselt?
See võib-olla ei tundu tipp-tehnoloogiaga kaasaskäiv, kuid lihtne kõne on siiani kõige parem viis ettevõttest ja selle põhitegevusest ülevaate saamiseks. Me finantseerime äritegevusi kümnetes erinevates tegevusvaldkondades, esindatud on kõik alates ehitusest kuni restoranide, jalgrattapoodide ning loomakliinikuteni ja me jumaldame võimalust suhelda üks-ühele nende eriliste ja spetsiifiliste teadmiste hoidjatega. Telefonikõne vältel võib riskijuht sult küsida miks sa ettevõtlusega alustasid, võimalused ja väljakutsed millega igapäev vastamisi seisad ning kuidas laen, mida taotled aitaks sul äri kasvatada. Nad otsivad vastuseid spetsiifilistele küsimustele, kuid kõige tähtsam selle juures on sinu võimalus näidata oma kirge turu poolt pakutud võimaluste kasutamise osas.

Meie Capitalias suhtume tõeliselt kirglikud väikse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ja jälgime suurima rahuloluga nende arenemist aja jooksul. Meie jaoks on väga oluline olla kursis sinu ettevõtte ja tegevusala detailidega selleks, et anda õiglane hinnang. Meis tekitab sinult laenutaotluse saamine elevust, sest see näitab meile, mis sind igal hommikul üles tõusma motiveerib.

Veel üks Baltikumi ettevõte on kasutanud võimalust kaasata kapitali ühisrahastuse platvormi www.capitalia.com kaudu. Investorid näitasid üles suurt huvi ja 176500 euro suurune laen kahekümneneljaks kuuks rahastati minutite jooksul pärast selle avalikustamist. Investoritele pakuti 15% intressi kvartali maksetega.
 
Ettevõte asutati 2010. aastal IT-spetsialistide poolt, kellel on teadmisi erinevate transpordisüsteemide ja -tehnoloogia tarkvarasüsteemide kohta. Kleintech Services SIA pakub transpordi turvalisuse lahendusi, tarkvaraarendus-, tugi- ja hooldusteenuseid paljude suurimate Läti era- ja riigiettevõtete jaoks. Ettevõtte vajas finantseerimist 176500 euro ulatuses 24-kuuliseks perioodiks, et tagada käibekapital Läti raudtee ja teiste pikaajaliste projektide elluviimiseks. Investoritele pakuti intressi 15% aastas kvartaalse amortisatsioonigraafiku alusel. Ettevõtte juhatusel on IT-tööstuses üle kümne aasta pikkune kogemus ja märkimisväärne allkirjastatud lepingute ajalugu, kogusummas üle 2 miljoni euro.
 
ÜHISRAHASTUSE PLATVORMIST
Ühisrahastuse platvorm võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel lihtsamalt finantseerida käibekapitali, investeeringuid ja ettevõtte väljaoste summades alates 50 000 kuni 1 000 000 eurot.

CAPITALIAST
AS Capitalia on esindatud NASDAQ Riia börsil ja on üks juhtivaid ettevõtete väikefinantseerijaid Baltimaades. Tänaseks on Capitalia käibekapitali- ja investeerimislaene väljastanud rohkem kui 1000 äriühingule, olles finantseerinud ettevõtete arengut juba üle 30 miljoni euroga.

Riskikapital on välise investori poolt ettevõttesse paigutatud raha, eesmärgiga finantseerida uut ärisuunda, mahtude kasvu või probleemi lahendust. Raha paigutatakse teades, et eksisteerib riskib ettevõtte kasumlikkuse ja tuleviku rahavoogude osas. Investeering tehakse pigem osade või aktsiate eest kui traditsioonilise laenuna lootuses teenida tavapärasest suuremat tasu.
 
Riskikapital on märkimisväärne rahastusallikas startup-de ja lühikese ajalooga ettevõtete jaoks, kellel ei ole veel juurdepääsu suurtele rahaturgudele. Tavaliselt otsib selline raha väljundit uutes mikroettevõtetes, millel on pikaajaline kasvu- ja tulupotentsiaal. 
 
Kes on riskikapitalist?
Riskikapitalist ei ole tingimata rikas üksikisik, vaid pigem limiteeritud partnerlus ühiselt loodud fondis, millest tehakse rahapaigutusi mitmesse erinevasse ettevõttesse. Suurused varieeruvad mõne miljoni euro suuruste investeeringute ühingutest kuni globaalselt investeerivate miljardiliste mahtude fondideni. See võib olla väike grupp investoreid või suure kommerts- või investeerimispanga või ka kindlustusseltsi haru, mis tegeleb oma emaettevõtte klientide ja väliste investorite rahade paigutamisega. Igal juhul on riskikapitalisti eesmärk, kasutades oma teadmisi ja kogemusi, olla rahastuse allikaks ettevõtetele, mis peaksid hinnanguliselt kolme kuni seitsme aasta jooksul oma investoritele tulu tooma.
 
Investeeringute tulu:
Kõik riskikapitali investeeringud pole tulutoovad. Ebaõnnestumise määr võib olla üsna kõrge, ka 20 kuni 90% portfellist võib loodetud kasu asemel kahju tuua. Samas õnnestumise korral olla tootlikkus 300 kuni 1000 protsenti.
 
Partnerlus:
Lisaks osalusele, eeldab riskikapitalist osalemist ka selle ettevõtte juhtimises, strateegiate ning plaanide koostamises. Riskikapitali fondi partneritel on reeglina varasemad kogemused äriorganisatsioonide juhtimisest, pangandusest või konkreetsest tegevusalast. Enamusel juhtudel astub fondi liige investeeritavas ettevõttes juhatusse ja tõenäoliselt aitab täiendavalt palgata oma ala juhtiveksperte sõltuvalt ettevõtte tegevusalast.
 
Investeeringute eelistused:
Enne riskikapitalisti jutule minemist on oluline teha ära kodutöö. See tähendab uurimist, millisele tegevusele konkreetne fond on pühendunud. Mitte kõik neist ei finantseeri alustavaid ettevõtteid. Mõned panustavad vaid väikse seemne äsja asutatud äridesse, samal ajal kui teised investeerivad juba tegutseva ettevõtte kasvu või lausa äritsükli lõpu faasi, finantseerides siis väljaostu või ümberstruktureerimist.
 
Riskikapitali fondid võivad olla üldise suunitlusega, investeerides erinevatesse valdkondadesse ja geograafilistesse asukohtadesse. Tüüpilisem on siiski teatud tegevusalale või piirkonnale keskendumine, millest saab aimu külastades konkreetse fondi kodulehte.
 
Riskikapital ei ole lahendus kõigile alustavatele ettevõtetele, pigem on see raha väga valiv. Enim huvitutakse mastaapse kasvupotentsiaaliga ärist, millest kolme kuni kümne aasta pärast suure kasumlikkusega väljuda. Enamus riskikapitali fondide rahast suunatakse sellistesse sektoritesse nagu tehnoloogia, biotehnoloogia ja teadus.
 
Juhul kui riskikapital pole sinu jaoks, uuri ka teisi võimalusi. Capitalia rahastus pole nii valiv, olles midagi riskikapitali ja kommertspanga vahepealset. Suudame pakkuda paindlikku finantseerimist kuni miljon eurot nii laenude kui arvete finantseerimisena. Vaata lähemalt siit.

Veel üks Baltikumi ettevõte on kasutanud võimalust kaasata kapitali ühisrahastuse platvormi www.capitalia.com kaudu. Investorid näitasid üles suurt huvi ja 51 575 euro suurune laen kaheteistkümneks kuuks rahastati koheselt pärast selle avalikustamist. Investoritele pakuti 15% intressi igakuiste tagasimaksetega.

Ettevõte asutati 1997. aastal ja tegeleb kookide, saia- ja magustoitude hulgimüügiga Baltikumis. Ettevõte on Saksa kaubamärgi Kuchenmeister GmbH ametlik esindaja ning otsis täiendavat finantseerimist suuruses 51 575 euro kaheteistkümneks kuuks, et vabastada kapitali teise projekti jaoks. Ettevõtet DC & KM Baltic SIA haldab juhatuse liige, kellel on rohkem kui 20-aastane kogemus selles valdkonnas. Ettevõttel on Balti riikides pikaajalised koostööpartnerid, sealhulgas suurimad supermarketite ketid. Investoritele pakutakse intressi 15% aastas (1,25% igakuiselt) igakuise amortisatsioonigraafiku alusel.

ÜHISRAHASTUSE PLATVORMIST
Ühisrahastuse platvorm võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel lihtsamalt finantseerida käibekapitali, investeeringuid ja ettevõtte väljaoste summades alates 50 000 kuni 1 000 000 eurot.

CAPITALIAST
AS Capitalia on esindatud NASDAQ Riia börsil ja on üks juhtivaid ettevõtete väikefinantseerijaid Baltimaades. Tänaseks on Capitalia käibekapitali- ja investeerimislaene väljastanud rohkem kui 1000 äriühingule, olles finantseerinud ettevõtete arengut juba üle 30 miljoni euroga.

Veel üks Baltikumi ettevõte on kasutanud võimalust kaasata kapitali ühisrahastuse platvormi www.capitalia.com kaudu. Investorid näitasid üles suurt huvi ja 70 700 euro suurune laen kaheteistkümneks kuuks rahastati koheselt pärast selle avalikustamist. Investoritele pakuti 11,40% intressi igakuiste intressitagasimaksetega.

2016. aastal asutatud ettevõte teeb investeeringuid kinnisvarasse. Ettevõte otsis täiendavat rahastamist, et osta Riia äärelinnas 7 väiksema suurusega korterit. Pärast renoveerimist ja väiksema maa rendilepingu uuendamist müüakse korterid. Laen on tagatud Riia kesklinnas paikneva 74 m² suuruse elamupinnaga ja juhataja isikliku käendusega. Korteri väärtuseks on 150 000 eurot. Käesoleva ettevõtte juhataja on muude ettevõtete kaudu juba varasemalt olnud Capitalia klient suurepärase maksekäitumisega.

ÜHISRAHASTUSE PLATVORMIST
Ühisrahastuse platvorm võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel lihtsamalt finantseerida käibekapitali, investeeringuid ja ettevõtte väljaoste summades alates 50 000 kuni 1 000 000 eurot.

CAPITALIAST
AS Capitalia on esindatud NASDAQ Riia börsil ja on üks juhtivaid ettevõtete väikefinantseerijaid Baltimaades. Tänaseks on Capitalia käibekapitali- ja investeerimislaene väljastanud rohkem kui 1000 äriühingule, olles finantseerinud ettevõtete arengut juba üle 30 miljoni euroga.

Metsamajandamisega tegelevast ettevõttest kuni suveniiride tootja ja toidukaupade jaeketini – teenustasu vaba võimalus Baltikumi ettevõttete laenudesse investeerida on järjest tavapärasem. Enamasti on investeeritavad summad väikesed (keskmiselt 5000 eurot investori kohta), kuid Baltikumis loodud ettevõtetesse panustamine on eriline, need ettevõtted on meile lähedal, tuttavad ja nende arengupotentsiaal arusaadav.
 
