Siin on huvitav näha, kuidas erinevatel investeeringute kategooriatel on viimase viie aasta jooksul üldiselt läinud – konservatiivsematest hoiustest kuni aktsiaturgudel investeeringuteni. Järgnevas tabelis on kokku võetud seitsme erineva investeerimisvahendi aastatootlus, mille hulka kuuluvad lisaks finantsturgudele tehtud investeeringutele ka kinnisvara- ja ettevõtete laenud. Nende investeerimiskategooriate populaarseimad indeksifondid on ülemaailmsete aktsiate, võlakirjade, kinnisvara ja hoiuste investeerimistulu allikad.
Nagu näha, on viimase viie aasta parimat tootlust andnud investeeringud globaalsetesse aktsiatesse (keskmise tootlusega 12,48% aastas), kuid palju ei jää maha ka Balti börsiindeks, näidates kõrget 9,44% tootlust. Samas tuleb märkida, et aktsiate investeeringutasuvus on olnud väga kõikuv (17,31%). Tootluse kõikumiste suur amplituud tähendab rahastajate jaoks suuremat riski. Selles mõttes on suurim hinnaamplituud olnud just Baltikumi aktsiatel (20,03%), millele järgneb kinnisvarainvesteeringute tulude kõikumine (18,8%) ja maailma aktsiad (17,31%).
Üldiselt on traditsiooniliselt turvaliseks pikaajaliseks investeeringuks peetud kinnisvara sellel perioodil olnud üsna ettearvamatu, olles keskmiselt vaid 0,46% tootlus ja kõrge volatiilsusega. Seevastu võlakirjad, mis on ajalooliselt olnud investoritele turvaliseks varjupaigaks, näitavad sellel viieaastasel perioodil isegi negatiivset keskmist tootlust (investeerimisjärgu võlakirjade puhul -4,09% ja spekulatiivsete võlakirjade puhul 2,28%), kuid väikseid kõikumisi (umbes 10%). Seega võib öelda, et võlakirjad on aktsiatest turvalisem investeerimisvõimalus, kuid samas on need väikesed kõikumised toonud kaasa 0 ringis ehk negatiivse tootluse.
Tuleb meeles pidada, et investeeringud finantsturgudele ei ole ainuke investeerimisvõimalus, seega hõlmab käesolev aruanne ka laenud ettevõtetele läbi Capitalia ühisrahastusplatvormi. Huvitaval kombel on sellised laenud toonud investoritele üleilmsete aktsiate järel paremuselt teise tootluse (10,97%) ja andnud väikseima tootluse kõikumise (1,52%). Ettevõtete laenudel puudub igapäevane börsihind ja pidev väärtuse kõikumine, seega võiks investeering sellisesse instrumenti sobida investorile, kes ei soovi stressi, vaid head ja prognoositavat tulemust.
Arvestades iga investeerimiskategooria tulemuste erinevust, on huvitav jälgida, kuidas investeerimisvalikud mõjutavad säästmise kogusummat. Allolev graafik näitab, kuidas muutuks investeeringu väärtus 1000 eurot iga investeeringu kohta viimase viie aasta jooksul.
Näha on, et aktsiatesse investeerimine on andnud investoritele väga head tootlust, nõudes neilt aga leppimist üsna oluliste investeeringu väärtuse kõikumistega. Seevastu investoritel, kes soovivad säilitada rahulikumat meelt, kuid tagada pea sama head tootlust, tasub hinnata ühisrahastusplatvormide pakutavaid võimalusi Balti riikide väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele laenu andmiseks.
Vastuseks artikli alguses tõstatatud küsimusele - kuhu investeerida hetkel on kõige väiksem risk ja suurimad kasumivõimalused? Kui eesmärk on maksimeerida tulu ja mitte karta suuremat riski, siis aktsiaturg on endiselt peamine tee kõrge tootluseni. Kui aga stabiilsus koos atraktiivse tootlusega on prioriteet, võivad ärilaenud olla suurepärane alternatiiv traditsioonilistele investeeringutele.