Kuidas luua oma indeksfondides oma investeerimisportfell

Aja jooksul on indeksfondid end tõestanud kui pikas perspektiivis ettevõtete aktsiatesse investeerimise kõige tõhusam viis. Ajalooliste andmete põhjal annab indeksfondidesse tehtud investeering pikas perspektiivis 8–10% suuruse aastatootluse. Selles artiklis soovime anda praktilise ülevaate ja nõuandeid, kuidas alustada ja investeerida indeksfondidesse.

Esimene samm on ettevalmistumine. Indeksfondide ostmiseks on vaja väärtpaberikontot ning Lätis tasub selle kontoga siduda investeerimiskonto, mis võimaldab lükata füüsilise isiku tulumaksu tasumise edasi kuni selle hetkeni, mil investeerimiskontolt võetakse välja suurem summa kui sinna on sisse makstud. Tuleb arvestada, et investeerimiskonto ei pea tingimata olema avatud Lätis registreeritud maaklerfirmas või pangas. Sama hästi võib investeerimiskonto asuda välismaiste maakleri juures, ent sel juhul tuleb maksuametit selle konto avamisest eraldi teavitada.

Järgmine samm on maakleri valimine, kelle kaudu investeerida. Maakleri valimisel on oluline arvesse võtta järgmisi tegureid: kasutusmugavus (funktsionaalsus), turvalisus (maakleri enda finantsseisund, kindlustus), kättesaadavus (kui mugavalt ja kergesti saab suhelda) ja kulud (valitsemis- ning väärtpaberite ostmise ja müümise tasud). Maaklereid on palju ning praktiliselt kõik pangad pakuvad ka maakleriteenuseid. Indeksfondidesse investeerimisel tuleb mõelda pikaajaliselt ja hoida investeeringut vähemalt 10 aastat. Seetõttu on väärpaberite ostu- ja müügitehingute arv eeldatavalt võrdlemisi väike ning seetõttu ei mängi ka maakleritasu suurus olulist rolli. Oluline on pöörata tähelepanu maakleritasude minimaalsele ja protsentuaalsele suurusele. Vahendustasude erinevuse tõttu on näiteks 1000 euro eest indeksfondi ostmine Swedbankist odavam kui Luminorist, ent 10 000 euro investeerimisel on väiksemad vahendustasud just Luminoris. Välismaistest maakleritest oleme aga kõige paremat tagasisidet kuulnud Interactive Brokersi kohta.

Teine samm on uurimine ja valimine. Indeksfonde on palju ning nende valimisel võib segadusse sattuda. Seetõttu on arvukate fondide filtreerimiseks kasulik töötada välja oma lähenemisviis. Esiteks tuleb arvestada, et Lätis saab osta ainult UCITS-tüüpi indeksfonde. UCITS tähendab, et fond on registreeritud ja investoritele kättesaadav Euroopas. Indeksfonde on loonud paljud investeerimisfirmad ning suur osa pakutavatest fondidest on praktiliselt identsed. Maailmas on suuremad indeksfondide (ETF) pakkujad Blackrock (iShares), Vanguard ja State Street. Nii Vanguardi kui ka Blackrocki valikus on nii palju fonde, et soovitan valida ühe neist ja jätta ülejäänud lihtsuse huvides kõrvale. Mõlema investeerimisfirma indeksfondidel on ka väga sarnased vahendustasud.

Kui valikuid on sel viisil kitsendatud, võib juba hakata tegelema investeerimisstrateegiaga. Idee on korraga nii lihtne kui ka keeruline – investeerimisstrateegia tuleb kujundada vastavalt oma arusaamale, kuhu maailma majandus pikas perspektiivis (loe: 10 aasta jooksul) liikumas on. Millised valdkonnad, regioonid ja riigid võiksid teistest kiiremini ja paremini areneda?  Peaaegu kõigile investoritele soovitaksin oma pead sellega mitte murda ning valida kas üks või kaks põhilist indeksfondi, mis investeerivad kogu maailma aktsiatesse, näiteks iShares MSCI World. Selle ostuga on Sinu aktsiaportfellis kohe olemas nii Apple, Tesla, Micrsoft, Alibaba, Tencent kui ka teised maailma suurnimed. Ent ka selline kogu maailma aktsiaid sisaldav indeksfond on oma geograafilise nüansiga, kuna umbes 65% investeeringutest tehakse just USA aktsiatesse. Kuigi USA on loomulikult suure majandusega riik, ei ole sellel maailma mastaabis kaugeltki sellist osakaalu. Investeeringuportfellile USA mõju vähendamiseks võib osta lisaks teiste riikide ja regioonide indeksfonde, näiteks iShares India või Core Dax (Saksamaa). Lisaks regionaalsele fookusele on olemas ka selliseid indeksfonde, mis keskenduvad konkreetsetele valdkondadele või trendidele. Näiteks iShares Digital Security hõlmab küberturvalisuse valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja iShares Aging Population neid, mis spetsialiseeruvad vanematele inimestele mõeldud toodetele ja teenustele. Indeksfonde võib leida praktiliselt iga valdkonna ja investeeringute klassi, sealhulgas kulla, krüptovaluuta ja nafta jaoks.