Kuna majanduslangusega kaasnenud mõjudest on taastutud, kasumlikkus tõusutrendis, inimeste sissetulekud suurenevad ja töötus väheneb, on säästude investeerimine aktuaalne teema. Võib olla täiesti kindel, et see populariseerub lähiajal veelgi. Säästude tootlikkus pole vähem oluline. Inimesed tunnevad elavat huvi arenevate ärivaldkondade vastu, “isuäratavad” edulood tekitavad soovi mitte ainult kaasa elada, vaid ka osaleda. Samal ajal tavapärane hoiustamise ja investeerimise institutsioon, kommertspank, on kaotanud oma atraktiivsuse. Mitte ainult selle pärast, et pakutavad instrumendid lubavad 0-lähedast tulemit, vaid ka selle tõttu, et pangandussektori monopoolne seisund majandustsüklis on märkimisväärselt vähenenud. Meie näeme varade kasvatamiseks palju uusi võimalusi, mis on suhteliselt riskivabad ja mis veel olulisem, eduka tegevuse tulemusena saab ise vilju korjata, ehk investeerimisel on lisa väärtus ning tähendus – tulemus on personaalne.
 
Klassikalised investorid hoiavad oma tähelepanu aktsiaturgudel. Kahjuks on see suhteliselt piiratud võimalustega, eriti Eesti ettevõtete osas. Sellegi poolest on huvi kohalikesse äridesse investeerida väga suur, mis on ka mõistetav, kuna Eesti ettevõtlus on jätkusuutlik ja usaldusväärne ning hea viis oma riigi ettevõtlust toetada. Kasu on mõlemapoolne - investor teenib tulu ja osaleb, ettevõtja aga kasutab investori panust oma äritegevuse arendamises.
 
Investeerimistegevusele kasvavat konkurentsi pakkuv alternatiivne ühisrahastuse keskkond on hiljuti väljaarendatud capitalia.com, mis on ühtlasi  tegutsevatele ettevõtjatele koht kapitali ligi meelitamiseks. Ühisrahastuse platvormides pole midagi uut, aga selle kättesaadavus ja uudsus finantseeringu saamiseks on veel avastamata. Meie loodud platvormil saab investeerimist alustada 1000 euroga ühe projekti kohta. Olemas on laenusaaja detailne ülevaade ja oodatav tootlikkus (tulumäär sõltuvalt projektist varieerub  12% ja 16% vahel).

Samal ajal saavad ettevõtted suurendada kapitaliseeritust 50 tuhandest miljoni euroni investeerimiseks, käibevahenditeks või näiteks osaluse väljaostu tehinguks. Finanseerimise saamine platformilt on kui prestiižne saavutus, mida võiks võrrelda aktsiate emissiooniga väärtpaberiturul. Ettevõte on võimeline paljusid erainvestoreid oma äritegevuse jätkusuutlikkuse ja arengu osas veenma, suurendades samal ajal oma kaubamärgi tuntust ning potentsiaalset kliendibaasi.
 
Peab mainima, et juba esimese kuu möödudes oli selge mõlema, nii finantseeringu saaja kui investeerija poolne väga suur nõudlus. Üheksa ettevõtet on soovitud rahastuse saanud, hetkel valamistame ette viite uut projekti ja üle 100 investori on tehingutesse panustanud. Pea kõik üles seatud projektid said küsitud finantseeringu paari päeva kui mitte tunniga. Kokkuvõtvalt, alates capitalia.com avamisest detsembris 2017, on 750 tuhat eurot investeeritud üheksasse ettevõttesse.

Minu hinnangul, lisaks juba mainitud intressitulu suurusele, on niivõrd kõrge huvi põhjendatud uue, majanduslikult aktiivse generatsiooni mõtteviisi muutusega. Ühisrahastus on üks puzzle tükk suuremast pildist, mida võiks kutsuda jagamismajanduseks (sharing economy). See on ajendatud inimeste soovist osaleda uute innovatiivsete äriideede teostamises, nende arendamistes ja täiustamises. Inimene kes oma teenitud raha kuhugi investeerib, tahab saada rohkem kui intressitulu. Selle tõttu on ka kõik meie platvormi projektid „oma looga”. Alates äriideest kuni tegevuse alustamise ja edasi arendamiseni, kus täiendavat kapiali küsitakse. Muuseas, selline platvorm näitab ilmekalt ka investorite soovi toetada oma kohalikke ettevõtteid. Suurem osa konkreetsesse projekti investeerijatest on laenusaajaga samast riigist.
 
Ühisrahastuse kõige suurem eelis on sisuline soov teha koostööd. Isik, kellel on idee, soovib tegutseda koos inimestega, kes omavad tahet tulemuslikult, madala riskiga ja mõtestatult oma raha paigutamiseks. Samal ajal meie, kui 10-aastast investeerimiskogemust omavad professionaalid, jagame oma teadmisi ja valime välja kõige perspektiivsemad ettevõtted, panustame nende arengusse koos investoritega ja valvame, et kõik toimiks ootuspäraselt.

Veel üks Baltikumi ettevõte on kasutanud võimalust kaasata kapitali ühisrahastuse platvormi www.capitalia.com kaudu. Investorid näitasid üles suurt huvi ja 61 000 euro suurune laen kaheteistkümneks kuuks rahastati koheselt pärast selle avalikustamist. Investoritele pakuti 13,80% intressi igakuiste tagasimaksetega.

2013. aastal asutatud ettevõte tegeleb värskete ja külmutatud toiduainete hulgimüügiga. Nende tootevalikusse kuuluvad puuviljad, marjad ja looduslikud seened. Ettevõte pakub paindlikke ja kliendile orienteeritud lahendusi alates toodete pakendist kuni kohaletoimetamiseni nii kohalike kui ka välismaiste ostjate jaoks, nagu HoReCa, pagaritöökojad ja valmistoidu tootjad. Ettevõte otsis täiendavat kapitali, et osta vajalikku inventari uutele tootegruppidele - külmutatud kartulid. Laen on tagatud kahetoalise korteri kinnisvaraga 83 000 euro väärtuses. Ettevõtte juhtkond on kogemusi selles valdkonnas juba üle 15 aasta.
 
ÜHISRAHASTUSE PLATVORMIST
Ühisrahastuse platvorm võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel lihtsamalt finantseerida käibekapitali, investeeringuid ja ettevõtte väljaoste summades alates 50 000 kuni 1 000 000 eurot.

CAPITALIAST
AS Capitalia on esindatud NASDAQ Riia börsil ja on üks juhtivaid ettevõtete väikefinantseerijaid Baltimaades. Tänaseks on Capitalia käibekapitali- ja investeerimislaene väljastanud rohkem kui 1000 äriühingule, olles finantseerinud ettevõtete arengut juba üle 30 miljoni euroga.

Veel üks Baltikumi ettevõte on kasutanud võimalust kaasata kapitali ühisrahastuse platvormi www.capitalia.com kaudu. Investorid näitasid üles suurt huvi ja 82 000 euro suurune laen kaheteistkümneks kuuks rahastati vaid mõne minuti jooksul pärast selle avalikustamist. Investoritele pakuti 14% intressi igakuiste tagasimaksetega.

2011. aastal asutatud ettevõte on spetsialiseerunud spordivahendite ja inventari hulgi- ja jaemüügile. Jaemüük toimub läbi 1400 m2 suuruse poe, mis asub Klaipedas, samuti ka e-poe kaudu. Antud ettevõte haldab Baltimaade suurimat spordivahendite ja inventari e-poodi. Lisaks pakub ettevõte konsultatsiooni-, projekteerimis- ja paigaldusteenuseid erinevate spordirajatiste jaoks, nagu areenid, multifunktsionaalsed väljakud ja spordiklubid. Ettevõte otsis täiendavat kapitali, et tarnida suurt hulka spordivahendeid uude 2500 m2 suurusesse spordiklubisse Šiauliais. Ettevõtte juhtkonnal on antud valdkonnas kogemusi juba üle 15 aasta.

ÜHISRAHASTUSE PLATVORMIST
Ühisrahastuse platvorm võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel lihtsamalt finantseerida käibekapitali, investeeringuid ja ettevõtte väljaoste summades alates 50 000 kuni 1 000 000 eurot.

CAPITALIAST
AS Capitalia on esindatud NASDAQ Riia börsil ja on üks juhtivaid ettevõtete väikefinantseerijaid Baltimaades. Tänaseks on Capitalia käibekapitali- ja investeerimislaene väljastanud rohkem kui 1000 äriühingule, olles finantseerinud ettevõtete arengut juba üle 30 miljoni euroga.

Riskikapitalile on mõned suurepärased alternatiivid, mida peaksite kindlasti uurima rahastamisallikate otsimisel. Üks selline alternatiiv on äriingel - investor, kes võtab Teid oma tiiva alla ja aitab arengus järgmisele tasemele tõusta. Äriinglitel ei ole tavaliselt sügavaid taskuid, nii et keskmised investeeringud kipuvad olema väiksemad kui riskikapital, umbes 50-100 tuhande dollari kanti. Olge sellise kapitali suuruse juures ettevaatlikud, kui kaalute kontrolli andmist oma ettevõtte üle. Näiteks ei pruugi olla mõistlik jagada juhatuse liikme kohta äriingliga, kellel pole aega, kogemusi või asjatundlikkust, et ettevõttesse märkimisväärselt panustada.

Võite kaaluda ka strateegilisest investorist partnerit. See võiks olla edasimüüja, klient või muu äripartner, kellega praegu töötate, kes on huvitatud investeeringutest Teie ettevõttesse. Strateegilisel investoril on tihtipeale sügavamad taskud kui äriinglil, kuid sageli on neil investeerimiseks ka hea põhjus - veenduge, et olete selle põhjusega hästi kursis. Võib olla soovib investor kasutada Teie ettevõtte tehnoloogiat üksnes oma eesmärkide saavutamiseks, avaldades Teie ettevõttele negatiivset mõju. Samas võib investor vastutasuks soovida litsentseeritud edasimüüja lepingut, mis õnnestumise korral Teile aga kasuks tuleb. Peaasi, et teie huvid oleksid kaitstud.

Hiljuti lisandunud võimalus Baltikumis on rahastada ettevõtte kasvu ühisrahastuse platvormide, näiteks Capitalia.com kaudu. Sellistel platvormidel võite saada vajaliku finantseeringu ilma, et loobuksite kontrollist oma ettevõtte üle. Platvormide kaudu finantseeringul on ka muid eeliseid, nagu otsuste kiirus ja rahastamise atraktiivsus, paindlikkus ning lihtsus.

Enne kui otsustate riskikapitali kasuks, mõelge oma eesmärgid läbi. Kui palju kapitali vajate? Kas soovite passiivseid või aktiivseid investoreid? Kas soovite ka turundustegevust aktiveerida? Kas soovite kasvatada oma juhtkonna liikmete arvu? Kas nõukogul on vaja kogenumaid liikmeid? Sellistele küsimustele vastamine aitab Teil otsustada, kelle poole pöörduda investeerimiskapitali saamiseks, olenemata kas tegemist on riskikapitali, äriingli, strateegilise investori, ühisrahastuse või millegi muuga.

Kui otsustate riskikapitali kasuks, tehke kõik endast olenev, et jõuate riskikapitalini usaldusväärse viite kaudu. Ja tehke alati eeltöö, nii oma sihtrühma valimisel kui ka omaenda ärivajaduste kaardistamisel. Olge alati hästi ettevalmistatud ja hoidke oma ettekanne lühikese ning konkreetsena. Teadke oma ärieesmärke ja olge ausad kui jagate neid oma tulevaste investoritega.

Väikeettevõtjad on sageli silmitsi murega – kliendid, eriti suured ettevõtted nõuavad üha pikemaid arvete tasumistähtaegu ja pangad ei võimalda vajalikku finantseeringut samal ajal kui hooajaline müük ning nõudlus küsivad vaba käibekapitali.

