Rahastajate (nii pankade kui ka alternatiivsete) hindamise aluspõhimõtted väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laenu andmisel on enamasti sarnased. Selles artiklis oleme kasutanud Capitalia enam kui 15-aastast kogemust ärilaenude finantseerimisel, et anda ettevõtete juhtidele praktilisi nõuandeid ja kodutööd, kuidas parandada oma võimalusi saada finantseering ja tagada parimad laenutingimused .
Nõuanne 1: kontrollige enda ja ettevõtte krediidiajalugu
Juhul, kui ettevõte on väike ja/või hiljuti asutatud, pöörab rahastaja rohkem tähelepanu ettevõtte krediidiajaloole ja potentsiaalsele laenuandjale . Kui aega lubab, on soovitatav enne ettevõtte finantseeringu taotlemist oma isiklik krediidiajalugu korda teha. Tihti võib eraisikutel olla eelmisest aastast tasumata parkimisvõlg või hilinenud maksejääk seda teadmata. Oma krediidiajalugu ja aktiivseid viivismakseid saad kord aastas tasuta kontrollida aadressil www.manakreditvesture.lv/. Sellel veebilehel on võimalik näha nii olemasolevaid kui ka ajaloolisi võlgnevusi, mis eraisikul on olnud.
Oma ettevõtte krediidiajalugu saad kontrollida avalikult kättesaadavates andmebaasides nagu Lursoft, Creditinfo jt. Seevastu maksuvõlga, nii jooksvaid kui ka ajaloolisi kirjeid, saab vaadata SRS-i kodulehelt. Oluline on meeles pidada, et rahastajad vaatavad nii tegelike viivisvõlgade puudumist kui ka hindavad, kas ettevõttel on viimastel aastatel olnud ajaloolisi rekordeid, mis viitaksid äriraskustele. Ajalooliste või jooksvate võlgade olemasolu ei ole enamasti krediidiasutuselt rahastamise saamise diskvalifitseeriv kriteerium, kuid kohe on oluline mõelda, kuidas laenuandjale selgitada, miks sellised võlad on tekkinud.
Kui enne selle ettevõtte tegevuse alustamist juhtisite ka mõnda teist pankrotti läinud või likvideeritud ettevõtet, siis arvestage, et krediidiasutus tunneb huvi ka likvideeritava ettevõtte tegevuskogemuse ja likvideerimise põhjuste vastu. Oluline on leida selgitused varasematele probleemidele ja põhjendada, milliseid korraldusi on tehtud, et olemasoleva ettevõttega selline olukord enam ei korduks.
2. nõuanne: veenduge, et ettevõtte rahaasjad oleksid läbipaistvad
Finantseerija poole pöördudes peavad ettevõtte andmed olema arusaadavad ja konkreetse äritegevusega seotud. Ettevõtete raamatupidamisandmetes sageli ilmnevad mitmed aspektid, mis diskvalifitseerivad ettevõtte laenusaamisest . Siin on mõned tehingutüübid, mis vähendavad ettevõtte tegevuse läbipaistvust:
Nõuanne 1: kontrollige enda ja ettevõtte krediidiajalugu
Juhul, kui ettevõte on väike ja/või hiljuti asutatud, pöörab rahastaja rohkem tähelepanu ettevõtte krediidiajaloole ja potentsiaalsele laenuandjale . Kui aega lubab, on soovitatav enne ettevõtte finantseeringu taotlemist oma isiklik krediidiajalugu korda teha. Tihti võib eraisikutel olla eelmisest aastast tasumata parkimisvõlg või hilinenud maksejääk seda teadmata. Oma krediidiajalugu ja aktiivseid viivismakseid saad kord aastas tasuta kontrollida aadressil www.manakreditvesture.lv/. Sellel veebilehel on võimalik näha nii olemasolevaid kui ka ajaloolisi võlgnevusi, mis eraisikul on olnud.
