Meie igapäevane elu on juba tervelt ühe aasta jooksul varasemast täiesti erinenud. Näomask on saanud populaarseimaks aksessuaariks, üha rohkem õpime soovitud kaupu internetist ostma ja uute normidega kohanemiseks on ka enamik ettevõtteid pidanud oma tegevuse ümber kujundama. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on rahalisi vahendeid vähem, otsivad endiselt aktiivselt riigiabi võimalusi, lootes, et see aitab neil kriisist välja tulla. Aga millal see kriis lõpeb ja milline on ettevõtete kriisijärgne tulevikuprognoos?

Riigi ja ettevõtete tulemuslikkusest rääkides valime mõõdupuuks sageli SKP näitaja. See indeks kajastab aga ainult minevikusündmusi ega prognoosi tulevikku. Näiteks on sel aastal SKP Covid-19 mõju tõttu viis protsenti langenud, kuid see ei tähenda, et järgmine aasta oleks majanduslikult ebasoodus. See näitaja annab tunnistust vaid sellest, et 2020. aastal oli majandusaktiivsus viis protsenti väiksem kui varem. Selline statistika võib ainult majanduse elavdamist stimuleerida.

Oleme seisukohal, et 2021. aasta tuleb rahulikum kui eelmisel aastal pandeemia kontekstis. Olgugi et pole veel selge, kas eelmisel aastal prognoositud esimese ja teise laine järel tuleb sellel aastal veel ka kolmas ja neljas laine, vähendab vaktsiini kättesaadavus kindlasti levimisohtu ja parandab ka majandusolukorda. Praegu on veel vara konstateerida, et vaktsineerimisega alustamine on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuses positiivseid muutusi põhjustanud. Vaktsiinide väljatöötamise kohta esimeste uudiste ilmnemisel hoidusid ettevõtted läbimõtlemata tegevusest ja säästsid vahendeid võimalikult suures ulatuses.

Kui aga peame kogema Covid-19 veel ühte puhangut, on ettevõtted kindlasti selleks paremini ette valmistatud kui aasta tagasi, kui esimene kojujäämine üllatas kõiki ja paljud ettevõtted jäid täielikult seisma, jälgimaks, mis saab edasi. Suvised tingimused pakkusid puhkust ja võimaluse ekstreemsete asjaolude kontekstis uue suunitluse leidmiseks, millest oli sügisel omakorda palju kasu.

Sügishooajal vähenes ka nende ettevõtete arv, kes otsisid lisarahastamist – tavaliselt huvitusid ettevõtted laenuvõimalustest ainult siis, kui oli olemas garantii, et nad suudavad selle laenu ka tagasi maksta. Ettevõtete taotletavad laenud on ka praegu lühiajalised, et ettevõte saaks selle rahastuse lähemas tulevikus tagasi maksta. Eelmine aasta tõi ettevõtete tegevuse rahastamisallikate valdkonnas kaasa uued tuuled – kui varem proovisid ettevõtted rahastust saada peamiselt pankadelt, said 2020. aastal uue tähenduse riigiabiprogrammid, mida Lätis pakub Altum. Ka Capitalia aitas klientidel Altumi riigiabi taotleda.

Kättesaadavale riigiabile vaatamata on paljud tööstusvaldkonnad olnud ikkagi ebakindlad selles suhtes, kuidas praegu töötada ning kas ja kuidas pandeemiajärgses maailmas tegutseda. Praegu on ettevõtted äraootaval ja lootusi hellitaval positsioonil, mõeldes kannatamatult tulevikule ja muretsedes oleviku pärast. Esineb ka ettevõtteid, kes on oma tegevuse täielikult peatanud, näiteks hotellid. Mõned ettevõtted on ka pankrotti läinud, kuid seda ei saa kindlasti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas arengusuundumuseks nimetada. Kättesaadav riigiabi on kindlasti olnud hea põhjus, miks äritegevusega edasi minna ja seda mitte katkestada, kuid samas pole see ka nõudluse kasvule kaasa aidanud. Majanduskasvu ja häid tulemusi on sellel ärevust pakkuval aastal kogenud ehk vaid 10% ettevõtetest. Mikroettevõtted, kellel on aga väiksemad rahalised reservid ja riigiabi juurdepääs keerulisem, puutuvad ka suuremal määral pankrotiohuga kokku. Pandeemia suurimad tagajärjed ettevõtlusele ilmnevad tõenäoliselt aga alles kevadel. Esineb võimalus, et mõned ettevõtted ei pea tulevase talve teist lainet vastu. Näiteks mõjutavad Lätis selle kauba, mida ei saa osta, puhul kehtestatud piirangud kõige rohkem väikekauplejaid, kelle toodang toetubki just kaubale, mida praegu osta ei saa. Sellised kaubandushiiglased nagu Rimi ja Maxima seevastu ei pruugi nimetatud piirangute mõju isegi märgata.

Ka meie naaberriikides on pandeemia mõju ettevõtlustegevusele sarnane. Eestis on tehnoloogiasektor paremini arenenud ja seda valdkonda ei ole Covid-19 nii palju mõjutanud, seega võib ka üldine olukord suhteliselt parem välja näha. Leedus said väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pinnal püsimiseks riigiabi kiiremini – peale riiklike finantsasutuste kutsuti appi ka pangad, mis suurendas rahaliste vahendite pakkumist.

Pandeemia jooksul saadud rahalised vahendid on mõnes mõttes justkui nagu õnnelaen, mis tuleb hiljem tagasi maksta. Praegu loodavad ettevõtted, et kevade ja suve jooksul saab hinge tõmmata, mõelda tulevikuplaanidele ja püüda laen tagasi maksta, aga ettevõte peab veel sinnamaani vastu pidama. Seda ei tule arvesse võtta mitte ainult üksikutele ettevõtetele, vaid ka tervele riigile mõeldes. Varsti võidakse pandeemia tekitatud kulude katmiseks kehtestada lisamaksukoormus või meid võib oodata kokkuhoiurežiim. Majandusliku olukorra taastumiseks 2019. aasta tasemele läheb mitu aastat, et saaksime jälle elada nagu varem. Jääb vaid üle oodata ja loota, et see toimub võimalikult kiiresti.