1. Mis on tegelikult faktooring ehk arvete müük?
Ettevõtjana teate, et käibekapital on äri elu allikas. Väikeettevõtlus ongi kulukas ja võib juhtuda, et tehtud töö eest tuleb tasu oodada nädalaid kui mitte kuid. Suure kliendi või tellimuse võitmine on ärile suurepärane uudis, kuid see võib ka tähendada survet rahavoole juhul kui Teie klient nõuab pikka maksetähtaega.
Kas poleks tore saada tasu enne 6 nädalat või 3 kuud? Arvete müük on kõige sobivam lahendus. Capitalia finantseerib kuni 100% arve summast ning maksetähtaja saabumisel teeb Teie klient makse Capitalia kontole.
 
2. Miks see hea on?
Faktooring võimaldab väljastatud arvete eest raha vabastada. Seetõttu on võimalik:
- rahuldada hooajalist nõudlust, suurendades varusid
- tasuda ettemaks tarnijale soodustuse saamiseks
- palgata täiendavaid töötajaid
- olla atraktiivne partner uutele klientidele, pakkudes konkurentidest pikemaid maksetähtaegu.
 
3. Kuidas eristub Capitalia finantseering?
Me hoolime väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest. Capitalia finantseerimise valimisel:
- saad rohkem raha oma loovutatud arvete eest
- saad läbipaistva hinnapakkumise
- saate vabalt valida, millised arved müüa
- saate finantseeringu samal päeval
- ei pea vara pantima
 
4. Millised on alternatiivid arvete müügile?
- Pikaajaline ärilaen. Pikaajaline laen on halb variant kui rahastamise vajadus on ajutine, sest peate maksma kasutamise eest ka siis kui seda enam otseslt ei vaja. Laenu põhiosa aja jooksul väheneb. See tähendab, et olemasolevad rahalised vahendid vähenevad. Faktooringu kasutamisel aga ettevõtte käibevahendite limiit suureneb.

Veel üks Baltikumi ettevõte on kasutanud võimalust kaasata kapitali ühisrahastuse platvormi www.capitalia.com kaudu. Investorid näitasid üles suurt huvi ja 50 000 euro suurune laen viieks kuuks rahastati vaid mõne tunni jooksul pärast selle avalikustamist. Investoritele pakuti 15% intressi igakuiste tagasimaksetega.

Ettevõte, mis on asutatud 2012. aastal, pakub hulgimüügiks laia valikut toidulisandeid ja tervisega seotud tooteid, mida levitatakse ettevõttele kuuluvate kaubamärkide ja lepinguliste tootmisettevõtete kaudu. Firma ostab tööstus-, logistika- ja turundusfunktsioonid sisse ning selle tulemusena on ettevõttes vaid 4 põhikohaga töötajat. Ettevõte otsis täiendavat käibekapitali, et osta all hanget nii olemasolevatele kui ka uute toodete valmistamiseks. Ettevõtet haldavad kaks juhatuse liiget, kellel on samas valdkonnas kogemust juba üle 5 aasta.

ÜHISRAHASTUSE PLATVORMIST
Ühisrahastuse platvorm võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel lihtsamalt finantseerida käibekapitali, investeeringuid ja ettevõtte väljaoste summades alates 50 000 kuni 1 000 000 eurot.

CAPITALIAST
AS Capitalia on esindatud NASDAQ Riia börsil ja on üks juhtivaid ettevõtete väikefinantseerijaid Baltimaades. Tänaseks on Capitalia käibekapitali- ja investeerimislaene väljastanud rohkem kui 1000 äriühingule, olles finantseerinud ettevõtete arengut juba üle 30 miljoni euroga.

Kui väikeettevõtete omanikud vajavad kapitali, lähevad nad "raha" otsingule. Esimene samm peaks aga olema otsustamine, milline rahastus on ettevõttele kõige parem. Äri käivitamisel või laiendamisel mõjutab raha allikas ettevõte tuleviku.
 
Lihtsalt öeldes on ettevõtte jaoks kaks peamist finantseeringu allikat
Ärilaenud: ärilaen on kohustus, mille peab tasuma teatud tähtaja jooksul teatud intressimääraga. Üks eelis on see, et laenuandjal ei ole ettevõtte haldamisel hääleõigust. Teine eelis on see, et laenuandjal ei ole õigust ettevõtte kasumile ega vastutust kahjumi korral.
Puuduseks on asjaolu, et kui ettevõte ei suuda laenu tagasi maksta, peab omanik või juht selle tagasimaksmise eest isiklikult vastutama. Kui laenu tagasi maksta ei suudeta, võib omanik oma ettevõtte üle kontrolli kaotada.
Investeeringud: investeerimine on omakapitali soetamine (st aktsiaosalus). Tavaliselt nõuab protsess lisakulutusi müügi dokumenteerimiseks. Investor võib nõuda ka ettevõtte ümberkorraldamist, et kaitsta ennast vastutuse eest. Eeliseks on see, et kui raha kaotatakse, ei ole omanikul kohustust seda tagasi maksta.
Puuduseks on investori õigus määrata, kuidas äri juhitakse. lisaks saab ta osa kasumist. Investori aktsepteerimisel võtab ettevõtte omanik kohustuse partnerile tulemustest aru anda.
 
Kuidas otsustada, milline rahastuse vorm on Teie ettevõtte jaoks õige
Otsustage ärilaenu kasuks kui:
• Raha on vaja lühikese või kindla perioodi jooksul. See ajavahemik on tavaliselt lühem kui kaks aastat ja seda võimalik see tähtajaks tagasi maksta. Ettevõttel peaks olema piisav rahavoog, et tasuda intresse ja põhiosa. Teie ettevõtte võime laenu tagasi maksta saab kindlaks määrata rahavoogude finantsmudeli abil, mis on tavaliselt kättesaadaval raamatupidamissüsteemides.
• Raha on vajalik seadmete, hooajaliste inventaride või muude varade soetamiseks. Sel moel saab kohustust tagada nende konkreetsete varadega ja tänu sellele, on laen tõenäoliselt madalama intressimääraga.
• Raha võib saada pereliikmetelt või sõpradelt. Selle tulemusena saab ettevõtte laenu tagasi maksta kokkulepitud aja jooksul ja laenuandja ei pea Teie ettevõtte juhtimisse sekkuma.
• Finantseeringu vajadus on vähem kui 250 000 eurot. Sõltuvalt ettevõtte suurusest peaks see olema vähem kui 10% ettevõtte aastastest kapitalivajadustest.
 
Otsustage investori kasuks kui:
• Raha on vaja pika või teadmata ajavahemiku jooksul. Seda tüüpi investeeringuid nimetatakse mõnikord alaliseks kapitaliks. Raha sissemakse periood on tavaliselt kolm aastat või rohkem, olenevalt ettevõtte tegevusalast ja suurusest.
• Raha on vajalik äri olulisel määral laiendamiseks. Sellisel juhul on ettevõte osutunud kasumlikuks ning potentsiaal on mõõdetav. Kasvu saavutamine võib hõlmata professionaalse juhtimismeeskonna ja täiendavate müügipersonali hankimist või uute tegevuskohtade avamist.
• Väikeettevõte vajab täiendavat juhtimisabi või kontakte, juurdepääsu ressurssidele, mis pole neile saadaval olnud. Sel juhul nimetatakse investoreid "arukaks rahaks". Teisisõnu, nende väärtus ettevõttele ulatub kaugemale kapitali infusioonist. Nad aitavad leida uusi kliente või ettevõtte tarneahelaid.
• Ettevõte ei saa finantseeringut. Oluline on meeles pidada, et pangad pakuvad madalat intressimäära ainult selliste laenude puhul, millega ei kaasne kõrget riski. Pangad ei ole investorid, kelle tulu põhineb ettevõtte edukusel. Kui ettevõte on varajases staadiumis, ei oma positiivset rahavoogu või omanikul ei ole kinnisvara laenu tagamiseks, siis võib investor olla ainus tee edasi.
• Omanik ei taha isikliku varaga laenu tagada. See on vajalik paljudel juhtudel kui raha on saadud pangast või alternatiivsetelt finantseerijatelt.
 
Ükskõik, kas Teil on vaja ärilaenu või investorit, pöörake tähelepanu üksikasjadele.
Kui vajate laenu, veenduge, et kasutate seda hästi ja otstarbekalt.
Kui Teil on vaja investeerijat omakapitali, siis vajalikud dokumendid võite leida Startup Estonia lehelt.

Pangad on väga igapäevane ja juba ka pikaaegne nähtus. Varasemalt kui ettevõtja vajas oma äri edendamiseks laenu, suundus ta kohaliku sõbraliku laenuhalduri vastuvõtule. Või siis natuke hilisemal ajal ka mõne laenuühistu või sarnase institutsiooni jutule. Suurem osa ettevõtetest olid väikesed ja pangad olid väga rõõmsad kui said oma naabritest väikeettevõttele ärilaenu jagada.
 
Täna elatakse aga palju kommertslikumas maailmas. Pangad on suured, lausa hiiglaslikud konglomeraadid. Ning kuigi enamus ettevõtteid on siiani väikesed, ei vaata suured pangad neid enam kui ihaldusväärseid laenukliente. Liiga riskantsed, võrreldes suurte, hästi üles ehitatud organisatsioonidega ja liiga pisikesed laenusummad, millelt korralikku kasumit teenida. Iga väikeettevõtja, kelle finantseerimisest pank on keeldunud, teab seda hästi omast käest.
 
Alternatiivsed laenuandjad ei ole mingid viimase võimaluse institutsioonid, vaid on väikeste ettevõtete jaoks olemas kui pangad seda pole.
 
MIKS ALTERNATIIVSED LAENUANDJAD ON PAREMAD KUI PANGAD
Palju suurem tõenäosus positiivset vastust saada ja märksa kiirem otsustusprotsess – enamus taotlusi ja infovahetust toimub onlines.
 
LAHENDUSTE MITMEKESISUS
Alternatiivne laenuandja on paindlik, lähtutakse reaalsetest vajadustest. Pangad pakuvad standardseid, pikaajalisi fikseeritud graafikuga, jäigalt tagatud investeerimis- või arvelduslaene. Aga väike ettevõte vajab enamikel juhtudel käibekapitali finantseerimist. Lihtsamalt öeldes näiteks kaubavarude suurendamist, millesse suured pangad panustada ei riski, sest ebaõnnestumise korral on inventari või käendust tüütu realiseerida.
 
VÕLGNEVUSTE AJALUGU POLE ÜLETÄHTSUSTATUD
Juhul kui pank peaks mõne tasumata jäänud makse leidma, võib olla kindel, et vastus laenu taotlusele on negatiivne. Alternatiivsed laenajad sellest nii suurt numbrit ei tee. Võlg ei tähenda automaatselt keeldumist, minevik on minevik ja kõigele võib olla hea põhjendus. Olulisem on praegune olukord ja võime kohustusi täita ning probleeme lahendada.
 
LAENU SAAB KÄTTE KUI SELLE TAOTLEMISE PÕHJUS POLE VEEL UNUNENUD
Tõsiselt. Kiirus on väikeste tegijate jaoks ülimalt oluline, sest kõikvõimalikud arengud toimuvad märksa lühema perioodi vältel. Kui midagi juhtub, peab hetkega reageerima, et mitte kliente või partnereid kaotada. Pangad on selles osas nagu lennukikandjad. Nad ei saa järsult kurssi muuta. Faktooringu või muu krediiditoote taotlemiseks on vaja tohutut paberimajandust ja kannatlikkust enne kui vastus laekub. Traditsioonilistel pangalaenudel on oma aeg ja koht, kuid seniks aitavad alternatiivsed finantseerijad äritegevust ja krediidivõimekust kasvatada.
 
