Avaldatud vastavalt määruse (EL) 2020/1503 artikli 19 lõikele 6.
Käesolev kirjeldus Capitalia platvormil olevate ühisrahastusprojektide krediidiriski klassi määramise meetodite kohta on avaldatud platvormi veebisaidil. Investorite teavitamiseks meetodite muudatustest avaldatakse käesoleva kirjelduse ajakohastatud versioon koos veebilehe ülaosas märgitud viimase muudatuse kuupäevaga. Arusaamise hõlbustamiseks on eelmise versiooniga võrreldes tehtud muudatused sinisega esile tõstetud. Kui meetodite muutmine toob kaasa olulisi muudatusi hindamismudeli tulemustes, lisatakse täiendav selgitus.
Capitalia ajakohastab vähemalt kord kahe aasta jooksul oma krediidihindamise poliitikat, et kajastada muutusi laenude teenindamises sõltuvalt nende riskitunnustest ja muudest asjakohastest teguritest. Capitalia on kehtestanud kvaliteedi tagamise menetlused, et perioodiliselt kontrollida väljastatud laenude suhtes krediidireitingute kohaldamise õigsust ja järjepidevust vastavalt mudelile ja sisepõhimõtetele.
Capitalia määrab igale platvormil avaldatavale projektile krediidiriski reitingu ja vastava riskiklassi. Projekti krediidireitingu arvutamisel kasutatakse hinnangupõhist mudelit, milles statistilised mõõtmised on ühendatud kaalutluslike otsutuselementidega. Capitalia kasutab sisemiselt välja töötatud krediidireitingu arvutamise mudelit. Riskireitingu ja riskiklasside abil reastatakse projektid eeldatava kahjumi järgi laenuperioodi jooksul. Capitalia riskiklass ei näita makseviivituse tõenäosust, vaid reastab projektid eeldatava kahjumi alusel.
| Teabeallikas | Teabekategooria |
| Projektiomanikult |
Vahefinantsaruanded jooksva aasta kohta koos suuremate positsioonide üksikasjaliku jaotusega; Kui hindamiseks kasutatakse auditeerimata finantsaruandeid, peab projektiomaniku esindaja oma allkirjaga kinnitama esitatud teabe õigsust. Auditeeritud finantsaruannete olemasolu suurendab projekti krediidireitingut. Lisaks sellele teostab Capitalia auditeerimata finantsaruannetes esitatud andmete õigsuse piiratud kontrolli, võrreldes neid teiste andmetega. |
| Välistest krediidiregistritest | Projektiomaniku ja garandi krediidiajalugu |
| Avalikult kättesaadavatest teabeallikatest |
Projektiomaniku maksudistsipliin (maksuvõlad); meediaväljaanded ja projektiomaniku mainimine; võrreldavate ettevõtete finantssuhtarvud; makseviivituste statistika majandusharude kaupa. |
| Muudest allikatest | Projektiomaniku krediidiajalugu Capitalias |
Iga teguri võrdlusaluse ja kaalu määramiseks võetakse arvesse absoluutväärtusi ja majandusharu võrdlusnäitajaid. Väärtused ja kaalud määratakse Capitalia kogemuste põhjal, mis on saadud vastava majandusharu sarnase suurusega ettevõtetega.
| Tegur | Mõõdikud |
| Ühisrahastusprojekti kasumlikkus | Puhaskasumlikkus |
| Ühisrahastusprojekti tekitatav rahavoog |
Ettevõtte käive (võrreldes konkurentidega) Ajalooline käibe kasvumäär Käibekapitali ja tulu suhe (laekumiste kiirus päevades, võlausaldajatele tasumise kiirus päevades, varude käive) Rahavoogude hooajaline varieerumine Võla ja EBITDA suhe |
| Finantsvõimendus, võlakoormus ja projektiomaniku maksevõime. |
Võla ja EBITDA suhe* Omakapitali ja varade suhtarv* Likviidsuse suhtarv Vara likvideerimisväärtuse ja kohustuste suhtarv |
| Projektiomaniku krediidiajalugu |
Negatiivsed krediidiajaloo kanded avalikes andmebaasides* Krediidiajalugu Capitalias* Maksudistsipliin* |
| Tagatiste ja garantiide kättesaadavus | Korrigeeritud laenu ja tagatise väärtuse suhtarv (kui laenul on tagatis) |
Rahaliste tegurite kogukaal hindamismudeli tulemuses on 90 punkti 125-st. *-ga märgitud mõõdikute puhul projekt diskvalifitseeritakse, kui see ei ületa miinimumkünnist.
