Ettevõtte krediidilimiidi määramine on hädavajalik protsess, mis aitab hinnata kliendi maksete tegemise ja kohustuste haldamise võimet. See on asjakohane nii uute klientidega koostööd alustades kui ka olemasolevate partnerite järelmaksutingimuste uuendamisel. Kuigi mõned Läti krediidibürood pakuvad krediidiriski arvutamise teenuseid, töötab enamik ettevõtteid välja oma metoodika, mis põhineb ajaloolisel kogemusel ja konkreetsetel ärivajadustel.

Rohkem kui 15 aastat Balti riikides ettevõtteid finantseerinud Capitalia on loonud oma krediidiriski mudeli, mis võtab arvesse enam kui 50 erinevat ettevõtte ja turu parameetrit. Igasugune krediidiriski arvestus põhineb aga mõnel põhinäitajal, mida saavad ka teised ettevõtted oma nõuete haldamise süsteemi täiustamiseks kasutada. Soovime neid selles artiklis teiega jagada.

Krediidilimiidi määramise peamised kriteeriumid
Krediidiriski arvutamise kolm kõige olulisemat parameetrit on:
1. Omakapitali suurus. Aktsia on puhvriks ettenägematute olukordade puhuks. Ettevõtetel, kellel on rohkem omakapitali, on suurem võimalus oma kohustusi täita ja finantsraskustest üle saada.
2. Ettevõtte käive. Tavaliselt juhivad suuremad ettevõtted rahavoogusid paremini ja on usaldusväärsemad maksjad. Käive näitab ettevõtte tegevuse ulatust.
3. Äri kasumlikkus . Kasum on ettevõtte tegevuse efektiivsuse näitaja. Ideaalis peaks see olema tööstusharu keskmisel tasemel või üle selle

Täiendavad tegurid või "kordajad"
Lisaks põhikriteeriumidele mõjutavad krediidilimiidi arvutamist ka järgmised tegurid:
1. Operatsiooni kestus
Pikaajalised ettevõtted näitavad tavaliselt üles paremat maksedistsipliini ja kohanemisvõimet erinevate turutingimustega.
2. Tööstus
Statistika näitab, et mõnel tööstusharul on suurem maksejõuetuse risk (näiteks ehitus, toitlustus ja transport), samas kui teisi majandusharusid (nt toiduainete jaemüük või tervishoid) peetakse kõige stabiilsemaks.

Diskvalifitseerimise kriteeriumid
Ettevõtte maksedistsipliin ja ettevõtte või omaniku maine on kaks kõige sagedamini kasutatavat tegurit, mis võivad viia krediidilimiidi andmisest keeldumiseni. Olemasolevatele finantsprobleemidele viitavad võlgnevused riigituluametile või muud negatiivsed krediidiajaloo kirjed. Teisalt võib ettevõtte või selle juhtkonna kahtlane maine (näiteks portaalis sudzibas.lv) diskvalifitseerida ettevõtte potentsiaalse koostööpartnerina.

Krediidilimiidi arvutamise näide
Vaatame näidet tootmissektori ettevõttest, millel on järgmised näitajad:
* Käive: 4,3 miljonit eurot
* Kasum: 0,5 miljonit eurot
* Omakapital: 0,8 miljonit eurot

Krediidilimiidi valemi puhul kasutame ühe kuu käivet, kolme kuu kasumit ja omakapitali kogusummat, andes igale näitajale võrdse kaalu:
1. Käibe krediidilimiit: 4,3 / 12 = 0,358 miljonit (358 tuhat eurot)
2. Kasumi krediidilimiit: 0,5 / 4 = 0,125 miljonit (125 tuhat eurot)
3. Omakapitali krediidilimiit: 0,8 mln eurot
Keskmine tulemus: (0,358 + 0,125 + 0,8) / 3 = 0,427 miljonit ehk 427 tuhat eurot. Tuleb märkida, et see oleks krediidikohustuste kogusumma (mitte iga koostööpartner), mille ettevõte saaks üsna julgelt endale võtta.
Täiendavat kordajat saab kasutada näiteks järgmiselt. Kui ettevõte on tegutsenud üle 10 aasta, määra tulemusele kordaja 1,5, kui aga alla 3, siis kordaja 0,5. Sarnast põhimõtet kasutades saab määrata kordajad ettevõtte turvalisematele ja riskantsematele tegevusvaldkondadele.

Olulised kaalutlused
Krediidilimiitide arvutamisel on oluline arvestada paari väga olulise asjaoluga. Esiteks, ettevõtete jaoks, kellelt ei nõuta finantsaruannete auditeerimist, võib raamatupidamisandmete kvaliteet sageli olla üsna ebausaldusväärne. Kõige sagedamini võib see väljenduda halvas laoseisus ja saadaolevate arvete arvestuses. Teine väga oluline tegur on olemasolevate andmete värskus. Ametlikud majandusaasta aruanded on tavaliselt saadaval olulise viivitusega ja harva, mistõttu on ebaotstarbekas hinnata ettevõtte finantsseisundit näiteks 2024. aasta detsembri 2023. aasta andmete põhjal. Sellistes olukordades on vaja tutvuda operatiivfinantsaruannetega.

Kõiki neid tegureid õigesti hinnates ja sobivat mudelit kasutades on võimalik täpselt määrata ettevõtte krediidilimiit ning maandada koostööga kaasnevaid riske.