ROHKEM MÕISTMIST
Väikeettevõtjad on alternatiivse laenaja poolt koheldud kui päris inimesed, kes peavad igapäevaselt oma äritegevuse muredega silmitsi seisma. Kui finantseerija osas hea valik teha, võib temaga kui oma finantsmeeskonna liikmega arvestada.
 
Kuigi alternatiivseid ettevõtete rahastajaid on palju, pole kõik sarnased. Mõned tegelevad tehingu, teised tagatiste põhiste projektidega, kokkuvõttes on kõigi nende eesmärgiks laene väljastada. Valides oma äritegevusele sobivaima partneri, saab lühiajalise laenu, arvete finantseerimise ehk faktooringu või investeerimislaenu abil arengut märkimisväärselt toetada.

Kuigi ärilaen taotlevate ettevõtete sisu ja suurus varieerub, on teatud kindlad kriteeriumid, mida alati jälgida tuleb. 3 peamist ülesannet enne laenu taotlemist:

1. Anna laenamise vajadusele selge, läbipaistev ja aus põhjendus
Kui ärilaenu saamist põhjendatakse ebamäärase vastusega, mis ei kõla loogiliselt, siis on keeldumine enam kui tõenäoline. Sellest järeldub, et laenusaaja pole krediidivõimeline ning kasutab raha ebamõistlikult.
 
2. Pane kogu vajalik dokumentatsioon juba varem kokku
Iga laenuandja, küsib sama infot, seal hulgas pangakonto väljavõtet ja finantsaruandeid.
Seega on igati abiks kui ettevõtjal on vajalikud dokumendid juba PDF formaadis arvutisse salvestatud. Nii on osapoolte vaheline ebavajalik ja aegavõttev infovahetus välistatud.
 
3. Korrasta krediidikäitumise ajalugu
Laenutaotlejad peaksid enne avalduse saatmist kriitiliselt oma krediidikäitumise ajaloo üle vaatama ja võimalusel korda tegema, sest see võib otsustavalt mõjutada ärilaenu saamist või väljastatava laenu tingimusi suuruse ning hinna poolest. Kas ettevõttel on kehtivaid maksuvõlgu? Kas on muid viivitusi, näiteks arvete tähtaegsel tasumisel? Ole valmis veenvalt põhjendama. Hea uudis on see, et negatiivne krediidiajalugu on võimalik korda teha. Täida oma üles jäänud kohustused ja lase negatiivne info registritest eemaldada. See kõik on vajalik ja tasub vaeva nägemist.

Trumpa konkurendid üle, motiveeri oma meeskonda ja loo head strateegiad.
Ettevõtte kasvades võib olla raske otsustada, kuhu investeerida ressursse. Siin on mõned näpunäited.

1. Pakkuge oma meeskonnale rohkem vabadust
Pakkuge töötajatele võimalusi arenguks ja edusammudeks, näiteks suurema vastutuse andmise näol. See aitab hoida ettevõttes töötajad, kes soovivad ennast arendada ning annab omakorda Teile võimaluse keskenduda strateegiale. Õpetage inimesi ja lubage neil ettevõttes kasvada.

2. Arendage ettevõtte sisekliimat
Juhul kui firmal on rohkem kui üks kontor või filiaal või omab töötajad, kes töötavad kodukontoris, võib olla raske säilitada ühtset ettevõttekultuuri. Võite personali jaoks välja töötada veebipõhiseid koolitusi, mis aitavad jagada selgeid ettevõtte põhiväärtusi, tagades samal ajal ka töötajate pideva väljaõppe. Pidage meeles, et Te ei saa paluda oma töötajatel teha midagi, mida Te ise pole valmis tegema.

3. Olge teadlikud oma nõrkustest
Olge teadlikud oma nõrkustest ja oma tugevustest. Ümbritsege ennast töötajatega, kellel on erinevad tugevused ja laske neil ennast õpetada. Keegi ei eelda, et teate ning oskate kõike.

4. Suhelge töötajatega
Küsige oma töötajatelt nende arvamust, mida ettevõte peaks tegema ja kuidas see peaks toimuma. Kaasates teiste arvamusi ja mõtteid võib ettevõtte areneda jõudsamini – lisaks annab see headele töötajatele võimaluse ettevõtluses osaleda. 

5. Struktuur
Kasv väikesest keskmise suurusega ettevõtteks võib olla kaalukas muutus, eriti kui võtate kasutusele vertikaalse juhtimisstruktuuri. Tekitades käsuliini, ärge pidurdage innovatsiooni.
 
6. Võtke aeg maha
Paar päeva ettevõttest eemalviibimine võib olla revolutsiooniline - eriti kui suhtlete ettevõtjate ja inimestega, kes on sarnastes olukordades nagu Teie. See võib muuta ettevõtte väljavaateid. Osalege nädalavahetuseti juhtidele mõeldud kursustel ning kaaluge mentorlust.

7. Osalege üritustel
Käige äriüritustel ja koguge nippe. Kasutage võrgustike loomise aega nii hästi kui võimalik - Te ei tea kunagi, kellega võite kohtuda ja kuidas nad saaksid Teie äri edendada.

8. Olge kirglikud
Kui Teile ei paku rõõmu ettevõtlus või tööstusala, kus töötate, siis olete valel teel.

Tehnoloogia või loomemajanduse ettevõtted on rikkad intellektuaalse omandi poolest, kuid tavamõistes pigem mitte. Sellest tulenevalt võib olla vajaliku käibekapitali ja piisava raha puudujääki raskem täita. Kasvavatel ettevõtetel, eriti väikeettevõtetel on keeruline ärilaenu taotleda. Ehkki äri- ja juhtimismudelid on ajas edasi liikunud, ei ole traditsioonilised pangandus- ja finantsteenuste pakkujad suutnud ajaga kaasas käia.

Võtame näiteks pangalaenu taotlemise.

Ärilaenu saamine võtab aega. Laenutaotluse vormid on pikad ja nende läbivaatamine kestab nädalaid. Pangad nõuavad sageli ettevõtte kahe aasta raamatupidamisaruandeid koos juhtimisdokumentide ja rahavoogude prognoosidega. Pangad võivad ka eeldada, et ettevõte saab pakkuda tagatist, näiteks hüpoteeki või kommertspanti, mis tänapäeva ettevõtetel pole tingimata võimalik.

Kuid ka siis ei ole laenu saamine garanteeritud. Pankades vormistatakse taotlused ettepanekuteks krediidikomiteedele, mis võivad otsustada, et laenu väljastamine on liiga riskantne. Võib juhtuda, et finantseerimisest keeldutakse lähtudes ettevõtte tegevusvaldkonnast, kuna see on juba laenuportfellis ülekaalus. Ka pettumust valmistava otsuseni jõudmiseks peab protsesside pikkuse tõttu nädalaid ootama. 

Lisaks eelnevale hoiatavad ärikonsultandid üha rohkem, et laenud ettevõttele ei ole alati kõige sobivam viis käibekapitali puudujäägi rahastamiseks. Kui ettevõte võtab täitmiseks uue olulise tellimuse, võib laenu taotlemisele kuluv aeg ja seejärel tagasimaksemise 12-kuuline periood pikendada projektiga ühele poole jõudmist. Laenu teenindab firma tavaliselt pikema perioodi vältel kui projekt ise kestab.

Te ei pea oma bilanssi tingimata kohustusi juurde lisama, vaid saate oma bilansis olevaid varasid - nagu arveid - ümber arvestada käibekapitaliks.

Arvete müük ehk faktooring on paindlikem lühiajaline rahastamismehhanism. Faktooringu pakkujad aitavad vabastada ootel olevaid käibevahendeid. Kliendid saavad ühe või kahe päeva jooksul kuni 100% oma arve väärtusest rahana.

Uued kliendid peavad läbima esialgsed kontrollid, et tagada äri üldist usaldusväärsust. Arvete müük välistab mitmete taotluste esitamise protsessi ning vajaduse seada tagatis äri või isikliku vara näol. Tasumata arvete, mis näitavad ettevõtte saadaolevaid tulusid, müük võimaldab äritegevuse praeguste vajaduste rahastamist. Sõltumatult pankadest, mille laen ettevõtetele võib oodatust kulukamaks kujuneda. 

Ettevõtte finantside ja tulude haldamine võib olla täiskohaga töö ning sellega tegelemiseks võib Teil olla isegi palgatud raamatupidaja. Sellegi poolest, et toimuva üle kontrolli hoida, eelistavad paljud väikeettevõtete omanikud aruannetega jändamise enda kanda jätta.

Kui ka Teie tegelete ettevõtte raamatupidamisega ise, siis järgnevalt on toodud mõned arvestusvalemid, mida võiksite tunda. Neid valemeid peetakse igas ettevõttes standartseks, sest annavad hea ülevaate, kui jätkusuutlik äritegevus parasjagu on, samuti aitavad need hinnata, kas ettevõttele laenu võtmine oleks antud juhul parim viis ettevõtte rahastamiseks.

1. Raamatupidamise võrrand

varad = kohustused + omakapital
 
Mida see tähendab:
• Varad on kõik asjad, mida ettevõte omab, sealhulgas põhivara, raha, inventar ja varud, mille abil luuakse tulevane kasu.
• Kohustused on kohustused, mida peate kandma, sealhulgas rendimaksed, kaupmehe konto tasud ja võlgade teenindamine.
• Omakapital on ettevõtte osa, mis tegelikult kuulub omanikele.
 
2. Puhaskasum
puhaskasum = tulud - kulud
 
Mida see tähendab:
• Tulud on ettevõtte müügitulu või muu sissetulek.
• Kulud on kulutused, mis on seotud müügitööga.
 
Kulude lahutamisel tuludest saate ettevõtte puhaskasumi. See on raha, mille olete teeninud. Kui Teil on alles alustav ettevõte, võib juhtuda, et see number on negatiivne. Eesmärk on saavutada positiivne tulemus, mis tähendab, et äritegevus on kasumlik.
 
3. Tasuvuspunkt
nullpunkt = püsikulud / (müügihind - muutuv kulu ühiku kohta)
 
Mida see tähendab:
• Püsikulud on korduvad, prognoositavad kulud, mida peate äritegevuse toimimiseks maksma. Need kulud on näiteks kindlustusmaksed, üür/rent, töötajate palgad jne.
• Müügihind on jaemüügihind, millega müüte oma tooteid või teenuseid.
• Muutuv kulu ühiku kohta on kulutus, mis ühe ühiku toote valmistamiseks kulub.
Kui jagate püsikulud toote marginaaliga ehk müügihinnaga, millest on maha arvatud toote valmistamise kulu, saate äritegevuse tasuvuspunkti, mis näitab, kui palju tuleb müüa, et kõiki kulusid katta.
 
4. Raha osakaal
raha osakaal = sularaha / lühiajalised kohustused
 
Mida see tähendab:
• See annab Teile ülevaate sellest, kui palju raha praegu on.
• Sularaha on Teie käsutuses oleva raha summa. See võib hõlmata tegelikku raha ja raha ekvivalente (nt väga likviidseid investeerimisväärtpabereid).
• Lühiajalised kohustused on ettevõtte jooksvad võlad.
 