| Sisend | Mõõdikud |
| Makromajanduslikud tingimused jurisdiktsioonis, kus projekt ellu viiakse | Kuna Capitalia väljastab laene ainult Lätis, Leedus ja Eestis, mis on väga sarnaste makromajanduslike tingimustega riigid, ei võeta seda tegurit krediidireitingu arvutamise meetodis arvesse. |
| Konkurentsi tase majandusharus, kus projekti arendatakse |
Makseviivituse määrad projektiomaniku majandusharus Ettevõtte klientide kontsentratsiooni määr |
| Projektiomaniku teadmised ja kogemused konkreetses äritegevuse sektoris. |
Ettevõtte vanus (aastates) Ettevõtte sõltuvus võtmetöötajatest (hinnang) |
| Projektiomaniku maine | Meediaotsingu tulemused, varasemate pankrottide või kohtuvaidluste andmed |
| Muud |
Ettevõtte suurus (töötajate arv) Töötajate tootlikkus (tulu töötaja kohta) Kas finantsaruanded on auditeeritud |
| Finantsläbipaistvuse näitajad** |
Omandistruktuuri läbipaistvus Seotud osapooltega tehtavate tehingute osakaal Sularahatehingute osakaal |
Mitterahaliste tegurite kogukaal hindamismudeli tulemuses on 35 punkti 125-st.
** Finantsläbipaistvuse näitajaid võetakse arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamisel.
Kasutades eelmises punktis kirjeldatud sisendeid, arvutab Capitalia projekti krediidireitingu allpool osutatud järjekorras.
| Etappide järjestus | Etapi kirjeldus |
| 1 |
Diskvalifitseerivad tegurid
Mõnede hindamistegurite (nt krediidiajalugu) jaoks on kehtestatud kriitilised künnised.
|
| 2 |
Projektiomaniku krediidireitingu arvutamine tagatiseta laenu põhimõttel
Projektiomaniku krediidireiting arvutatakse kõigi mudeli mõõdikute punktide summana skaalal 0–125 punkti. Riskihindamise abil määratakse igale projektile krediidiriski reiting, mis näitab projektiomaniku riski taset, kui projektiomanikule antaks krediiti ilma tagatise või muude riskimaandamismeetmeteta. Seda sammu kasutatakse vaheetapina projekti riskireitingu arvutamisel.
|
| 3 |
Projekti krediidireitingu arvutamine
Eelmises etapis arvutatud krediidireiting suureneb tagatiste, garantiide või muude riskimaandamismeetmete alusel 0–15 punkti võrra, kuid ei ületa kokku 125 punkti. Määratud riskireitingut ja riskiklassi kasutatakse projektide reastamiseks eeldatava kahjumi järgi laenuperioodi jooksul.
|
| 4 |
Krediidireitingute käsitsi parandamine
Investeerimiskomisjon võib krediidireitingut korrigeerida, lisades või lahutades kuni 10 punkti. Investeerimiskomisjon võib krediidireitingut korrigeerida, kui komisjoni liikmed leiavad, et reiting ei kajasta piisavalt projekti riskitaset, võttes arvesse kvalitatiivseid hindamistegureid või laenutagatise omadusi. Investeerimiskomisjon võib projekti tagasi lükata ka sõltumata selle krediidireitingust, kui ta leiab, et see on investorite huvides. |
Capitalia krediidireitingu mudeli väljundid on järgmised:
Määratud riskireitingut ja riskiklassi kasutatakse projektide reastamiseks eeldatava kahjumi järgi laenuperioodi jooksul. Capitalia riskireiting ei näita makseviivituse tõenäosust, vaid reastab projektid eeldatava kahjumi alusel.
Capitalia kogub ja avaldab prognoose järgmise perioodi eeldatavate makseviivituse määrade kohta ning ajakohastab neid määrasid igal aastal. Iga riskiklassi astme kvalitatiivne tõlgendus kajastab laenu suhtelist riskantsust laenusegmendis, milles Capitalia tegutseb (laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele Balti riikides). Kinnitatud riskireitingu alusel määratakse allpool osutatud riskiklass.
| Riskireitingu aste | Riskiklass (krediidireiting) | Tulemuste kvalitatiivne tõlgendamine | Järgmise perioodi (2024) eeldatavad makseviivituse määrad |
| 96+ | A+ (1+) | Äärmiselt madal risk + tagatis | 5% |
| 90-95 | A (1) | Äärmiselt madal risk | 2% |
| 80-89 | B (2) | Madal risk | 3.5% |
| 70-79 | C (3) | Mõõdukas risk | 5% |
| 60-69 | D (4) | Aktsepteeritav risk | 7% |
| 50-59 | E (5) | Kõrge risk | |
| Alla 50 | EI KOHALDATA | Laenutaotlus lükatakse tagasi |
Maksimaalne laen, mida potentsiaalsele projektiomanikule pakutakse, määratakse kasutatava Capitalia krediidilimiidi arvutuse põhjal. Investeerimiskomisjon otsusega võib seda suurendada kuni 50%.
