On mitmeid finantssuhtarvusid, mida ärijuhid saavad kasutada oma ettevõtte tulemuslikkuse jälgimiseks. Need finantssuhtarvud on justkui tahavaatepeegel sellest, kuidas ettevõttel on läinud, ning nende põhjal planeerib juht ettevõtte tulevikku, mõistes, mida saab ja mida mitte. Mõned ettevõtte juhtimise kõige olulisemad näitajad on:

KASUMUSNÄITAJAD
Kasumlikkusnäitajad on kõigist finantsnäitajatest kõige lihtsamad, aga ka ettevõtte juhi igapäevaelus kõige olulisemad, sest need on lihtsaim äriedu või ebaõnnestumise näitaja:

Põhimõtteliselt näitab see, kui kasumlik ettevõte on. Hea kasumi suurus sõltub konkreetsest tööstusharust, kus ettevõte tegutseb. Need on valdkonnad, kus ettevõtted tegutsevad väga kõrge puhaskasumlikkusega (näiteks mobiilioperaatorid) ja väga madala (hulgimüügiettevõtted). Erinevate valdkonna ettevõtete keskmised kasumlikkuse näitajad oleme kokku võtnud järgnevasse tabelisse.

Brutokasumlikkus näitab, kui palju lisandväärtust tekib teenuste tootmise või osutamise protsessis. Jällegi sõltub hea või halb skoor põhimõtteliselt tööstusest, kus ettevõte tegutseb

Omakapitali tootluse suurus näitab, kui palju protsentides on ettevõte võimeline teenima omanike investeeritud kapitalilt. See tootlus peaks olema vähemalt 10%, kuid eelistatavalt 15-20%.

LIKVIIDSUSINDIKAATORID
Likviidsusnäitajad on näitajad, mis näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi finantskohustusi.

Likviidsuse suurus (või käibekapitali suhtarv) näitab, kas ettevõttel on piisavalt varasid lühiajaliste kohustuste katmiseks. Käibevarad on sellised varad, mida saab hõlpsasti rahaks konverteerida maksimaalselt 1 aasta jooksul, lühiajalised kohustused aga kõik nõuded, mille ettevõte peab tasuma järgmise aasta jooksul. Hea likviidsuse hulk ettevõtte jaoks on 1,2-2. Nagu kasumlikkuse näitajate puhul, võib igal tegevusalal olla oma norm ja seetõttu on oluline võrrelda oma ettevõtte näitajate arvutamist sarnaste ettevõtetega. Näiteks toiduainete jaekaubanduses on likviidsuskordaja peaaegu alati alla 1.

Iseenesest ei pruugi EBTIDA näitaja likviidsuse kohta palju öelda, vaid pigem näitab, kui palju raha ettevõte genereerib, jättes tähelepanuta ettevõtte finantseerimise (kui palju ta on laenu võtnud). Seda näitajat kasutavad krediidiasutused sageli nii arvutades, kui suure laenusumma on ettevõttele võimalik anda (tavaliselt mitte rohkem kui 3-4x EBITDA summa), samuti ettevõtte väärtuse arvutamisel näiteks ärimüügitehingutel.

KOHUSTUSTE SUMMA NÄITAJAD
Need suhtarvud mõõdavad ettevõtte kohustuste ulatust ja on oluliseks mõõdupuuks tagamaks, et ettevõte ei sea end liigse vastutuse võtmisega tarbetule riskile. Neid näitajaid kasutavad ka rahastajad, hinnates ettevõtte võimet äritegevuseks lisaraha kaasata.

Omakapitali suhtarvu suurus näitab, kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud omanike vahenditest. Mida lähemal on see näitaja 100%, seda rohkem rahastab ettevõte aktsiafondidest.

See suhtarv näitab, kui palju ettevõte toetub oma finantseerimisel kohustustele. Jällegi on oluline võrrelda seda näitajat teie valdkonna ettevõtete keskmise suurusega. Näitaja madal suurus võib viidata sellele, et ettevõte ei kasuta kasvuvõimalusi, mida pakuks täiendav krediidifinantseerimine. Teisest küljest võib kõrge näitaja (võrreldes valdkonna keskmisega) viidata sellele, et ettevõte on avatud lisariskile liigsete kohustuste tõttu. Tavaliselt on hea võla ja omakapitali suhe vahemikus 1-3.

VARADE KÄIVESUHTED
Varade käibe suhtarvud näitavad, kui kiiresti ettevõttele kliendid keskmiselt tasuvad, kui kiiresti oma järelmaksuarved tasuvad ja kui sujuvalt laoseisu käib.

Igal tööstusharul on erinevad põhimõtted, kui kaua on tavaks lubada klientidel müüdud kaupade või teenuste eest arveid maksta. Kui aga ettevõtte debitoorsete võlgade päevade arv on üle valdkonna keskmise, võib see viidata kliendi kehvale maksedistsipliinile või soodsamatele klienditingimustele, kui konkurendid pakuvad.

Teisest küljest näitavad võlausaldajate päevad, kui kiiresti ettevõte ise oma järelmaksuarveid tasub. Jällegi võivad igal tegevusalal olla oma põhimõtted, kuid jälgida tasub ka seda, kuidas see näitaja aja jooksul ettevõtte jaoks muutub. Arvestusvõlgade päevade suurenemine viitab nii finantseerijatele kui ka teistele koostööpartneritele, et ettevõttel võib olla raskusi käibekapitaliga ning ta ei suuda arveid õigeaegselt tasuda.

Alternatiivina ja täpsemalt oleks laovarude käibepäevad parem lugeda mitte ettevõtte käibe, vaid ostetud kauba maksumuse vastu. Kõrge varude käibemäär (eriti võrreldes valdkonna keskmisega) näitab, et ettevõttel ei ole müügi tagamiseks vaja hoida suuri laovarusid (ja seetõttu investeerida käibekapitali).

MIS JÄRGMISEKS
Hea esimene samm oleks läbi mõelda, milline on teie ettevõtte peamine tulemusnäitaja (KPI). Näiteks finantsettevõtte Capitalia puhul on selleks igakuise väljastatud finantseeringu summa, ebatõenäoliselt laekuvate laenude osakaal, aga ka puhaskasumlikkus. Teisalt oleks kaubandusettevõtetele oluline varude käibe kiirus, kuid tootjad pööravad suurt tähelepanu brutokasumlikkusele. Oma peamised finantsnäitajad tasub ise välja arvutada või küsida raamatupidaja käest, et saaks korra kuus jälgida, kuidas ettevõttel läheb. Samuti on kasulik võrrelda neid näitajaid oma konkurentide tulemustega, kasutades Lursofti andmeid või meie valdkonna keskmiste tabelit. Oleme selles näites kogunud näidisvalemid artiklis mainitud näitajate arvutamiseks.