Raha osakaal näitab, kui hästi suudab ettevõte oma jooksvaid kulusid katta. Mida suurem number, seda võimekam on ettevõte ja võimaliku ärilaenu teenindamise suutlikkus hea.
 
5. Kasumimarginaal
kasumimarginaal = puhaskasum / müügitulu
 
Mida see tähendab:
• Puhaskasum on kogu summa, mille ettevõte on teeninud pärast kulude katmist.
• Müügitulu on ettevõtte kogukäive.
• Kui jagate puhaskasumi oma müügituluga, saate teada ettevõtte kasumimarginaali.
 
Suur kasumimarginaal on märk väga võimekast ettevõttest ja vastupidiselt madal kasumimarginaal äritegevuse suhtelisest edutusest. Samuti võib see näidata, et ettevõte ei suuda oma kulusid hästi juhtida. Pidage meeles, et kui äritegevuse müügitulu on suur, kuid kasumimarginaal on endiselt madal, võib olla õige aeg vaadata üle kõik näitajad, mis ettevõttele kulu toovad.
 
6. Võlgade ja omakapitali suhe
võlgade ja omakapitali suhe = koguvõlgnevus / kogu omakapital
 
Mida see tähendab:
• Kohustused kokku sisaldavad kõiki kulusid, mida peate tasuma, näiteks laenu- või intressimakseid.
• Omakapitali kogusumma on see, kui palju ettevõttest tegelikult kuulub omanikule või teistele töötajatele. Teisisõnu on see summa, mille omanik on investeerinud oma ettevõttesse.
 
Suur võlgade ja omakapitali suhe näitab, et oluline osa Teie ettevõtte kapitalist pärineb välistest allikatest, näiteks pankadest või alternatiivsetelt rahastajatelt. Juhul kui äritegevusse sooviksite kaasata investoreid, võib kõrge võla ja omakapitali suhe rahastamise saamist raskendada.
 
7. Müüdud kauba kulu
müüdud toodete kulu = varude summa – müügikulu
 
Mida see tähendab:
• Materjalid või varud kokku on summa, mida ettevõte peab kulutama toote valmistamiseks või laovarude tagamiseks.
• Müügikulu on müüdud kaupade kogukulu.
 
Müügikulude lahutamisel varude maksumusest saate teada müüdud kauba kulu. See näitab, kas kulud, mida maksate oma toote valmistamiseks, on kooskõlas tuluga, mille teenite selle müümisel.
 
Erinevaid raamatupidamislikke valemeid on palju enam, kuid eeltoodud seitse on kõige sagedamini kasutatavad. Nende valemite mõistmine tuleb kasuks ka siis kui Te oma raamatupidamisega ise ei tegele. Mida paremini Te finantse mõistate, seda efektiivsemalt suudate oma äri hallata.

Üks peamiseid põhjuseid rahaliste probleemide tekkimisel on ettevõtte võlad. Tavaliselt ilmneb selline olukord siis, kui majanduses on seisak ning ettevõttes ei toimu piisavalt müüki, et võlakohustusi täita. Paljud ettevõtte omanikud võtavad majanduskasvu ajal laene oma äri laiendamiseks. Seejärel aga püüavad hallata kõiki kohustusi, samaaegselt müügi langusega - tagajärjeks mitmete firmade pankrot. Juhul kui Teie ettevõttel on liigsed kohustused kuid pankroti väljakuulutamine pole mõeldav, siis võivad järgnevad soovitused Teile kasuks tulla.
 
Määrake ettevõtte kohustuste ja omakapitali suhe
Kõigepealt tuleb arvutada ettevõtte kohustuste ja omakapitali suhe, mis näitab kui suur on võlg võlausaldajatele võrreldes omakapitaliga. Tehte tegemiseks on vaja teada kahte arvu. Esiteks liitke kokku kõik kohustused – nii lühiajalised kui ka pikaajalised. Järgnevalt on Teil vaja teada ettevõtte kogu omakapitali - selle leiate bilansi aruandest. Seejärel paigutage numbrid valemisse:

                        kohustuste ja omakapitali suhe = kohustused/omakapital

Juhul kui ettevõtte kohustused on 200 000 EUR ning omakapital 100 000 EUR siis on kohustuste ja omakapitali suhe 2. See tähendab, et iga euro eest, mis on ettevõttes, võlgnete võlausaldajatele 2 eurot. Kui ettevõtte kohustuste ja omakapitali suhe on liiga kõrge tähendab see, et müügist saadav tulu ei ole piisav võlakohustuste täitmiseks. Ideaalne suhtarv sõltub ettevõtte tegevusalast.
 
Kuidas vähendada võlga
Mida kiiremini suudate kohustusi vähendada, seda kiiremini hakkab Teie ettevõtte ka kasvama. Võlakohustuste vähendamine võimaldab võlausaldajatele tasumise asemel kasutada ettevõtte kasumit äritegevuse arendamiseks. Järgnevalt mõned viisid kuidas seda saavutada.
 
Suhelge oma ettevõtte tarnijate ja klientidega
Inimestel kellel on isiklik võlg, võib õnnestuda võlausaldajaid vältida, kuid ettevõtjate puhul on lood teisiti. Ettevõtte võlausaldajateks on reeglina samad isikud, kes varustavad äri toorainete või toodetega. Seega on mõistlik neid suhteid hoida. Olge ausad oma tarnijatega. Tõenäoliselt pole see neile esimene kord kui klient ei suuda arvet tähtaegselt tasuda. Uurige tarnijalt võimalusi maksetähtaja pikendamiseks. Sama kehtib ka muud tüüpi võlausaldajate kohta, näiteks krediitkaardi pakkujad ja muud laenuandjad. Võlausaldajad tulevad parema meelega Teie soovidele vastu kui pealt vaadata Teie ettevõtte pankrotistumist ning selle tagajärjel tühjade kätega jäämist.
 
Müüge ära kõik ilma milleta hakkama saate
Kas Teie ettevõttel on varusid, masinaid või seadmeid, mida saaksite müüa? Kinnisvara või sõidukeid, mis pole ilmtingimata vajalikud? Müüge maha kõik mis võimalik ning kasutage tulusid võlgade vähendamiseks.
 
Vähendage kulusid
Kulude vähendamisel on võlgadest vabanemisel oluline tähtsus.  Kontrollige kõiki ettevõtte igapäevaseid kulusid ning määrake kindlaks, mille arvelt on võimalik kärpida. Lisaks vaadake üle ka töötajate töötunnid ja mõelge, kas saaksite nende tööaega vähendada, isegi kui peaksite kedagi isiklikult asendama. Tehke kõik, mida saate, et vähendada tegevuskulusid ning kasutage vabanenud vahendeid võlgade tasumiseks.
 
Konsolideerimine
Peamine põhjus miks suurenenud võlg saatuslikuks muutub, on väikeste maksete kuhjumine. Üks võimalus on võtta laenu kõikide kohustuste kogusummas ning teha makseid vaid ühele võlausaldajale. Kui ettevõtte krediidihinnang on võlgnevuste tõttu kannatada saanud, eksisteerib võimalus taotleda rahastust alternatiivsetelt laenuandjatelt. Teine võimalus on konsolideerimine. See tähendab, et töötate välja ühise plaani võlgade vähendamiseks koos ettevõtte võlausaldajatega. Pange tähele, et konsolideerimine mõjutab oluliselt ettevõtte krediidihinnangut, seega peaksite selle variandi eelnevalt tõsiselt läbi kaaluma.
 
Faktooring
Kui Teie ettevõttel on palju debitoorseid nõudeid, saate neid müüa olenevalt arve tingimustest – seda nimetatakse faktooringuks. See on kiire viis, kuidas vabastada käibevahendeid, mida saaks kasutada võlgade tasumiseks. Üks põhjuseid, miks väikesed ettevõtted satuvad raskustesse on vabade vahendite puudumine. Midagi muud ei vähenda vabasid vahendeid kiiremini kui võlakoormus. Kaaluge eelnevalt mainitud variante ning otsustage, milline neist võiks Teie ettevõtet kõige rohkem aidata.

Küsi mistahes ettevõtjalt rahavoogude kohta ning nad ütlevad, et hilinevad maksed on peamine põhjus, mis tekitavad peavalusid ning unetuid öid. Väikeste ja keskmiste ettevõtete rahastajana, tegeleb Capitalia igapäevaselt ettevõtjatega, kes vajavad rahavoogude elavdamiseks lisa käibekapitali kaasamist.

Aeglane maksete laekumine põhjustab tarnijatele maksmisega hilinemist ning vähendab äri kasvuvõimalusi. Järgnevad 5 nõuannet aitavad teie ettevõttel paremini hallata klientide makseid ning parandada rahavoogusid. Esimene punkt vajab aega ja uurimist, teised nõuanded on üsna lihtsad, kuid võivad lõigata teile suurt kasu!
1. Korrasta arve detailid! Ole metoodiline ja ajatundlik. Soovitame väljastada arve kohe, kui töö on tehtud või tooted on välja saadetud. Tee kindlaks, et su makseid on lihtne tasuda ning et arvel oleks kõik vajalikud detailid – arve number, maksetähtaeg, pangarekvisiidid, kontaktandmed küsimuste korral ning toote- või teenusekirjeldus ühikuhinna ning tellitud ühikute kohta.
2. Soorita krediidikontroll. Müügist pole mingit kasu, kui sulle ei tasuta (või ei tasuta õigeaegselt) ning parim viis selle kontrollimiseks on läbi regulaarsete krediidikontrollide, mis võiks toimuda vähemalt igal kuul.
3. Eralda müük maksete sissenõudmisest. Tee kindlaks, et inimesed, kes vastutavad müügi eest ei tegele võlgade sissenõudmisega. Loo 2 eraldiseisvat rolli oma ettevõttes, kus töötajatel on selged töökohustused.
4. Ära saada lihtsalt välja arvet nii jää ootama parimat. Saada ka meeldetuletusi ning helista, kui maksetähtaeg on käes või juba möödas. Samuti tasub kliendiga luua suhted, et nad teavitaksid teile olukordadest, kui nad jäävad hiljaks, mitte lihtsalt ei väldiks teie kõnesid.
5. Esimesed kolm nõuannet on suhteliselt kiired lahendused. Viimane soovitus, kui teil on aega uurida, võib aga avaldada kõige positiivsemat mõju teie ettevõtte rahavoogudele. Ettevõtte juhtkond peaks vaatama suurt pilti ning tegema kindlaks, kas nende ettevõte on rahastatud ikka kõige tõhusamal viisil. Capitalia arvete müük võib olla kasulik lahendus. Kui müüte arved Capitaliale, et pea te enam ootama 15 – 90 päeva, et raha nende eest kätte saada. Maksame teile raha välja kohe, kui olete arve oma kliendile väljastanud. Samuti saame panna paika krediidilimiidi vastavalt teie vajadustele! Arvete müügi puhul pole tavaliselt vaja lisatagatist!

„Käiberaha on kuningas“ ja arvatavasti iga ettevõtte elutee olulisim osa. Ilma vaba rahata jäävad kasumid tähtsusetuks. Tuhanded kasumlikud ettevõtted ebaõnnestuvad igal aastal, sest neil jääb puudu käiberahast. Õigete vahenditega saab ettevõte oma rahavoogusid kontrollida ja tagada parim finantsiline positsioon tarnijate ja klientide vahel.

