Iga kuu läheb 6% meie brutopalgast meie 2. taseme pensionikogumistesse. Seda raha haldavad tegevusluba omavad pensionifondijuhid – peamiselt kommertspankade tütarettevõtted. Raha investeeritakse erinevatesse väärtpaberitesse üle maailma, erineva edukuse ja komisjonitasudega (enamasti ebamõistlikult kõrge). Pensionifondide valitsejatel on kolm põhilist investeerimisstrateegiat: aktiivne (investeerib rohkem aktsiatesse, vähem võlakirjadesse), konservatiivne (investeerib rohkem võlakirjadesse) ja keskmine (tasakaalustatud).

Enamik inimesi otsustab usaldada oma pensionisäästud oma pangale, selle asemel, et võrrelda hoolikalt investeerimispõhimõtteid, komisjonitasusid ja ajaloolist fondi tootlust. Selline olukord on loonud keskkonna, kus paljud pensionifondijuhid saavad julgelt küsida kõrgeid vahendustasusid, mis pikas perspektiivis oluliselt vähendavad fondi kasumlikkust. Pensionihaldurit saab vahetada kord aastas, kuid seda ei ole soovitatav teha igal aastal ainult iga fondi ajaloolise tootluse põhjal, kuna need kipuvad lühiajaliselt kõikuma. Peamine on valida oma eale vastav investeerimisstrateegia ja valida madalate kuludega pensioniplaan, kuna need on peamised tegurid, mis määravad plaani pikaajalise tasuvuse.

Kuni 50. eluaastani oleks meie soovitus valida aktiivne plaan (100% investeeringud aktsiatesse), 50-60 eluaastast aktiivne plaan 50% investeeringutega aktsiatesse, 60 aasta pärast aga konservatiivne plaan.

PLUSSID:

• See ei ole vabatahtlik säästmine, selle säästmise teed sa tahad või mitte. Nimetagem seda plussiks
• Pensionifondihaldurit saate hõlpsalt vahetada ja tulemusi jälgida aadressil manapensija.lv
• Säästud võib pärida, kui inimene sellise valiku portaalis latvija.lv teeb
• Pole vaja täiendavat kaasamist peale pensioniplaani valimise (mida tasub korra aastas üle vaadata)

MIINUSED:

• Lisaks pensionifondide valitsejatele makstavatele valitsemistasudele võtab iga fond, millesse see valitseja investeerib, ka vahendustasu
• Investeerimisstrateegiat saad ise mõjutada pelgalt juhti või nende pakutavaid pensioniplaane vahetades

Kõige põhjalikum teave teise pensionifondi toimimise kohta, samuti põhiteave iga pensionifondi valitseja tegevuse ja vahendustasude kohta on Manapensija portaalis, jooksvate andmete rubriigis. Nagu investeerimisfondide rubriigis täpsemalt kirjeldame, ei ole ükski Läti juht suutnud regulaarselt näidata paremat tulemust kui passiivsed investeerimisfondid (indeksifondid) ja suure tõenäosusega ei suuda seda ka edaspidi. Seetõttu on tark valik usaldada oma pension haldurile, kes investeerib ainult indeksifondidesse. Indeksifondide hulgas on seevastu ratsionaalne valida odavaima valitsemistasuga haldur (sarnaselt sellele, kuidas valime OCTA kindlustuse). Indeksifondid on sisuliselt kõikidele juhtidele ühesugused – seega tuleks võtta odavaim.

Teatud revolutsiooni Läti pensionihaldusturul põhjustas Indexo, mis tutvustas ja aktiivselt populariseeris pensionifondide akumuleerimist indeksifondides. Indexo pakkus oma tegevuse alguses ka kõige madalamaid pensionifondide valitsemiskulusid, mis olid sageli kaks korda odavamad kui kommertspankade omal ajal. Aja jooksul on eeskuju järginud ka pangad ja peaaegu igaüks on võtnud kasutusele oma indeksifondide pensioniplaani pakkumise. Sellest tulenevalt ei ole Indexo pakkumine enam parim juhivalik turul, kuna nende pakutav haldusvahendustasu on jäänud panga omast oluliselt kõrgemaks. Näiteks aktiivse pensioniplaani (100% aktsiad) korral on Indexo aastane haldustasu 0,53%, Luminor - 0,32%, SEB - 0,3% ja Swedbank - 0,3%. Meie soovitus (2023. aasta alguse seisuga) parimaks indekspensionifondiks on Citadele (CBL) indeksiplaan, mille tasu on vaid 0,08% aastas.