Capitalia soovitus indeksfondidesse investeerimiseks põhineb kahel baasfondil – iShares MSCI World ja iShares MSCI Emerging Markets (võrdses vahekorras), mis moodustavad 80% meie soovitatavast investeerimisportfellist investoritele, kelle investeeringute summa ületab 100 000 eurot. Meie arvates on selge trend, et maailma majandus suundub Aasia regiooni ning seetõttu soovitame me USA mõju „lahjendada“ maailma aktsiate indeksfondis. Neid kaht indeksfondi soovitame täiendada paari riigi- ja valdkonnaspetsiifilise investeeringuga, näiteks India aktsiafondi ja tervishoiule suunatud fondiga iShares World Health Care Sector. Siiski soovitame kuni 100 000 euro suuruse investeerimisportfelli korral investeerida maksimaalselt kahte-kolme baasfondi, jättes eksperimendid spetsialiseeritud fondidega selleks ajaks, kui hakkate investeerima suuremaid summasid.

Indeksfondide võrdlemisel tasub pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele. Esiteks fondi valitsemiskuludele (expense ratio). Populaarsematel ja suurematel fondidel peaksid need olema 0,15–0,25% aastas. Mõnedel rohkem spetsialiseeritud fondidel võivad need kulud olla 0,4–0,6% aastas. Indeksfonde, mille kulud on suuremad, on võrdlemisi vähe. Lisaks kulude arvestamisele tasub eelistada selliseid fonde, mida saab osta samas valuutas, milles on Sinu säästud. Samuti on igal fondil oma nüansid, näiteks kas dividende makstakse välja või kogutakse. Tavaliselt soovitame eelistada kogumispõhimõttega indeksfonde, et ei oleks vaja mõelda dividendide uuesti investeerimisele. Indeksfondide valimisel ja individuaalse portfelli koostamisel võivad aidata erapankurid ja investeerimiskonsultandid, sealhulgas ka meie ettevõte Capitalia.

Kui see valik on tehtud, jääb veel kolmas samm – ostmine. Esmalt tuleb veenduda, et valitud maakler pakub võimalust soovitud indeksfonde osta. Kui see nii ei ole, siis paljud maaklerid pakuvad võimalust väärtpabereid lisada, milleks tuleb täita eraldi vorm või võtta nendega ühendust. Üsna naiivne on lootus, et investeerida õnnestub siis, kui hind on kõige madalam. Mitte keegi ei saa anda nõu, millal indeksfondidesse suuremat fikseeritud summat investeerida. Nii on kõige lihtsam indeksfondidesse investeerimise portfell luua järk-järgult, investeerides iga kuu, kvartal või aasta kogunenud varud. Nii ostate aktsiaid nii võrdlemisi kõrge kui ka madala hinnaga. Pikaajalises perspektiivis on see tasakaalus. Kui valitud maakler ei tööta just supermadalate vahendustasudega (või ilma nendeta), siis soovitame vahendustasudelt säästmiseks osta iga indeksfondi vähemalt 1000 või isegi 5000 euro eest.

Kokkuvõttena on indeksfondid lihtne ja kättesaadav viis igale investorile, et alustada oma varude kogumist aktsiates. Investeerimisel võivad peamiseks takistuseks olla maaklerite vahendustasud, mis võivad võrdlemisi väikesed ostutehingud ebasoodsaks muuta. Kui soovitavate regulaarsete investeeringute suurus on võrdlemisi väike (ütleme alla 1000 euro), siis on investeering kolmandasse pensionisambasse lihtne alternatiiv – kuigi fondivalitsejale tuleb maksta lisaks valitsemistasu, kaalub selle üles riigipoolne füüsilise isiku tulumaksu soodustus. Indeksfondidesse investeerimist pakuvad nii Indexo kui ka SEBi valitsetavad kolmanda samba pensionifondid.
Avaldatud kell. 15:58