Positiivse rahavoo saavutamine vajab palju tööd.
Üks peamine nipp edukaks rahavoo juhtimiseks on hea krediidikontroll.
Heade ja usaldusel baseeruvate suhete loomine tarnijate ja klientidega on tähtis – aga seda ei tohi kunagi teha enda ettevõtte elatise arvelt.

Suurenevad maksetähtajad ja lõputu konkurents on jätnud mitmeid ettevõtted sõltuvaks oma suurimatest klientidest ning laastavalt suur number ettevõtteid on sunnitud oma ärisid sulgema, sest kliendid on neile võlgu.

Süstemaatiline ja hästi planeeritud krediidikontroll on vajalik igale kasvavale ettevõttele ja hoiab hundid ukse lävelt eemal.

Meie viis kuldset reeglit tagavad selle, et suudad hoida head suhted klientidega, esitada arveid tõhusalt, hoida ettevõtet heal järjel – ning saada paika krediidikontrolli protseduur, mida su kliendid austavad ja toetavad.
Krediidikontroll on süsteem, mis pakub kindlust anda krediiti ainult klientidele, kes on maksejõulised ja kindlustab õigeaegse maksmise kliendi poolt.

1. Kehtesta igale kliendile kõrgeim krediidilimiit

See peaks olema igale kliendile eraldi kohandatud.
Tee uurimistööd – leia soovitusi teistelt ettevõtetelt, kellega nad on koostööd teinud. Kasuta avalike andmebaase, et vaadata ettevõtte finantsseisu ja makseajalugu – seda infot saab tasuta või väikse raha eest veebis. On ääretult tähtis hinnata krediidiriske, kui ettevõte sõlmib uusi lepinguid.

Kui limiit on kehtestatud, ära sellest üle mine!

Me saame aru, et väiksele või kasvavale ettevõttele on ahvatlev anda krediiti paremate tingimuste ja lepingute nimel kuid pole mõtet ennast ebakindlusesse visata. Mida väiksem sa oled, seda haavatavam sa oled.

2. Kehtesta minimaalne kogus tellimuste jaoks, millele annad krediiti

Tee kindlaks, et sinu käes on kontroll – klient peab mõistma, kes saab krediidi saamisest kasu. Müügileping peaks sisaldama klauslit, et tooted ei vaheta omanikku enne, kui nende eest pole tasutud, isegi kui need on juba kliendile kohale viidud.

3. Kasuta head klienditeenindust enda kasuks

Hoia kliendiga ühendust. Kui kaubad on kohale saabunud, helista ja kinnita see üle. Küsi, kas nad on teenindusega rahul olnud ja anna mõista, et nende tagasiside on oluline.
See on hea praktika, kuna saad kliendilt tagasisidet ning samal ajal saad kindel olla, et kontaktandmed edasiseks kommunikatsiooniks on olemas.

Õnnelik klient, õnnelik sina!

4. Mõistan oma kliendi maksekäitumist

Ole teadlik maksetingimustest. Küsi küsimusi ja tee uurimistööd enne, kui kauplema hakkad.
Kui oled varustatud faktide ja muude teadmistega, võid leida alternatiivseid rahavoogusid.

Kas klient sooritab kõik maksed iga kuu samal kuupäeval või projektipõhiselt või hoopis kord iga kolme kuu tagant?
Ehitades järjest tugevamaid suhteid klientidega, õpid sa tundma ka nende makseharjumusi ja tänu sellele saad sa seda ära kasutada enda rahavoo täiendavaks finantseerimiseks, kui seda peaks vaja minema. Mida rohkem tead, seda parem on su positsioon.

5. Koosta sobilik protseduur

Pea meeles! Koosta korralikud protseduurid arvetega ümberkäimiseks ja maksete kättesaamiseks. Ole alati kindel, et esitad arveid õigeaegselt – tee seda, mida nõuad. See on hädavajalik, kui nõuad teistelt tõhusust.
Leia igal nädalal aega, et tegeleda arvemajandusega ning ajada taga makseid. Koosta strateegia, mis avaldaks survet neile, kes ei maksa.

Ole viisakas, ole järjepidev, kuid ära vabanda.

Arvete müük on hea võimalus ettevõtetele rahavoogude kontrollimiseks, kuna väljastatud arved tasutakse teile koheselt. Paraku on arvete müügi kohta levinud mõned müüdid, mis võivad jätta ettevõtjad ilma heast võimalusest oma rahavoogusid kontrollida.
 
Toome välja 5 enamlevinud müüti, analüüsime neid ning võrdleme praktikas toimuvaga.
 
Müüt 1: “See on kindlasti kallis”
Arvatavasti on kõige enamlevinud müüt, et arvete müügi kasutamine on kallis. Kui inimesed kuulevad paindlikust ja kiirest rahastamisvõimalusest, siis arvatakse, et see tuleb millegi arvelt. Tegelikkuses ei ole arvete müük kallim kui mõni teine levinud laenutoode ja võib kokkuvõttes kujuneda hoopis soodsamaks tänu lühikesele tähtajale.
 
Müüt 2: “Mu kliente hakatakse makse sooritamiseks tülitama”
Teiseks levinud müüdiks peetakse, et ettevõtte kliente hakatakse maksete sooritamiseks taga ajama ja see näitab, et nende “võlg” on edasi müüdud. Paljude ettevõtete jaoks on see lubamatu ning neil on soov hoida kontrolli ja häid suhteid oma klientidega, mille nad on rajanud läbi raske teekonna.
Kuna selline tegevus on tõesti levinud mitmetel arvete müügi teenuste pakkujatel, siis meie Capitalias ei kontakteeru teie kliendiga, et makseid kätte saada. Ainukene hetk, kui me teie kliendiga kontakteeruksime, oleks juhul, kui teie ettevõte hakkaks pankrotistuma, seega tavapäraselt saate oma kliendisuhteid hoida ise.

Müüt 3: “See on ainult probleemsetele ettevõtetele”
See on täiesti väär väide. Arvete müük on tavapärane rahastamise võimalus, mis aitab ettevõttel planeerida rahavoogusid ja kasvu läbi kättesaadava ja lihtsa lahenduse. Capitalial on terve pagas ettevõtjaid, kes tänu oma arvete müügile on saanud oma ettevõtet kiiremini kasvatada. Olgu selleks tipphooaeg või lihtsalt rahavoogude kindlustamine uute projektide tarbeks, arvete müük on selleks parim lahendus.
 
Müüt 4: “Ma pean müüma kõik oma kliendi arved”
Osad ettevõtjad soovivad suuremat paindlikkust ning soovivad müüa ainult üksikuid arveid. Näiteks olukorras, kui ettevõttel on üks kindel klient, kellel on pikemad maksetähtajad või kes maksab regulaarselt hiljem, siis oleks otstarbekas kasutada arvete müüki vaid selle kliendi puhul.
Tõesti, osad teenusepakkujad nõuavad teatud kliendi kõikide arvete müümist, kuid tuleb valida pakkuja, kes annab võimaluse müüa ainult üksikuid arveid. Sellistviisi arvete müügi puhul saab kasutada ära arvete müügi paindlikkuse eelise.
 
Müüt 5: “Ma jään pikka lepingusse lõksu”
Kõik taandub sellele, et tuleb kindlaks teha, et valitud toode on teie äri jaoks õige. Osad arvete müügi teenuse pakkujaid sõlmivad pikaajalise siduva lepingu. Meie leping Capitalias ei kohusta teid millekski ning saate müüa ainult need arved, mida ise soovite müüa. Loe meie arvete müügi teenuse kohta siit. Ehk olete kuulnud veel mõnda müüti arvete müügi kohta? Andke meile teada võttes meie sõbraliku tiimiga ühendust ning küsige oma ettevõttele vajaminevat finantseeringut!

Väikeste ettevõtete juhid on väga hästi kursis, mida tähendab pühendamine – leida uusi kliente, saada paremaid tingimusi tarnijatelt või olla meelejärgi töötajatele. Ärimaailmas on selle nimetuseks müük ja uued ettevõtjad peavad otsustavalt oma ideedele ja uutele toodetele rahastust otsima. Äriideede mitmekesisusel pole piire ja seega potentsiaalseid investoreid valides peab silmas pidama rahastamisallika sobivust. Väikese ettevõtte raha vajaduse katmine võib sobida kommertspankadele, riskikapitali fondidele, äriinglitele või mõnele alternatiivsele rahastuse pakkujale. Rahastamisallikad võivad varieeruda sõltuvalt ettevõtte kasvuetapist.
 
Ideed ettevõtte loomiseks ja arenguks Eestis kui ka mujal maailmas saavad rahastatud eelkõige pereliikmete, sõprade, inkubaatorite, riigitoetuste, äriinglite kui ka idufondide kaudu. Ettevõtte kasvuperioodis mõeldakse rohkem investeerimisfondidele, alternatiivsetele laenajatele kui ka kaubanduslikule atraktiivsusele. Tehes valiku eelnimetatute vahel, tuleb siiski ühtemoodi valmistuda. Järgmised viis soovitust võivad olla aluseks, et investor oleks huvitatud ideele ütlema “JAH”.
 
1.     Müü ennast, seejärel ettevõtet. Investoritega vestlemist tuleks võtta kui töövestlust. Investorid hindavad ettevõtet kõigepealt läbi inimese ja alles seejärel hindavad ideed ja selle arengupotentsiaali. Ettevõtja peab veenma investorit enda tausta, kogemuste ja seniste saavutuste põhjal. Veel enam, nagu ka igas teises elusituatsioonis, loeb esmamulje palju. Seega on tähtis saabuda kohtumisele õigeaegselt ja sobivas riietuses. Näiteks teksad ja T-särk pole alati parim variant IT ettevõtte esindajale.

2.     Ole konkreetne. Hea ajapiirang oma idee põhipunktide rääkimiseks on 5 minutit. See peab olema liftijutt “elevator pitch”, mida saaksid rääkida olenemata investorist või asukohast. Peamine ülesanne on investorites huvi tekitada. Kui peale pooletunnist kohtumist ei suuda sa oma ideed ja põhipunkte edasi anda, siis ei vii see kindlasti positiivsete tulemusteni ja kohtumine on kurnav mõlemale osapoolele. Seetõttu on tähtis enne kohtumist läbi mõelda ja meelde jätta parimad müügipunktid, et neid lühikese aja jooksul efektiivselt kasutada.

3.     Ole ettevalmistunud. Juht peab olema kursis baasinfoga, mis ettevõttes toimub – finantsid, turuülevaated, tootmisprotsessid, konkurendid ja turundusplaanid. Lühike kuid ülevaatlik presentatsioon või väike brošüür ettevõttest võib jätta väga hea mulje. Ettevõtjad valmistavad harva enda tegemiste kohta ette esitlusmaterjalid, kuid need, kes seda teevad, seisavad teiste seast välja. Võtmetegur on ka keele valik vastavalt kontekstile – mõtle läbi, kellega kohtud. Investoritega kohtudes tuleks vältida liigset tehnilist sõnavara ja kõnepruuki, samuti tuleks vältida ka fraase “pole riski” või “puuduvad konkurendid”. Sellised fraasid tapavad investorite huvi.

4.     Uuri oma “doonorit”. Enne investoriga kohtumist on tähtis uurida, millega ta täpsemalt tegeleb. Igal investoril on oma nägemus ja omad parameetrid, millistesse toodetesse või tegevusalasse investeeringuid tehakse. Sellist informatsiooni saab tänapäeval lihtsalt leida investoriga seotud veebilehtedelt või sotsiaalmeediast. Näiteks riskikapitali fondilt lühiajalise laenu küsimine on ajaraisk nii ettevõtjale kui ka riskikapitalistile.