Oma ettevõtte krediidiajalugu saad kontrollida avalikult kättesaadavates andmebaasides nagu Lursoft, Creditinfo jt. Seevastu maksuvõlga, nii jooksvaid kui ka ajaloolisi kirjeid, saab vaadata SRS-i kodulehelt. Oluline on meeles pidada, et rahastajad vaatavad nii tegelike viivisvõlgade puudumist kui ka hindavad, kas ettevõttel on viimastel aastatel olnud ajaloolisi rekordeid, mis viitaksid äriraskustele. Ajalooliste või jooksvate võlgade olemasolu ei ole enamasti krediidiasutuselt rahastamise saamise diskvalifitseeriv kriteerium, kuid kohe on oluline mõelda, kuidas laenuandjale selgitada, miks sellised võlad on tekkinud.
Kui enne selle ettevõtte tegevuse alustamist juhtisite ka mõnda teist pankrotti läinud või likvideeritud ettevõtet, siis arvestage, et krediidiasutus tunneb huvi ka likvideeritava ettevõtte tegevuskogemuse ja likvideerimise põhjuste vastu. Oluline on leida selgitused varasematele probleemidele ja põhjendada, milliseid korraldusi on tehtud, et olemasoleva ettevõttega selline olukord enam ei korduks.
2. nõuanne: veenduge, et ettevõtte rahaasjad oleksid läbipaistvad
Finantseerija poole pöördudes peavad ettevõtte andmed olema arusaadavad ja konkreetse äritegevusega seotud. Ettevõtete raamatupidamisandmetes sageli ilmnevad mitmed aspektid, mis diskvalifitseerivad ettevõtte laenusaamisest . Siin on mõned tehingutüübid, mis vähendavad ettevõtte tegevuse läbipaistvust:
- Sagedased omavahelised arveldused ( laenud , ettemaksed) ettevõtte omaniku või juhiga, samuti seotud ettevõtetega;
- Saadaolevate arvete või varude summa alla valdkonna keskmise (näitab, et laoseisu ja mahakandmisi ei pruugita regulaarselt teostada);
- Ettevõtte jaoks ebaproportsionaalselt palju "sularaha" (näitab tõenäoliselt, et ettevõte tegeleb sularahaga).
Ideaalis ei ole ettevõttel rahastamist taotledes ühtegi neist omadustest. Kindlasti on ärijuhil kasulik sellised esemed oma raamatupidajaga hoolikalt üle vaadata ja potentsiaalse probleemi avastamisel koostada plaan selle parandamiseks või leevendamiseks.
Vihje 3: tea, mida sa tahad
Enne laenu taotlemist on oluline selgelt mõista, kui palju raha vajate ja kuidas seda kasutate. Eelkõige on selline teave ettevõtte juhi jaoks oluline, et olla kindel, et finantseerimise kaasamine toob positiivse kasu ettevõtluse arendamisel. Vastavalt peab juht suutma sõnastada rahastamise kaasamisest saadava kasu ja olla kindel, et see ületab mugavalt finantseerimiskulu. Samuti peab ettevõttel olema konkreetne plaan, millistest allikatest ja millise tähtajaga laen tagasi makstakse. Finantseerimise eesmärk ja tagasimakse tüüp/tähtaeg on esimeste küsimuste hulgas, mida potentsiaalne laenuandja küsib.
4. nõuanne: valmistage ette ajakohased finantsandmed
Laenu andmise otsuse tegemiseks soovivad finantsasutused tutvuda ettevõtte finantsandmetega. Eelmise aasta aruanne on tavaliselt avalikult kättesaadav, kuid värskema info saamiseks nõuavad võlausaldajad ka operatiivseid finantsandmeid, soovitavalt mitte vanemad kui 3 kuud. Finantseerimise hindamisprotsessi kiirendamiseks soovitame enne laenu taotlemist aegsasti koostada tegevusandmed, samuti teavitada ettevõtte raamatupidajat, et potentsiaalsel võlausaldajal võib tekkida lisaküsimusi. Alternatiivsed finantseerijad kipuvad olema pankadest leebemad ja nõuavad hindamiseks vähem dokumentatsiooni, kuid suuremate summade puhul küsivad alternatiivsed finantsasutused ka põhivara, võlgnike või võlausaldajate täpsemaid ärakirju.
