Alternatiivsed rahastajad või pangad – kumb on sobivam?

Kui ettevõtjal oli ajalooliselt vaja oma ettevõtte jaoks raha, pöördus ta oma panga poole. Kahjuks on aja jooksul paljude pankade otsustusprotsessid muutunud ainult pikemaks ja bürokraatlikumaks. Samuti on piisavalt olukordi, kus pangafinantseering ei ole ettevõtte vajaduste jaoks parim lahendus. Seetõttu mõistavad ettevõtete juhid üha sagedamini, et nad peavad teadma, kuidas orienteeruda ka panga finantseerimisalternatiivides. Selline ettevõtete finantseerimine hõlmab võlakirjaemissioone (Storent, Elko Grupp, Eco Baltia), aktsiate müüki börsil (Madara Cosmetics, Virši, Delfingroup) ja alternatiivseid laenupakkujaid (Pure Chocolate, Peruza, Gandrs).

Kui pangad on parim lahendus

Pankade laenud on tavaliselt odavamad kui alternatiivsetelt laenuandjatelt. Selle põhjuseks on asjaolu, et pangad saavad hoiuste kaudu raha kaasata suhteliselt odavalt. Seetõttu on pangalaen hea alus pikaajaliseks finantseerimiseks, näiteks kinnisvara või tootmisseadmete ostmiseks. Samuti sobib pangafinantseerimine juhtudel, kus tehinguga pole vaja kiirustada ning saab rahulikult läbi teha suhteliselt pikema pangalaenu hindamisprotsessi. Pangad pakuvad ka üsna laia valikut lisateenuseid (arvelduskontod, valuutavahetused), mis võivad olla kasulikud ettevõtte igapäevaelus ja mugavad, kui asuvad ühes kohas.

Arvestada tuleb aga sellega, et iga aastaga on pangast või alternatiivselt laenuandjalt laekuva raha hinnavahe oluliselt vähenenud, seda just väiksemate laenude puhul (kuni 100 000 eurot). Näiteks kuni 25 000 euro suurused ettevõtete laenud Läti suurimatelt pankadelt maksavad 12-20% aastas, mis on sama kuluvahemiku alternatiivfinantseerimise liidritel nagu Capitalia.

Millal pöörduda alternatiivsete laenuandjate poole

Alternatiivsete laenuandjate trumbiks on finantseerimisprotsessi kiirus ja lihtsus, samas kui paljud ettevõtjad hindavad laenu tagasimakse tingimuste paindlikkust. Sellest tulenevalt kasutavad ettevõtted väga sageli alternatiivseid laenuandjaid olemasoleva pangalaenu täienduseks, samuti olukordades, kus finantseerimist on vaja kiiresti või suhteliselt lühikeseks perioodiks (kuni paariks aastaks). Ettevõtjate jaoks on oluline mitte jätta kasutamata ettevõtluse arendamise võimalusi ning veidi kõrgem kapitalikulu alternatiivsete laenuandjate juures tasub aja ja ressursi kokkuhoiu mõttes sageli end kuhjaga ära. Alternatiivsed laenuandjad (sh ühisrahastusplatvormid ) pakuvad summasid vahemikus 10 tonni kuni 1 miljon eurot. Suuremate summade puhul võivad võlakirjad olla heaks lahenduseks.

Miks vabastada võlakirjad

Võlakirju, mis on sisuliselt standardlaen, emiteerivad kas ettevõtted, kellel puudub juurdepääs pangalaenule (sh tarbimiskiirlaenuandjad nt 4Finance ja Delfingroup) või need, mille puhul see rahastus täiendab pangalaenu (näiteks Eco Baltia ja Storent). Selle asemel, et ettevõte saaks raha ühelt finantseerijalt (nagu see oleks pangas), võimaldavad võlakirjad ettevõttel pöörduda väga paljude investorite poole, kus igaüks rahastab osa ettevõttele vajalikust kapitalist. Võlakirjaemissiooni korraldamine on üsna reguleeritud protsess, mistõttu alla 3 miljoni euro suuruste summade puhul see enamasti ära ei tasu. Võlakirjade tähtaeg on tavaliselt 3-4 aastat ja neid ei amortiseerita – raha tagastatakse investoritele kas vanade võlakirjade ümberfinantseerimisel uutega või muudel ettevõtte käsutusse kuuluvatel vahenditel tagasi makstes.

Millistes olukordades on börsi noteering sobiv?
Ettevõtete teine finantseerimisalternatiiv on oma aktsiate müümine börsil laiale ringile investoritele. Nii on näiteks Madara Cosmetics ja Delfingroup edukalt kaasanud uut kapitali ettevõtte arendamiseks. Börsi kasutamine rahastamise kaasamiseks tasub end ära ka suhteliselt suurematel ettevõtetel. Ka börsil esindamine annab täiendavat nähtavust ja võimalust meelitada uusi kliente, mida on edukalt kasutanud näiteks kütusemüüja Virši. Aktsiate emiteerimise protsess on samuti üsna rangelt reguleeritud ning ettevõttel tuleb arvestada täiendavate aruannete ja seiremehhanismidega, nii et tavaliselt lähevad ettevõtted seda teed, kui eesmärgiks on börsile kaasata kapitali alates 5 miljonist eurost.

Kokkuvõte

Üldiselt on viimastel aastatel alternatiivfinantseerimise valdkond väga kiiresti arenenud ning pakub väga paindlikku ja hõlpsasti kättesaadavat kapitali, mis on hetkel vaid veidi kallim kui pankade pakutavad fondid. Finantseerimine on üks igapäevaseid töövahendeid iga ettevõtja töökojas. Seetõttu on oluline, et iga juht mõistaks valikute arsenali ja oleks teadlik, milliseid tööriistu millistes olukordades kasutada.