5.     Tea, mida tahad. Ettevõtja peab tegema kalkulatsioonid, kui palju ja mis ajaraamis rahastust vaja läheb. On eelistatav, et ettevõtja on paindlik rahastuse tingimuste suhtes – see aitab investoreid meelitada, kuid lähenemine, “võtame selle, mis pakud”, jätab professionaalsusest kauge mulje. Samuti pole hea idee raha küsimine “lihtsalt käibevahenditeks”. Ideaalis peaks juht omama nimekirja, milleks rahastust on tarvis ja tooma samal ajal välja ka tulemused, mida sellega saavutatakse. Selline ettevalmistus annab investorile kindluse, et omanik on oma ettevõttes toimuvaga kursis. Lisaks, investor ei pruugi ainult rahastust pakkuda, vaid ka nõustada ettevõtjat personalijuhtimise ja ekspordialastest küsimustes.

Neid 5 soovitust järgides parandab ettevõtja oma võimalust saada rahastatud kommertspanga või alternatiivse rahastaja poolt. On tähtis meeles pidada, et põhjalik ja suunatud ettevalmistus teeb investeeringu kaasamise huvitavaks protsessiks nii ettevõtjale endale kui ka investorile.

AS Capitalia finantseeris eelmisel aastal 465 Baltimaade ettevõtet enam kui 8 miljoni euroga. Pooled neist väikeettevõtetest olid Lätist, 40% Leedust ja 10% Eestist.

Eelmise aastaga kasvas väljastatud laenude summa 180%, mis on suurim tõus alates 2012. aastast.  

Capitalia juht Juris Grišis: “Rakendasime eelmisel aastal mitmeid meetmeid, et soodustada Baltimaade väikeettevõtete ligipääsu rahastamisele. Laienesime edukalt Eesti turule ning oleme siin lühikese aja jooksul rahastanud enam kui 50 ettevõtet. Arendasime välja oma arvete müügi teenuse, mis on osutunud klientide seas väga populaarseks ning tutvustasime ka mitmeid teisi väikeettevõtetele suunatud finantsteenuseid. Sel aastal on kavas luua Capitalia ühisrahastusplatvorm, mille kaudu saavad ettevõtted investoritelt kaasata kuni miljon eurot. Seega on ka sellel aastal plaanis väljastatud laenude hulka kasvatada.”

AS Capitalia on peamiselt rahastanud kaubandus- ja tööstussektori väikeettevõtteid. Keskmine väljastatud laen on 12 000 eurot ning keskmine laenuperiood 10 kuud. Investeeringuid ettevõtluse arenguks on tehtud nii linnades kui ka maapiirkondades registreerunud ettevõtetesse.

Enamik ettevõtteid kasutavad Capitalia teenust pangalaenu lisana või olukordades, mil pangalaen ei ole sobiv lahendus. Möödunud aastal oli Capitalia populaarseim toode ärilaen käibekapitali või põhivara investeeringuteks ning ka arvete ost, mis võimaldab ettevõtetel saada raha kohe kätte arvete eest, mida nad muidu peaksid ootama 30-90 päeva (ligi 75 ettevõtet on juba antud teenust kasutanud). 

Pole saladus, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad pankadele huvi ainult seni, kui nad maksavad teenustasusid lihtsate teenuste eest nagu ülekanded, konto ja kaardi omamine, POS-terminalid jne. Kusjuures, pankade teenustasud väljenduvad väikestel ettevõtetel suurte kuludena. Kuna pangad ei tule ettevõtetele vastu ning jätavad finantseerimata suures osas väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, eriti peale viimast finantskriisi, on loomulik, et selline suhtlus ei saa pikalt kesta. 

On hea näha, et tänapäeval on loodud mitmeid ettevõtteid finantsvaldkonnas, kes pakuvad pankadele alternatiivseid teenuseid. Ettevõtted saavad laenata, investeerida, hoida ja kanda üle raha läbi innovaatiliste lahenduste ja tänu sellele põigelda kõrvale kallitest ja tihtipeale aeglastest pankadest.

Enamgi veel, on oluline nentida, et ettevõtted saavad alternatiivsete teenusepakkujate kaudu palju kiirema teeninduse. Pankades võib laenutaotluste analüüs võtta aega 1-4 nädalat, kuid alternatiivsetelt teenusepakkujatelt saab pakkumised hoopis 1-3 päevaga.  Lisaks sellele saab alternatiivlahendusi kasutades paljudel juhtudel teha ülekandeid soodsamalt ja ka kiiremini.

Meil on hea meel näha, et finantsturg areneb ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtted teadvustavad enda jaoks rohkem eeliseid, mida pakuvad alternatiivsed laenude ja muude teenuste pakkujad. Õnnitlused kõigile, kes juba naudivad neid eeliseid. Nendele, kes pole veel julgenud alternatiivseid võimalusi kasutada, julgustame teid meiega ühendust võtma tasuta konsultatsiooniks.

Nüüdsest saavad kõik äriühingud rahastamisettevõtte Capitalia abiga oma klientidele (juriidilised isikud) pakkuda paindlikumaid maksetingimusi. 

Teenusega "Arve ost", tasub Capitalia arve teie kliendi eest ning teie kliendil on võimalus Capitaliale tasuda arve hiljem. Selle tulemusena saate teie raha kätte varem ning ei pea ootama kuniks arve laekub, kuid teisest küljest, teie klient saab rahavoogusid paremini planeerida ning maksta arve hiljem, siis kui talle sobilik.
Kui soovite teavitada oma kliente võimalusest tasuda arve hiljem, võite lisada arvele pildil oleva templi.


Rahastusettevõtte Capitalia poolt pakutav arvete müük ehk faktooring saavutas kiiresti populaarsuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Peale teenuse turule paiskamist eelmise aasta oktoobris, on seda kasutanud enam kui sajad ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus, müües kokku rohkem kui 5 000 000 euro väärtuses arveid. Osad kliendid nõuavad 30 kuni 90 päevaseid maksetähtaegasid, kuid müües oma arved, saavad ettevõtted raha koheselt kätte. Selline rahastamisviis on modernne alternatiiv traditsioonilisele pangafaktooringule.  

Alates tänasest ei paku Capitalia vaid laene, vaid ka võimalust hakata investoriks. Investorid saavad luua endale konto ühisrahastusplatvormil Mintos ja alustada investeerimist Eesti väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, aidates sellega kaasa Eesti ettevõtete ja majanduse kiiremasse arengusse. Ühisrahastusplatvormi Mintos kaudu on tänase päeva seisuga võimalik investeerida nii Capitalia poolt Eesti ettevõtetele väljastatud ärilaenudesse kui ka arvete ostu tootesse.

„Koostöö laiendamine Mintosega annab investoritele veelgi võimalusi, kuna teeb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetesse investeerimise kättesaadavamaks ja odavamaks. Praeguseks on juba investeeritud Mintoses saadavatesse Capitalia poolt väljastatud ärilaenudesse 1,3 miljonit eurot.“ kommenteerib Juris Grišins, AS Capitalia juhatuse esimees.

Kõik laenud, mis on Mintose platvormil, on Capitalia poolt juba eelrahastatud, seega hakkavad investeeringud tulu teenima koheselt. Investorid ei pea investeerima ainult laenudesse, vaid saavad ka investeerida arvete ostu.

Arvete ost võimaldab ettevõtetel saada raha kohe kätte, ilma 30-90 päevase maksetähtaja saabumist ootamata. Ettevõttel vabanevad külmutatud rahalised vahendid koheseks kasutamiseks. Kõige aktiivsemad arvete ostu teenuse kasutajad on hulgimüüjad, kelle kaupa müüvad edasi suured jaemüügiketid nagu näiteks Rimi ja Maxima. Capitalia rahastab 90% arve suurusest. Keskmine arve suurus jääb 1 000 euro ja 20 000 euro vahemikku.

Kõik laenud, mis Capitalia lisab Mintosesse on konfidentsiaalsed - see tähendab seda, et Capitalia ei avalikusta ühtegi ettevõtte spetsiifilist informatsiooni investoritele (laenutaotleja isikut, ettevõtte nime) - antakse vaid üldsõnaline ülevaade ettevõtte tegevusest ja laenu otstarbest ning avalikustatakse finantssuhtarvud ja hinnang ettevõtte finantsnäitajatele.

Ettevõttest
 
Capitalia on Balti riikide juhtiv väikestele ja keskmistele ettevõtetele finantsteenuseid pakkuv mittepangandusettevõte. Tänaseni on Capitalia finantseerinud rohkem kui 1000 ettevõtet ja väljastanud nende arenguks laene rohkem kui 14 miljonit eurot.

Bilanss ei ole vaid raport, mida tuleb Äriregistrile esitada, vaid see on ülevaade ettevõtte tegevusest, mille põhjal kreeditor otsustab, kas pakkuda ettevõttele ärilaenu või mitte. Samuti kasutavad bilanssi koostööpartnerid, et hinnata, kas tasub ettevõttega koostööd alustada või mitte.

Seega on küllaltki üllatuslik, et ettevõtted pööravad väga vähe tähelepanu oma finantsandmetele. Laenukapitali kaasamine korrastamata bilansiga on nagu tööintervjuule minemine määrdunud riietega.
Järgmised 3 lihtsat nippi aitavad ettevõttel bilanssi märkimisväärselt korrastada.

1. Eemalda ülepaisutatud bilansikirjed

Ülepaisutatud bilansikirjed ei tekita muud, kui küsimust, kas number vastab tegelikkusele. Enamasti on ebakorrektsed järmised bilansikirjed - varud (ettevõte ei ole läbi viinud varude intentuuri), nõuded (pole tehtud nõuetele allahindlusi) ja raha (sularaha, mida tavaliselt ei eksisteeri). Ebatavaliselt suured bilansikirjed viitavad üldiselt vigastele finantsandmete ja mitterahuldavalt raamatupidamisele oskusele ning automaatselt punane tuli nii kreeditoridele kui ka koostööpartneritele. Seega oluline on läbi viia varades inventuur ning vastavalt inventuuritulemustele bilansikirjeid korrigeerida.

2. Kontrolli oma nõudeid ja kohustusi

Nõuded ja kohustused peavad olema proportsioonis ärisektori keskmisega. Näiteks juuksurisalongil peaks bilansis olema nõuete taga enamasti “0”, sest kliendid maksavad teenuse eest koha peal. Samas printimisega tegeleval ettevõttel või vahendajal võivad nõuded olla ühe või kahe kuu tulu suuruses, sellisel juhul on mõistlik ettevõtte tegevust finantseerida arvete ostuga.
Võrdluseks näiteks viitab väga suur lühiajaliste kohustuste hulk sellele, et ettevõte ei tasu enda arveid õigeaegselt ja on tihti teistele võlgu (sellises olukorras tuleb kasuks krediidiliini kasutamine, et võlgadest kiiremas korras vabaneda) või on aruandes sees klassifitseerimisviga, kus näiteks tegelikkuses pikaajalised kohustused on kajastatud lühiajalisena. Seega peavad alati ettevõtted kontrollima, et nende bilansis olevad nõuded ja kohustused vasvatad reaalsusele.