Rahavoogude ja maksete korrektsuse tagamiseks võib rahastaja paluda näha ka ettevõtte ja potentsiaalse käendaja konto väljavõtet. Et seda protsessi mitte venitada, soovitame eelnevalt tuvastada kõik ettevõtte olemasolevad või suletud pangakontod, kus on viimase 12 kuu jooksul mis tahes tegevust toimunud. Kõiki kontosid korraga esitades kiirendab ettevõte ise hindamise tempot. Kommertspankadel on sellisele teabele ka ise juurdepääs, mistõttu nad ei nõua konto väljavõtteid.
Vihje 5: Tea, milline rahastamine oleks konkreetses olukorras kõige sobivam
Põhimõtteliselt pöördutakse pankade poole, kui ettevõttel on vaja lisavahendeid. Enamasti on see ka sobivaim instrument rahastamisvajaduse rahuldamiseks. Pangalaenud on odavaim ja parim lahendus pikaajaliste (3 aastat ja enam) projektide rahastamiseks, nagu põhitehnika soetamine, kinnisvara ehitus või krediidiliin. Kuigi pangalaen on odavaim, on see ka kõige nõudlikum nii tagatise kui ka rahastamise jaotuse analüüsi osas. Mingil määral on see arusaadav, sest pangad tahavad ärist hästi aru saada, et nad aitavad pikas perspektiivis finantseerimisel.
Olukordades, kus finantseerimist vajatakse suhteliselt lühemaks perioodiks (kuni 3 aastat), kiiremini või lisaks juba antud pangalaenule, kasutab üha enam ettevõtteid alternatiivsete rahastajate pakutavaid võimalusi. Selliste ettevõtete nagu Capitalia laene saab kasutada lihtsa täiendusena pankade pakutavatele võimalustele või olukordades, kus pangafinantseering ei ole kättesaadav või sobiv. Kuigi alternatiivse rahastamise vahendid on tavaliselt kallimad, on need paindlikumad ja hõlpsamini kättesaadavad.
Boonusnõuanne: ole julge
Läti ettevõtjaid kritiseeritakse sageli ambitsioonikuse ja kasvamissoovi puudumise pärast, võrreldes Eesti ja Leedu naabritega. Võib-olla on see osaliselt tõsi ja meile meeldib konservatiivne vagadus. Küll aga kutsume ettevõtjaid üles meeles pidama, et äri kasvuga kaasneb rida positiivseid emotsioone – saab endale lubada kaasaegsemat, professionaalsemat tööd, palgata tipptasemel spetsialiste, õppida tundma ja vallutada uusi turge. Loomulikult tuleb iga kasvuga arvestada ja sellise eduga kaasnevad kulud (näiteks finantseerimiskulud) tuleb veenvalt katta saadava tuluga (kasumi juurdekasvuga). Rahastajatena seisame selle eest, julgustades ettevõtjaid läbimõeldult kasvama, kaasates vajadusel lisavahendeid.
On suurepärane, kui ettevõte näeb, et kasvatate oma ettevõtet oma vahenditega. Kui aga kasvuks on vaja lisakapitali, on seda valmis andma nii pangad kui alternatiivsed rahastajad. Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise võimaluste parandamiseks oleme andnud viis lihtsat nõuannet. Edu eesmärkide saavutamisel!
Vihje 3: tea, mida sa tahad
Enne laenu taotlemist on oluline selgelt mõista, kui palju raha vajate ja kuidas seda kasutate. Eelkõige on selline teave ettevõtte juhi jaoks oluline, et olla kindel, et finantseerimise kaasamine toob positiivse kasu ettevõtluse arendamisel. Vastavalt peab juht suutma sõnastada rahastamise kaasamisest saadava kasu ja olla kindel, et see ületab mugavalt finantseerimiskulu. Samuti peab ettevõttel olema konkreetne plaan, millistest allikatest ja millise tähtajaga laen tagasi makstakse. Finantseerimise eesmärk ja tagasimakse tüüp/tähtaeg on esimeste küsimuste hulgas, mida potentsiaalne laenuandja küsib.