Laenu maksimaalne kestus ei sõltu projekti krediidihindamise tulemustest.
Ühisrahastusprojekti riskide süstemaatiliseks hindamiseks ja elujõulisuse selgitamiseks projekti hindamise etapis määratud esialgset riskiklassi (A+ kuni E) laenuperioodi jooksul ei muudeta, välja arvatud juhul, kui tuvastatakse projekti krediidiriski tõsine halvenemine. Laenude ümberhindamine ja korrigeeritud riskiklassi määramine toimub negatiivsete krediidisündmuste korral. Korrigeeritud riskiklassidel on erinevad astmed, mis ei kattu eespool kirjeldatud esialgse astmestikuga. Korrigeeritud riskiklassid määratakse sõltuvalt laenu makseviivituse päevadest ja muudest negatiivsetest krediidisündmustest. Laenu hindamisel kasutatakse korrigeeritud riskiklassi.
Capitalia püüab tagada platvormil väljastatud laenude õiglase ja asjakohase hinnastamise. Käesolevas punktis kirjeldatakse hinnastrateegia koostamisel arvesse võetud elemente. Laenu hind määratakse tasemel, mis kompenseerib investoritele nende võetud riskid. Üksiklaenu hind määratakse Capitalia investeerimiskomisjoni otsusega, mis põhineb juhatuse poolt heakskiidetud hinnastamismudelil.
| Hinnastrateegias arvestatud element | Selle mõju hinnastamisele |
| Laenu põhisumma | Üldiselt ei mõjuta laenu suurus investoritele pakutavat laenu intressimäära. Üksiklaenu hinda võib siiski kohandada, võttes arvesse platvormi investorite nõudlust projektide järele, et tagada kõigi avaldatud projektide edukas rahastamine. |
| Laenu tähtaeg | Hinnastamismudel kajastab turu intressimäärasid sõltuvalt tähtajast. Lisaks: mida pikem on laenutähtaeg, seda suurem on tagasimakse risk. Pikem laenutähtaeg tähendab seega ka kõrgemat intressimäära. |
| Tagasimaksete ajaline jaotus | Bullet-laenuga (igakuiselt makstakse intressi, põhisumma tagastatakse tähtaja lõpus) kaasneb suurem tagasimakse risk. Seega, kui laenul on bullet-graafik, on selle intressimäär kõrgem. |
| Hindamismudeli tulemused | Projekti riskikategooria, mis on määratletud krediidiriski reitinguna (50–100), näitab laenu suhtelist riskantsust ja on hinnastamise peamine sisend. Mida madalam on riskireiting, seda kõrgem on intressimäär. |
| Täiendava garantii olemasolu | Kui laen on tagatud Euroopa Investeerimisfondi garantiiga, on intressimäär võrreldes sama riskikategooria ja tähtajaga laenudega madalam. |
Hinnastamist mõjutada võivad muud tegurid on juba kaasatud krediidireitingu arvutusmudelisse, mille väljund mõjutab järelikult hinnastamist.
Laenu hind kinnitatakse laenutaotluse rahuldamisel. Investoritele pakutav laenu intressimäär määratakse vastavalt eelmises punktis kirjeldatud hinnastrateegiale.
Lisaks maksab projektiomanik Capitaliale laenu väljastamise tasu kuni 5% laenusummast ja iga-aastast projekti haldustasu 2,5% kuni 7% laenusumma jäägilt. Nendest tasudest kaetakse Capitalia tegevus- ja halduskulud.
Tavaliselt ei muuda Capitalia laenu hinda pärast laenutaotluse rahuldamist. Makseviivitusega laenude käsitlemisega seotud lisakulude katmiseks peab Capitalia kinni 75% projektiomanike poolt tähtajaks tasumata laenu eest makstavatest viivistest.
Capitalia võtab projektiomanikelt tasu laenulepingu tingimuste muutmise ja muude lisateenuste eest vastavalt Capitalia veebisaidil avaldatud hinnakirjale.
Capitalia on Läänemere piirkonna väike-ja keskmise suurusega ettevõtete juhtiv finantseerija. Alates 2007. aastast tegutsenud oleme rahastanud rohkem kui 5000 ettevõtet, investeerides nende arendamisse üle 100 miljoni euro.
Läti +371 2880 0880
Leedu +370 6168 0880
Eesti +372 881 0880Capitalia on tegevusloa alusel tegutsev Euroopa ühisrahastusteenuse osutaja, mille tegevuse aluseks on Läti Pank. Investeerimisega kaasneb risk kaotada investeeritud raha osaliselt või täies ulatuses.
Prantsusmaa Usaldusnormatiivide Täitmise Järelevalve ja Kriisilahendusasutuse (ACPR) poolt heaks kiidetud (CIB 16568) makseasutuse Lemonway, koostööpartner.