3. Hoia ettevõtte ja omaniku varad, kohustused ja majandustehingud lahus

Tihti väikeste ettevõtete finantsid on lähedalt seotud ettevõtte omaniku finantsidega. See on täiesti mõistevav, kui omanik on ettevõttele laenuandjaks või vastupidi. Siiski tuleks rakendada majandusüksuse printsiipi, millest tulenevalt ettevõte arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate klientide ja teiste isikute varast, kohustusest ning majandustehingutest. Oluline on mitte segada oma ja võõrast vara ning tuleb jälgida, kelle raha ja kus kasutatakse.

Capitalia on 2015. aasta jooksul laenanud Baltimaade väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele rohkem kui 3 miljonit eurot.

Eelmisel aastal kasutas Capitalia pakutavat rahastamist 237 firmat. Keskmine ühele ettevõttele välja laenatud summa oli 9000 eurot keskmise tähtajaga 12 kuud. Enamik laene anti jaekaubandus- ja tootmisettevõtetele. Tähelepanuväärne on asjaolu, et valdav osa klientidest on maapiirkondade ettevõtted.

Capitalia juhi Juris Grišinsi sõnul tõi ettevõtte möödunud aasta jooksul turule mitmeid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud uusi finantstooteid.

“Meie arveostu ja krediidiliini pakkumised saavutasid kiiresti klientide seas suure populaarsuse,” lausus Grišins. “Kavatseme ka 2016. aastal aktiivselt suurendada väljastatavate laenude mahtu, kasutades selleks riskikapitali ja kommertspankade finantseeringut. Eesmärgiks on väljastatavate laenude mahtu kahekordistada. Oleme teinud ka kõik vajalikud ettevalmistused, et alustada tegevust Eesti turul, kus ettevõtted tunnevad kommertspankade poolt väljastavate laenude kõrval suurt huvi alternatiivsete finantseerimisvõimaluste vastu.”

Capitalia on märganud, et kliendid hindavad ja huvituvad järjest enam finantsteenustest, mida pakuvad finantseerimis- ja finantstehnoloogia mittepangandusettevõtted nagu Capitalia, Mintos, Bondora ja teised. Sarnaselt mujal maailmas valitsevatele tendentsidele on ka Balti riikide finantsökosüsteemis vähenemas traditsiooniliste pankade roll, mis peab andma teed mittepangandusettevõtetele.

Sel aastal on Capitalia finantseeringut kasutanud nt Veerenni Kvartal OÜ, Hertsog Consult OÜ ja mitmed teised. Capitalia finantsteenuste eeliseid on Baltimaades märganud ka riigi- ja munitsipaalettevõtted, kellest on saanud Capitalia erinevate teenuste aktiivsed kasutajad.

Ettevõttest
 
Capitalia on Balti riikide juhtiv väikestele ja keskmistele ettevõtetele finantsteenuseid pakkuv mittepangandusettevõte. Tänaseni on Capitalia finantseerinud rohkem kui 1000 ettevõtet ja väljastanud nende arenguks laene rohkem kui 10 miljonit eurot.

Rahavood on ettevõtte alustalaks. Sellest tulenevalt põhjustab käibekapitali puudujääk ootamatuid ja ebameeldivaid üllatusi. Selleks, et paremini planeerida ettevõtte rahavoogusid, on Capitalia loonud lihtsa rahavoogude planeerimise Exceli tööriista. Antud mudelit on võimalik kohandada vastavalt vajadusele, kas planeeritavaks perioodiks on kuud, nädalad või päevad. Juhul kui planeeritud rahavoog on negatiivne, pakub Capitalia klientidele lihtsat arvete ostu võimalust.

Rahavoogide planeerimise tööriist 2016	Kasutusjuhend - rahavoogude planeerimise tööriist

Investoritel on võimalus investeerida Capitalia poolt välja antud laenudesse ning tasumata arvetega tagatud lühiajalistesse laenudesse.  

Tänase seisuga on ühisrahastusplatvormil Mintos saadaval Capitalia poolt välja antud ärilaenud, millel on ka ettevõtte esindaja käendus. Samuti on võimalik investeerida väljastatud, kuid veel tasumata arvetesse. Selline toode annab võimaluse investeerida väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse läbi arvete, mis on väljastatud Baltikumis asuvate suurettevõtetele. 

„Koostöö laiendamine Mintosega annab investoritele veelgi võimalusi, kuna teeb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetesse investeerimise kättesaadavamaks ja odavamaks. Praeguseks on juba investeeritud Mintoses saadavatesse Capitalia poolt väljastatud ärilaenudesse 1,3 miljonit eurot.“ Kommenteerib Juris Grišins, AS Capitalia juhatuse esimees.

„Keskmiselt kolm neljast väikese ja keskmise suurusega ettevõtte esindajat Baltimaal väidavad, et õigeaegselt tasutud arved on vajalikud rahavoogude haldamiseks ning edukaks äri edendamiseks. Meil on tõeliselt hea meel, et rohkem kui 4000 platvormile registreerinud investorit saavad investeerida laenudesse, mis on tagatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arvetega, mis teeb rahastamise selles suurusjärgus ettevõtetele kättesaadavamaks.“ Selgitab ühisrahastusplatvormi Mintos juht Mārtiņš Šulte.

Arvete ost võimaldab ettevõtetel saada raha kohe kätte, ilma 30-90 päevase maksetähtaja saabumist ootamata. Ettevõttel vabanevad külmutatud rahalised vahendid koheseks kasutamiseks. Kõige aktiivsemad arvete ostu teenuse kasutajad on hulgimüüjad, kelle kaupa müüvad edasi suured jaemüügiketid nagu näiteks Rimi ja Maxima.

Capitalia rahastab 90% arve suurusest. Keskmine arve suurus jääb 1000 euro ja 20000 euro vahemikku. Kõik laenud, mis on Mintose platvormil, on Capitalia poolt juba eelrahastatud, seega hakkavad investeeringud tulu teenima koheselt.  

Capitalia ettevõtte rahastamine on hea võimalus firmadele, kellele traditsioonilised ärilaenud ei ole kättesaadavad või sobivad. Traditsioonilise ettevõtte laenu kättesaadavus võib sõltuda erinevatest aspektidest nagu firma tegutsemisaeg, sektor, finantsparameetrid jne. Enamikel juhtudele sõltub sobivus ettevõtte valikutest. Seetõttu on eriti oluline teada turul saadaolevate finantstoodete erinevusi. 

Siit leiad lühikese võrdluse Capitalia ärilaenu ja traditsioonilise ärilaenu vahel: 

Capitalia ärilaen	vs	Traditsiooniline ärilaen *
Põhiline dokumentatsioon, kõik teabevahetus elektrooniliselt	Taotluse nõuded	Täiendavad dokumentatsioon nõutav
Lühike elektroonilise taotlus ja intervjuu telefoni teel	Taotlusprotsess	Detailne elektroonilise taotlusvorm ja konsultatsioon teenindussaalis
Üks kuni viis tööpäeva	Otsustusaeg	Nädal või enam
Saadaval mittestandardsed laenutingimuste lahendused, ennetähtaegne tagastamine ilma lisatasuta	Paindlikkus	Ainult standardsed lahendused, ennetähtaegne tagastamine tasuga
Saadaval lühikese tegutsemisajaga ettevõttele ja väikese või likviidsuse kaotanud tagatisega	Kättesaadavus	Saadaval minimaalselt kaheaastase tegevusajalooga ettevõttele, ranged tagatise nõuded
Otsesuhtlus laenuhalduriga	Kasutajatugi	Kõnekeskus ja kontaktivormi põhine klienditeenindus

* Võrdlused on saadud avalikest allikatest ja individuaalsed ärilaenu pakkujate tingimused võivad olla teistsugused kui eespool näidatud

Capitalia pakub väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele uut rahastamise toodet - arve müük. Arve müük on lihtne ja mugav võimalus ettevõtetele rahavoo parandamiseks ja käibekapitali juhtimiseks. Selle tootega saavad ettevõtted müüa väljastatud kauba või teenuse arve tasu saamiseks juba järgmisel päeval. See uus ja uuenduslik rahastamise toode on kaasaegne alternatiiv traditsioonilisele kommertspanga faktooringule.

Taotluse arve müügiks saab teha spetsiaalsel Capitalia arvete ostu leheküljel. Arve rahastamise toode on saadaval ainult arvetele üle 1000 euro ja vähemalt 6 kuud tegutsenud ettevõttele aastakäibega üle EUR 50,000. Erinevalt tavapärastest pankade faktooringust, võib Capitalia arve müügiga alustada juba järgmisel päeval pärast taotlusvormi täitmist tänu kiirele ja lihtsale hindamisprotsessile.

"Arve müük on teatud tüüpi ettevõtte rahastamine, mis võimaldab klientidele väljastatud raha saada juba täna. See tagab, et arvete pikad tähtajad ei ole enam takistuseks kasvuvõimaluste kasutamisel. See toode on eriti sobiv väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel on sageli kehvem juurdepääs traditsioonilistele pangateenuste toodetele. Meie eesmärk on pakkuda ettevõtetele rahastamise toodet, mis on lihtne, mugav ja läbipaistev" ütleb Capitalia juht Juris Grišins.

Arve müük võimaldab ettevõtetel saada raha oma arve eest oodatust varem ning seeläbi juhtida rahavoogu ja suurendada käibekapitali. Läbi käibekapitali vabastamise saab klientidele pakkuda elastsemaid maksetingimusi ning seeläbi suurendada oma konkurentsivõimet.

Meil on hea meel, et meil on kliente erinevatelt tegevusalades ning kes jagavad ka oma tähelepanekuid Capitalia ettevõtte rahastamise võimaluste kohta. Me usume, et see on huvitav ja kasulik meie olemasolevatele ja tulevastele klientidele. 

JSC Versse juht Kestutis märgib, et 2014. aasta keskel otsis ta võimalusi suurendada oma firma käibekapitali. Versse viib läbi erinevaid koolitusi, mida rahastatakse Euroopa Liidu institutsioonidest või riiklikest vahenditest. Selleks, et edukalt ja tõhusalt täita need koolitused, on vaja suurt kapitali katmaks transpordi, majutuse, toitlustuse ja klassiruumide rendiga seotud kulutusi. Tuli teha palju kulutusi, mis maksti neile tagasi alles pärast projektide rakendamist, ja tavaliselt mitte õigeaegselt. 

"Praegune finantsturgude keskkond on selline, et kui ettevõttel on vaja saada käibekapitali (katmaks lühiajalise projekti vajadusi), siis pangad, kui traditsioonilised finantsinstrumentide väljastajad, enamasti ei aita. Pank andis väga selge vastuse, et kui laenu summa jääb alla 30 000 euro, siis ei ole see panga hindamisele kuluvat aega väärt. Tegelikult, lühiajalises perspektiivis, on praktiliselt võimatu saada turult sellist 10-20 tuhande eurost laenu " - ütleb juht, lisades: 

"Suur tänu ühele pangale, mis soovitas meil probleemi lahendamiseks teha taotlus Capitalias. Meie kogemus Capitaliaga on küll veel lühike. Ma arvan, et 2 korda pole veel piisav kogemus, kuid ma tunnen end piisavalt kindlalt tagasiside andmisel. Capitalia laen ettevõttele on üsna mugav ja lihtne, ja samal ajal piisavalt professionaalne.
Hoolsus ja tähelepanu lubadustele, vastutustundlik suhtumine ja paindlikkus, mis on veider finantsturu kohta - kõike seda meie, kliendid, mitte ainult ei tunne, aga ka saame."