- Hoiuvõlakirjad . Hoiuvõlakirjad (saadaval ainult eraisikutele) on lihtne viis Läti riigile raha laenamiseks. Veebilehel krajobligacijas.lv saate taotleda ja lihtsalt teha investeeringu alates 50 eurost ning osta hoiuvõlakirju tähtajaga 12 kuud, 5 aastat või 10 aastat. 14. veebruaril 2023 oli laenu aastane intressimäär 3,4% - oluliselt kõrgem kui hoiustel. Lisasoodustus - intressitulult ei pea maksma üksikisiku tulumaksu, ost on vahendustasu ja väärtpaberikontot pole vaja. Hoiuvõlakirjadest on muide võimalik raha välja võtta kiiremini, kuid siis jääd ilma kogu neile arvestatud intressist.
- Deposiit teises pangas . Kui teie pank pakub madalat hoiuseintressi, saate vaadata, milline see on teistes pankades nii Lätis kui ka mujal Euroopas. Kõigis Euroopa Liidu riikides kehtivad hoiuste tagatised igas pangas kuni 100 000 euro suurustele investeeringutele. Vastavalt sellele, kui pank ei suuda tagatisraha tagasi maksta, teeb seda riik. Pankade lõikes võivad hoiuse intressimäärad oluliselt erineda, kuid riigi garantii tõttu on kõikide hoiuste risk sisuliselt võrdne. Näiteks Bigbank pakub 12-kuulist tähtajalist hoiust tootlusega 2,5%, Swedbanka aga 0,7%. Väljaspool Lätit võib leida ka panku, mis pakuvad veelgi paremaid tingimusi, näiteks Leedu PayRay pank pakub nüüd 3,05% aastaset hoiuseintressi. Portaal Gudriem.lv koondab osa Läti pankade pakkumistest, Raisin on aga populaarne hoiuplatvorm Euroopas. Tuleb märkida, et tänapäeval pole teises pangas konto avamine lihtne ülesanne ning suhteliselt väikese investeeringu puhul ei pruugi see end ära tasuda.
- Saksa või muud lühiajalised võlakirjad. Säästuvõlakirjade alternatiiviks on riigivõlakirjade ostmine. Saksamaa üheaastased valitsuse võlakirjad, mis võiksid olla kõige turvalisem investeering eurovaluutas, toovad praegu 2,6%. Kuid võlakirjade ostmine pole nii lihtne. Swedbanki internetipangast on lihtne osta näiteks Läti, Eesti ja Leedu riikide emiteeritud võlakirju. Alla aastase tähtaja puhul pakuks selliste võlakirjade ost 1,5-2% tootlust (koos panga vahendustasudega). Minimaalne ostusumma on 1000 eurot. Mitte nii hea kui hoiuvõlakirjad, aga parem kui sissemakse samas Swedbankis.
Võlakirju saab soodsamalt osta ka läbi NASDAQ Balti börsi, kuid siis tuleb ümber arvutada ka maaklerivahendustasud, mis tasuks ära vaid suurema investeeringu korral. Samuti on paraku Balti riikide võlakirjad madala likviidsusega - vastavalt on neil vähe püsiostjaid ja -müüjaid, mistõttu nendega kauplemine on ettearvamatu.
Saksa valitsuse emiteeritud võlakirjad on atraktiivsemad, kuna nende likviidsus börsil on palju suurem. Sellest tulenevalt tähendab see, et neid saab hõlpsamini osta ja müüa. Saksa lühiajaliste võlakirjade tootlus jääb vahemikku 2,5-2,8% intressi, millest tuleb maha arvata maakleri kulud tehinguks (ca 0,3% ostusummast). Selliste võlakirjade ostmine Balti pankadest võib olla suhteliselt keeruline protsess, mis hõlmab maakleritele helistamist. Seega eeldan, et mida personaalsem on panga teenus (näiteks Signet Bank), seda lihtsam on sellist tehingut sooritada. Teisalt pakub näiteks Interactive Brokers oma Interneti-platvormi kaudu Saksamaa riigivõlakirjade ostmist.
Riigivõlakirju ostes peaks olema hästi kursis tootlusarvutustega ja üldjuhul peaks sellist harjutust tegema vaid kogenud investor. Samuti saab võlakirju igal ajal maha müüa, kui raha varem vaja läheb. Aga kui turuintressid on muutunud või turul pole palju teisi ostjaid (väärtpaberite likviidsus on madal), võib tekkida ka väike kahju. Vajalik on väärtpaberikonto ja lisaks tuleb arvestada konto teenindamise lisakulusid (näiteks väärtpaberite hoidmise tasud).
- Võlakirjade indeksfond. Nii nagu soovitatakse osta mitte üksikuid aktsiaid, vaid aktsiaindeksifonde (ETF), nii on ka võlakirjadega. Võlakirjaindeksifond pakub nii hajutamist kui ka väga head likviidsust – oma investeeringu saad müüa igal tööpäeva ajal. Näiteks iShares € Floating Rate Võlakirjafond investeerib madala riskiga lühiajalistesse eurodes nomineeritud võlakirjadesse ja nende keskmine tootlus on umbes 3% aastas. Fond kaupleb nii Londoni (EFRN.L) kui ka Berni (EFRN.BN) börsil. Alternatiivne fond on iShares Ultrashort Bond (IS3M.DE või ERNE.AS), mis ostab ka lühiajalisi Euroopa ettevõtete võlakirju, või iShares Government Germany 0-1yr (EXVM), mis ostab lühiajalisi Saksamaa valitsuse võlakirju.
Arvestada tuleb sellega, et nende vahendite tootlus ei ole fikseeritud ja võib muutuda vastavalt turuolukorrale. Ostmiseks on vajalik väärtpaberikonto ja seda saab teha nii Läti maaklerite (Swedbank, SEB, Citadele jt) kui ka rahvusvaheliste maaklerite (Interactive Brokers, Saxo Bank jt) abiga. Fondi ostmise, müügi ja hoidmise eest tuleb maksta maakleri vahendustasu vastavalt nende hinnakirjale. ETFi fondide ostmine tuleb oluliselt odavam kui näiteks riigivõlakirjade ostmine.
- Raha kontol. Mõned pangad, makseasutused ja maaklerid maksavad kontol oleva raha eest. See tasu ei ole tavaliselt kõrge, kuid siiski parem kui mitte midagi. Näiteks Eesti ettevõtjate loodud, kuid nüüd Belgias ja Inglismaal asuv makseasutus Wise pakub hetkel euro valuutas jäägile 0,69% (pärast tulumaksu). Sa ei pea midagi tegema, sa ei pea maksma vahendustasusid ega midagi muud – intress laekub sinu kontole iga kuu. Lisaks on raha kohe saadaval, kui seda vajate. Sarnane programm on Brokers Lightyearil (1,75% eurodes hoiuste puhul), Saxo Bank ja Interactive Brokers.
Üldiselt võib järeldada, et turvalisteks lühiajalisteks investeeringuteks on alternatiive ja neid tuleks kasutada selleks, et hoiuseraha ei toida asjatult Skandinaavia pankade kasumeid.