4. nõuanne: valmistage ette ajakohased finantsandmed
Laenu andmise otsuse tegemiseks soovivad finantsasutused tutvuda ettevõtte finantsandmetega. Eelmise aasta aruanne on tavaliselt avalikult kättesaadav, kuid värskema info saamiseks nõuavad võlausaldajad ka operatiivseid finantsandmeid, soovitavalt mitte vanemad kui 3 kuud. Finantseerimise hindamisprotsessi kiirendamiseks soovitame enne laenu taotlemist aegsasti koostada tegevusandmed, samuti teavitada ettevõtte raamatupidajat, et potentsiaalsel võlausaldajal võib tekkida lisaküsimusi. Alternatiivsed finantseerijad kipuvad olema pankadest leebemad ja nõuavad hindamiseks vähem dokumentatsiooni, kuid suuremate summade puhul küsivad alternatiivsed finantsasutused ka põhivara, võlgnike või võlausaldajate täpsemaid ärakirju.
Rahavoogude ja maksete korrektsuse tagamiseks võib rahastaja paluda näha ka ettevõtte ja potentsiaalse käendaja konto väljavõtet. Et seda protsessi mitte venitada, soovitame eelnevalt tuvastada kõik ettevõtte olemasolevad või suletud pangakontod, kus on viimase 12 kuu jooksul mis tahes tegevust toimunud. Kõiki kontosid korraga esitades kiirendab ettevõte ise hindamise tempot. Kommertspankadel on sellisele teabele ka ise juurdepääs, mistõttu nad ei nõua konto väljavõtteid.
Vihje 5: Tea, milline rahastamine oleks konkreetses olukorras kõige sobivam
Põhimõtteliselt pöördutakse pankade poole, kui ettevõttel on vaja lisavahendeid. Enamasti on see ka sobivaim instrument rahastamisvajaduse rahuldamiseks. Pangalaenud on odavaim ja parim lahendus pikaajaliste (3 aastat ja enam) projektide rahastamiseks, nagu põhitehnika soetamine, kinnisvara ehitus või krediidiliin. Kuigi pangalaen on odavaim, on see ka kõige nõudlikum nii tagatise kui ka rahastamise jaotuse analüüsi osas. Mingil määral on see arusaadav, sest pangad tahavad ärist hästi aru saada, et nad aitavad pikas perspektiivis finantseerimisel.
Olukordades, kus finantseerimist vajatakse suhteliselt lühemaks perioodiks (kuni 3 aastat), kiiremini või lisaks juba antud pangalaenule, kasutab üha enam ettevõtteid alternatiivsete rahastajate pakutavaid võimalusi. Selliste ettevõtete nagu Capitalia laene saab kasutada lihtsa täiendusena pankade pakutavatele võimalustele või olukordades, kus pangafinantseering ei ole kättesaadav või sobiv. Kuigi alternatiivse rahastamise vahendid on tavaliselt kallimad, on need paindlikumad ja hõlpsamini kättesaadavad.
Boonusnõuanne: ole julge
Läti ettevõtjaid kritiseeritakse sageli ambitsioonikuse ja kasvamissoovi puudumise pärast, võrreldes Eesti ja Leedu naabritega. Võib-olla on see osaliselt tõsi ja meile meeldib konservatiivne vagadus. Küll aga kutsume ettevõtjaid üles meeles pidama, et äri kasvuga kaasneb rida positiivseid emotsioone – saab endale lubada kaasaegsemat, professionaalsemat tööd, palgata tipptasemel spetsialiste, õppida tundma ja vallutada uusi turge. Loomulikult tuleb iga kasvuga arvestada ja sellise eduga kaasnevad kulud (näiteks finantseerimiskulud) tuleb veenvalt katta saadava tuluga (kasumi juurdekasvuga). Rahastajatena seisame selle eest, julgustades ettevõtjaid läbimõeldult kasvama, kaasates vajadusel lisavahendeid.
On suurepärane, kui ettevõte näeb, et kasvatate oma ettevõtet oma vahenditega. Kui aga kasvuks on vaja lisakapitali, on seda valmis andma nii pangad kui alternatiivsed rahastajad. Täiendavate rahaliste vahendite kaasamise võimaluste parandamiseks oleme andnud viis lihtsat nõuannet. Edu eesmärkide saavutamisel!